keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist Maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. https://et.wikipedia.org/wiki/Handi-Mansimaa#/media/File:Map_of_Russia_-_Khanty- Mansi_Autonomous_Okrug_(2008-03).svg https://et
(vaakumdestillatsioon). Nafta töötlemise skeem. Nafta leidumine Viimase 40 aastaga on leitud vähe uusi leiukohti. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Teised suuremad on Iraan, Iraak, Kuweit, Nigeeria, Venemaa 5 ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate leidmine on 60-ndatest aastatest stabiilselt langenud. Naftat leidub maailmas paljudes piirkondades. Nafta leidumine maailmas % Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid)
Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt
Niikaua kuni sõda meid ei puuduta, suhtume me sellesse ükskõikselt. Sõja puhkemiseks otsitakse tihtipeale ettekäändeid, et enda tegelike eesmärkideni varjatult jõuda. Peale 2001.aasta terroriakti vastasid Ameerika Ühendriigid koheselt Afganistanile sõjaga. Kuna juba selles piirkonnas oldi, siis otsustati ka rajalt maha võtta Iraagi diktatuurlik valitsus. Kuid selle sündmuse varjutatud tagamaad ulatuvad palju kaugemale. Iraagi ja selle naftamaardlate okupeerimisega garanteeris USA endale odava bensiini. Kuid mis hinnaga? Järjest verisemaks muutuv sõda kestab Afganistanis tänapäevani. Loodud on ka mitmeid organisatsioone, mille eesmärgiks on suuri verevalamisi ära hoida ning häda korral teisi sõjaliselt abistada. Üheks selliseks organisatsiooniks on NATO ning kuna Eesti sinna kuulub, saadetakse aeg ajalt ka Eesti sõdureid Afganistani sõdima. Alles selle aasta septembri alguses
Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hiljemgi. 2003. aastal vallutasid Suur Britannia ja USA väed ühisel jõul Iraagi. Mõlema riigi peamised huvid olid majanduslikud. Iraagi vallutamisega said nad enda valdusesse suurel hulgal nafta- ja gaasitrosse. Peamisteks pingeallikateks ongi Pärsia lahel läbi ajaloo olnud suured nafta- ja gaasivarud. Geograafiline asend ja iseloomustus
Maailma jagamine ja kolooniate valitsemine 1. Vasta küsimustele. 1.1. Miks soovisid Euroopa riigid kolooniaid rajada? Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Ülemerevaldustest võidi saada ka odavat toorainet ja nn koloniaalkaupu (suhkur, tee, tubakas jne). Kuid sageli polnud vallutatud aladel ookeanide saartel ja Aafrikas suuremat majanduslikku väärtust (naftamaardlate vastu 19. sajandil veel huvi ei tuntud) ning koloonia ülalpidamine võis osutuda ebamõistlikult kalliks. Vahel hõivatigi uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel, et hoida ära selle maa-ala langemine mõne teise riigi kätte. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiiži. Imperialistliku mõtteviisi kujunemises etendas oma osa ka rahvusliku eneseteadvuse kasv: mida suurem ja võimsam riik, seda uhkem ja väärikam rahvas
hakatud. Suurbritannia maagaasivarud paiknevad Põhjameres, naftavarud Kesk- ja Lõuna-Inglismaa rannikualade läheduses. Söekaevandused asetsevad Kesk- ja Põhja-Inglismaal Manchesteri, Birminghami, Leedsi, Yorki, Nottinghami ja Newcastle'i linnade läheduses. Suurbritannia on Euroopa riikidest suurim naftatootja. Ka maagaasi toodetakse palju, Euroopas on Suurbritannia suuruselt teine maagaasi tootja. Seoses maagaasi ja naftamaardlate avastamise ja kasutuselevõtuga ning odavamate maavarade impordiga on kivisöe kaevandamine 1990.aastatest saadik dramaatiliselt vähenenud. Viimase paari aastaga on kivisöe tootmise langus siiski stabiliseerunud. 2. Analüüsi läbi kõik alternatiivsed energialiigid, tuues esile põhjused, mis võiksid nende kasutamist selles riigis soodustada või takistada. Milliseid alternatiivseid energialiike juba kasutatakse selles riigis? Märgi vastava energialiigi juurde.
6 lepivad tootmismahtudes ja hindades eelnevalt kokku. Selle tegevuse eesmärgiks on saada kontroll turu üle ning takistada võimalike uute pakkujate turule tulemist. Kartelli moodustatakse tavaliselt valdkondades, kus tarbijal ei ole võimalik oma tarbimist oluliselt vähendada. Näiteks nafta, kohv, suhkur. Üks tuntum rahvusvaheline kartell on OPEC, mille mõju on tänu uute naftamaardlate leiukohtade avastamisele vähenenud, omab ta siiski arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Hoolimata, et kartellid on üldtuntud ja enamikes riikides keelatud, leitakse üha uusi moodusi kokkulepete sõlmimiseks. 7 4. VIIDATUD ALLIKAD [1] A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, Majanduse abc, Tartu: Avatar OÜ, 2002. [2] K. Kerem, O. Raju, M
Tehnoloogiat edendab Vattenfall ja eeliseks on, et kätte saadakse kuni 98% CO2, aga puuduseks on suures koguses hapniku tootmise keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind. CO2 ladestamine maa all CO2 ladestamine maaalustesse õõnsutesse on efektiivne lähedalasuvate gaasi- ning naftamaardlate või sügaval paiknevate isoleeritud soolalademete esinemisel. Samas CO2 eraldamine ja transport on ise energiamahukad ja füüsikalises mõttes efektiivsus küsitav Tuumaenergeetika
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine
vahemaa on suurusjärgus tuhat kilomeetrit. Seega naftal põhinevaid kütuseid kulub sõjas ilmselgelt liigagi palju. Samuti nagu motosport mõjutab ka sõda nafta kiiret vähenemist. Samamoodi nagu mootorspordil ei leia isiklikult sõdade pidamisel väga suurt mõtet. Seda tehakse pigem võimu näitamiseks, et saada enda alluvusse alad, kus saaks tarbida kohalikke ressursse, aga kas üldse on mõtet tungida lähisida riikidele kallale ja kulutada naftamaardlate enda võimusesse saamiseks tohututes kogustes naftat? Kui suur üldse on sellise tegevuse kasutegur? Isiklikult ei usu, et tegemist oleks teab mis suure kasuteguriga, et peaks nii käituma. Samas sõdadega on nii nagu on, neid on olnud minevikus ja tuleb ka tulevikus, mistõttu selline ressursside ebaefektiivne tarbimine ilmselt niipea ei vähene kindlasti. Ehk suudavad tulevades põlvkonnad luua efektiivsemad tehnoloogiad, kuid vaevalt sõjalennukid
võidujooks ägeneb. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele (joon.1.1) nafta tarbimine areneva maailma poolt 2001 ja 2025 aasta vahel 96 %, maagaasi tarbimine koguni 103 %. Hiina ja India oma 152 %. Viimase 40 aastaga on leitud vähe uusi leiukohti. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Teised suuremad on Iraan, Iraak, Kuweit, Nigeeria, Venemaa ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate leidmine on 60-ndatest aastatest stabiilselt langenud, mis on näha joonisel 1.1. Joonis 1.1. Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites ning ASPO prognoos aastateks 2005-2050. Allikas http://wolf.readinglitho.co.uk/mainpages/discoveries.htm Nagu jooniselt 1.1 ASPO (Association for the Study of Peak Oil & Gas) prognoosilt näha, pumbatakse alates 80ndatest aastatest maa seest naftat välja rohkem kui leitakse. See viib tahes-
Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa
Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega
USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate
vallutada. USA positsiooni taastamiseks maailmas käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi. Reagan aitas ameeriklastel taastada kaotsiläinud eneseusu. NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine
Globaalne termostaat keemilised reaktsioonid tagavad temperatuuri püsimise või vähese muutlikkuse. Teised elementide ringid lisaks C ja O-le teevad läbi sarnaseid tsükleid (N, P, S, Na, Ca, K). Kõik protsessid tagavad temperatuuri püsimist Maa loonud sellised süsteemid, mis ise võitlevad erinevate muutuste vastu. Globaalse termostaadi osaks on ookeanide kihilisus, mis viib orgaanilise aine settimisele ning söe- ja naftamaardlate tekkeni (ka põlevkivi). 21. Maa sisemise soojusvoo ja atmosfääri variatsioonid läbi geoloogilise ajaloo Maa sisemise soojusvoog on aja jookusul kogu aeg muutub. 4 erinevaid isotoopid küttevad planeedi ( 2 uraani isitoopid, thoorium ja kaalium). Praegu maa sügavusest tulenev soojus voog on umbes 20% mis oli alguses. Misugune oli maa atmosfäär läbi geoloogilise ajaloo. Kui maa tekkis oli peamesid komponendid metaan ja vesinik, teised oli H20 , N2, H2S, NH3, Ar ja pisut He.
lõhevööndeid, sealhulgas allmaakaevandustesRadiomeetria e radioaktiivsete elementide geofüs otsingumeetod võimaldab ka kontuurida erinevaid kivikehi, kuivõrd teatud kivimite kiirgusfoon on teistest kõrgemSeismomeetria uurib Maa elastsusvälja ja registreerib kas maavärina epitsentrist või kunstliku plahvatuse keskmest väljuvate lainete leviku kiirust ja aega. Esimene on seni Maa siseehituse uurimise ainuvõimalikuks meetodiksEnamasti kasutatakse seismom. naftamaardlate otsingul, sest ta võimaldab hõlpsasti kontuurida kuplilaadseid vorme. Maavärinaid reg seismojaamades seismograafide abil, mis võimaldab prognoosida hiidlaineid (tsunamisid) ja säästa palju inimelusid. Seismoakustilisi meetodeid kasut ulatuslikult meregeol töödel. 3)Maa väljad (gravitatsiooniv, magnetv, soojusv) ja nende isel.Maa looduslikeks füs väljadeks on gravitatsiooniv, magnetv, elektriv, seismiline v ja termiline v
Järgmisel päeval teatas kõrgeim seadusandlik riigivõimuorgan – Ülemnõukogu – ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatšovilt üle “tuumanupu”. Nõukogude Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Kokkuvõtteks: NL nõrgenes. Stagnatsioon e. seisak kajastus nii vaimuelus, poliitikas kui ka majanduses. Käsumajandus- riik kontrollib tootmisressursse, riik määrab kaupade hinna. Ekstensiivne majandus- naftamaardlate avastamine. Defitsiit e. kaupade puudus. 1970ndatel tugevnes dissidentide e. teisitimõtlejate liikumine. Omaalgatuslikud väljaanded. Kuulsamad dissidendid- Solženitsõn ja Sahharov(vene füüsik ja ühiskonnategelane). Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus
Peamised otsustajariigid oli Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsusmaa soovis Saksamaale võimalikult karmisid otsuseid, soovisid saada tagasi Elsass- Lotringi piirkonda, kõrgemaid reparatsioone Inglismaa oli nõus vähemate ja leebemate tingimustega Prantsusmaa – hegemoonia saavutamine Euroopa mandril Saksamaa nõrgestamise abil Suurbritannia – soovis Saksamaa asumaid, kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle, jõudude tasakaalu Euroopa mandril USA – asutada rahvusvaheline organisatsioon, mis suudaks tulevikus sõdu ära hoida Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes Allkirjastati Saksamaaga 28.juuni 1919.a. Versailles´i lossi peeglisaalis I osa: Rahvasteliidu põhikiri Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesanded:
Soolajärved nt. Saksamaal, Poolas, Suurbritannaias, Austrias (maa-alustest soolaallikatest toituvad), Hispaanias ja Austrias- suurenenud aurumise tõttu. Kanadas ja USAs. Surnumeri. Soolsus kasvanud 100 aasta jooksul 200 à 340 g/l. Omapära seisneb suures broomi sisalduses (5,3 g/l). Evaporiidid - setted, kus väljasadenenud soolade kontsentratsioon kõrge. Org ained kipuvad akumuleeruma kuna halofiilsed mikroorganismid ei ole võimelised neid oksüdeerima. See vöib seletada naftamaardlate ja evaporiitide sagedast koosesinemist. Surnumeres on selliseks org. aine rikkaks evaporiidiks asfaltiit, mida kasutati kütteks. Vöib pöhjast üles kerkida mitmetonniste blokkidena. Varem arvati, et naftast tekkinud, kuid on pigem nafta moodustumise algetapp. Elutingimused soolajärvedes: · pH põhjal nii happelisi kui aluselisi (sooda järved, pH 11). Viimased tavalisemad ja rikkama elustikuga. · Hapniku lahustuvus väheneb soolsuse tõustes
sajad tuhanded mehed sõjavangi. Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. Partisaniliikumise korraldamine. Vägede äratoomine Kaug-Idast Moskva kaitseks. Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud Hitleri uus strateegia 1942. a pealetung lõunas eesmärk Venemaa naftamaardlate vallutamine. Stalingradi lahing 1942. lõpp - 1943. a algus Kindral von Pauluse armee ümberpiiramine, vangistamine. Saksa armee I suur sõjaline kaotus. Lahingu käigus hukkus, langes vangi, jäi teadmata kadunuks u 1,5 mln meest. Jaapani kallalatung USAle ja USA astumine II maailmasõtta 1941 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit.
töökohti ja riik saab suuremat tulu. Suuremaid tulusid riigile tekitati maksude arvu tõstmisega. Monetarismi loojaks peetakse Milton Friedmani, kes sai selle eest 1976 Nobeli majanduspreemia. Kõige selgemalt rakendati seda Tsiilis, Suurbritannias ja USAs. 7.3 MAAILMA MAJANDUS 1980NDATEL Iseloomulik: inflatisoon oli kontrolli all, rahvuslik koguprodukt kasvas stabiilselt, tööpuudus ei vähenenud (10%), nafta hind langes (kokkuhoiu, põhjamere naftamaardlate leidmise ja alternatiivsete energia liikude kasutusele võtmise arvel), protekstionismi suurenes. 78 7.4 AREMGUMAAD Arengumaad saab jaotada nelja rühma: OPECi maad, nn Naftariigid - elatustase suhteliselt kõrge, industrialiseerumise kõrge tase. Idaaasia tiigrid: Lõuna-Korea, Taivan, Hong-Kong, Singapur. Tööstus on orjenteeritud ekpordile. Siia rühma kuuluvad ka Brasiilia ja Mehhiko.
suurtele linnadele, oblastitele, rajoonidele, kuidas seal tuleb tööstust arendada, missugusteks tähtaegadeks missuguste tootmismahtudeni tuleb jõuda. Kontrollarvud aastate kaupa kirjutati ette ka kõigile tööstusharudele ja suurematele tööstusettevõtetele. Rasketööstuse arendamine tähendas, et eelisarendatakse mitte kogu tööstust, vaid teatud tööstusharusid- ennekõike hankivat tööstust, nähti ette uute naftamaardlate, kivisöebasseinide, värvilise metalli leiukohtade, kaevanduste rajamist, uute metallurgiabaaside rajamist jne. Metallurgiale lisaks oli masinaehitus, ülejäänud tööstusharud jäeti tahaplaanile. Plaanid olid selgelt üle paisutatud ja algusest peale tekkis raskusi plaanide täitmisel ja finantseerimisel. Finantseerimiseks suunati kõik varasemad kapitalimahutused üle tööstusesse- põllumaj, kaubanduse, transpordi areng pidurdus väga jõuliselt. Oluliseks raha juurde pumpamise
annaabi.ee 
