Kas headus või lihtsalt viisakus? Millistes inimestes on tegelikult headus ja viisakus ? Ning millistes inimestes seda tegelikult polegi ? Tihti käies Tallinnas erinevates kauplustes, näeme enda ümber viisakaid inimesi. Eriti hakkab silma see kauplustes, kus müüa soovib sulle midagi väga maha müüa, siis kauplusesse sisenedes teretatakse kliente viisakalt ja naeratatakse neile, nagu oleksid maailma parim ja kaua oodatuim inimene. Tihti tundub see väga imelik, kuid vahest tunduvad teenindajad nii head, et oled kindel et sina oledki see ainus inimene keda siia kauplusesse oodati. Kuid kas see naeratus ja näideldud viisakus on ikka tõesti siiras ja südamest? Või kaasneb selline käitumine palgaga? Mina arvan, et kui see sama inimene peaks seda tööd tegema palga eest millega ta sugugi rahul ei ole, siis ei oleks ta kindlasti nii
sõbralikeks, seltsivateks ja külalislahketeks inimesteks. Nad peavad väga oluliseks pere, au ja religiooni. Nende peamiseks religiooniks on islam ja paljud sotsiaalsed tavad ja etikett on mõjutatud sellest Tutvumise etikett Egiptuses Tervitamisel mängib rolli seisus ja ka religioon. Tavaliselt kätlevad tervitusesks samast soost isikud. Kätlemisel hoitakse käsi nõrgalt aga pikalt ja Alati vaadatakse üksteisele silma ja naeratatakse soojalt. Kui mehel on hea suhe mehega või naisel naisega, on täiesti normaalne kätlemise ajal ühte põske suudelda. Kui naine ja meest tutvuvad peab naine andma oma käe mehele, kui ei anna siis mees kummardab. Etikett kui oled kutsutud õhtusöögile Kui oled kutsutud egiptlase koju õhtusöögile, tuleks kaasa võtta kvaliteetset sokolaadi, komme või pirukaid
Maximal on tegu Leedu ettevõttega , eelistan ikka pigem kodumaist . Teeninduse osas olen ise kogenud halba maxima teenindust. Kassaidajad on halvas tujus, teretades ei vaata otsa ja on kogaeg mornide ning t8linud n2gudega. Teenidusese kiirus on aeglane, tavaliselt on 8ks kassa lahti ja iad j2rjekorrad. Kui oodi siseneda siis ei ole miljoo kutsuv, seal ei teki minul sellist tunnet, et tahaksin seal ikemat aega veeta. Selveris see eest on ositiivsemad kliendi, naeratatakse rohkem ja teenindus on ikka mitu korda kiirem. Teenindajad teretavad viiskalt otsa vaatades, k8sivad alti artnerkaardi ja saadvad kliendi ka viisakalt 2ra. Kaulus on ise v2ga hubane, lastakse muusikat ja tundub uhtm kui Maxima. Kaubavaliku osas on Selver pühendunud toidule rohkem kui tstuskaubale. Maximas on tööstus ja toidukaua ooleks . Selveris on saiakeste, salti ja kala valik suurem.Usun et mõlemast poest saab tänapäeval kõik vajaliku kätte . Reklaami hindan samaväärselt
· Tais pannakse käed kokku ja kummardatakse, mida kõrgemal näo suhtes käsi hoitakse ja mida sügavamalt kummardatakse, seda suuremat austust näidatakse. Kambodzas on samamoodi. sawat-dee öeldakse, kui tervitataks. Nemad kummardades pead ei pane nii madalale kui jaapanis pannakse. See kui madalale peaga kummardatakse oleneb sellest kui palju austad seda inimest keda tervitad. · Egiptuses, alati vaadatakse silma ja naeratatakse kui tervitatakse, parema käega, vasak käsi pannakse teisele õlale ja samast soost siis ka suudlevad põsele. Naine peab esimesena kätt andma ja kui ta ei anna, siis mees lihtsalt noogutab talle tervituseks. Kui pakutakse visiitkaarti, siis peab olema kindel, et sul oleks enda oma vastu anda, ja antakse parema käega see kaart. Erinevatele põskedele suudlevad kolm korda. · Indias mehed kallistavad mehi, naised naisi. Vanemaid inimesi ei kallistata,
Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust. Tänapäeval on
lähedale hakkas jõudma üks vana tädike. Selline käte ristamine tähendab kaitseasendit, aga ka ülbust, üleolevust ja ükskõiksust. Võib-olla oli see juhus, aga vanatädike sinna pinki ei istunud, vaid läks paar pingirida veel tahapoole ja võttis seal istet. Sellest hetkest alates olin üsna üllatunud zestide mõjust ja kehakeele tähtsusest meie igapäevaelus. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud
abi või mitte, peaks müüja ka vastavalt käituma kas siis näitama vajalikku kaupa või laskma kliendil omapäi toodetega tutvuda. Kõige tähtsam hea teeninduse puhul ongi elementaarne viisakus ning suhtlemisoskus. Seda ootan mina teenindajalt ning üritan ka ise võimalikult hästi selgeks teha, milline on minu eesmärk vastavat teenust kasutades. Heaks teeninduseks ei ole vaja palju. Usun, et kliendid peavad kõige tähtsamaks teenindaja suhtumist on meeldiv, kui naeratatakse ja abi pakutakse. Selleks, et asutus oma ostjaskonda ei kaotaks, tuleks pöörata suuremat tähelepanu teeninduse kvaliteedile ning oskusele teenust pakkuda. Tänapäeval ei peeta enam kõige tähtsamaks kaupa ennast on ju valik erinevates valdkondades äärmiselt lai ning kauplusi on väga palju, kust vajalikke tarbeid omale osta saab. Nüüdisajal valivadki paljud inimesed teeninduse põhjal seda, millist asutust või poodi nad külastavad
Naeratus avab kõik uksed Naeratus avab kõik uksed. Nii on õelnud kunagi keegi väga tark inimene ja tark pidi see inimene kindlasti olema, sest sellel lausel on väga suur tõepõhi all. Uksi, mida naeratuse abil avada on aga väga palju ja erinevaid, kõigist neist hoovab valgust, helgust, ja kõik need on positiivsed ja elus edasi viivad. Nagu õeldakse- naerata ja sulle naeratatakse vastu, ehk siis just selle lause põhjal saaks muuta kogu ümbruskonna paremaks? Naeratus avab ukse inimesehingelisse seisundi Miks üldse inimene naerab ja naeratab? Selle lihtsa kuid informatiivse emotsiooniga väljendatakse rahulolu, õnnetunnet, mis valitseb inimese sees ja võib kindel olla, et kõik teised ümbristsevad inimesed märkavad seda. Piisab vaid tänaval käia, väike muie näos, kui juba inimesed ümberringi hakkavad mõtlema, millest võib see tulenenud olla. Meie,
võimalusel. · Ettevõtte kättesaadavus 1. Transport maja kõrval asub tasuline parkla; maja ees on bussipeatus. 2. Viidad - majal firma reklaamlogo; välisuksest sisenedes seinal nimekiri ettevõtetega ning viited; kontori uksel firma logo. 3. Juhised kodulehel üleval teedekaart. · Teeninduskeskkonna loomine 1. Kohene märkamine pööratakse kohe kliendile sisenedes tähelepanu; hoitakse silmsidet; naeratatakse lahkelt; minnakse kliendile vastu. 2. Tervitamine tervitatakse viiskalt koos naeratusega. 3. Naeratamine suheldakse terve teeninduse aja meeldivalt ja tagasihoidlikult naeratades. 4. Tee, kohvi, vee jne. pakkumine kliendile pakutakse alati midagi juua, olenemata sellest, kas ta peab teenindajat natuke ootama või mitte; ootamise korral juhatatakse klient ooteruumi, kus on diivan koos värskete ajalehtedega.
Tähtis on klientide õnnitlemine tähtpäevade puhul. Sellel on personaalne mõju inimesele ning see näitab, et ka organisatsioon hoolib. Enda kogemust sisekliendina mul ei ole. Olen värskelt lõpetanud gümnaasiumi ning pole veel klienditeeninduses töötanud. Mulle väga meeldib käia Karksi-Nuia kohvikus, Pop Cafe-s. Seal on üldiselt väga hea teenindus ning söögid on alati maitsvad. Leian, et sealne teenindus vastab siiani õpitud kriteeriumitele. Seal tervitatakse klienti, naeratatakse, pakutakse erinevaid lahendusi, sealne õhkkond on väga hubane ning kena. Kohvik asub küll väikelinnas, kus tavaliselt ei ole teenindusele suurt tähelepanu pööratud, kuid sealses kohvikus on kõik koolitatud töötajad ning seal käib üsna palju rahvast. Võin väita, et seal kohvikus olen saanud parima teeninduse osaliseks. 5 KOKKUVÕTE Teenindus on oluline ja tähtis valdkond meie ühiskonnas. Enamik meie inimestest
Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud.
moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Inglismaa uurijate grupi poolt katalogiseeritud 80 pea- ja näoliigutuse seas on kirjeldatud üheksat erinevat naeratust, millest levinumad on muie, ülahuule- ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeretab inimene siis, kui ta on end välismõjudest välja lülitanud ja keskendub iseendale. Ülahuulenaeratus paljastab ülemised esihambad. Nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub sageli naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised esihambad. Tihti naeratatakse nii mitmesuguste sportmängude ajal. Dr.Granti poolt kirjeldatud naeratusliikide seas on ka tehtud viisakusnaeratus, mis on pigem grimass, millel puudub igasugune soojus. Selle näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu hakkab meenutama ristkülikut. 4
ühendust. 6 Naeratus Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (Nierenberg 1997: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Peahoiak Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest,
3 1. KEHAKEEL Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. Nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside, kehahoiak, liigutused (žestid), näoilme, hääle valitsemine ja distantsioonid. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud
kiindumust. Juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (näiteks, kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Laps pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. Kuigi sõnu veel ei ole. Teisel eluaastal: Suured muutused on sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. Tema
näoilmeid. Kortsus kulmud näitavad viha, ülespoole suunatud nurkadega suu näitab head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid 3 SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav zest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud.
Sellisel distantsil on näiteks asetatud istmed kabinetis ( jutuajamiseks ametniku ja külastaja vahel). · Avalik distants ( näiteks suhtlemises esineja-auditoorium). Avalikku distantsi hoitakse tihti ka suhtlemisel eriti väljapaistavate isikutega ( riigijuhid jt.). Kehakeel- Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Paljud zestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt
milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad. Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus
Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku. 6.1 NAERATUS Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad. Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus
Ühesõnaga kliendi muredele või probleemidele leitakse alati lahendus, mis on sobilik mõlemale 8 poolele. Lisaks on võimalik ettevõtte kaudu tellida ka odavamalt treeninguks vajalikku varustust: kindad, randmekaitsmed, pulsikellad, rattariided jne. Antud ettevõttes on müügieelne teenindus väga hea, kuna igat inimest, kes spordiklubisse saabub koheldakse hästi, naeratatakse, pakutakse kohe abi, antakse nõu, olenemata sellest, et inimesele pole veel ühtki paketti müüdud. Müügijärgne teenindus on samuti hea, kuna igakord spordiklubisse minnes võib seal tunda end kui kodus, kuna kõik on lahked ja sõbralikud. Peale kliendi lahkumist mõeldakse ka, kuidas teha kliendi elu veel paremaks ja mugavamaks. Postkasti saabuvad erinevad teated ja pakkumised, mõni kohe ekstra teatud kliendi jaoks koostatud ja lisaks annavad nad püsiklientidele
pilk, mida tuntakse ka ülalt alla vaatamisena. Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku (1.Lk: 105). 6. NAERATUS Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (2.Lk: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus
potentsiaalselt mõnele arenguhälbele. Vanus 0-1 aastat: ➧Füüsiline areng ja üldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. ➧Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb. ➧Kõne areng. Nii nagu beebid liigutavad käsi-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub hääl, saame rääkida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Nüüd toovad lapsed
varjata muiet. Mõned näolihased on siiramad kui teised. Valetaja võib näiteks küll naeratada, kuid seejuures kerkib või tõmbleb tal kulm, sest ta tunneb ebamugavust (Winston 2004: 84). 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid Paljut kehakeelest võib mõista otsekohe ja mis tahes maailma paigas (Jaskolka, 2004: 24). Nagu näiteks rõõmsusmeelsuse korral naeratatakse ja kurbuse korral valatakse pisaraid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitust ja noogutus jaatust (Pease 1994: 10). Kuid osa kehakeelest, mis pole geneetiline ega psühholoogiline, on rahvuslik või regionaalne. Mõned zestid, millel ühes kultuuris on täiesti ohutu tähendus, võivad teises kultuuris olla solvavd. Näiteks läänemaailma märk "okei, semu"on mõnes idamaa ühiakonnas laimav zest,
(Pease 1994: 105). Naeratus Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (Nierenberg 1997: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut
Lähtealuseks peetakse ettevõttesisest hierarhiat ning tutvustamine toimub järgmiselt: osakonnajuhatajat direktorile uut töötajat juhile kohalikku elanikku välismaalasele ettevõtte juhatajat kliendile. Näide: Härra doktor Kask, lubage teile esitleda härra Mändi, ravimifirma Pharmatex juhatajat. Kuidas esitleda. Tutvustamisel ja esitlemisel seistakse sirgelt, võetakse käed taskust välja ja naeratatakse sõbralikult. Enda tutvustamisel ei lisata kunagi oma nimele täiendit härra/proua. Käe annab esimesena see, keda tutvustatakse. Üksikisikut esitletakse alati grupile. Tutvustamine ei tähenda seda, et võib kohe sinatama hakata. Eraelus teeb tavaliselt vanem nooremale vastava ettepaneku, üheealiste puhul ei ole vahet, kas ettepaneku sinatamiseks teeb mees või naine. Tööalases suhtlemises
Ülemkelner või teenindaja võtab kliendid vastu restorani sissepääsu juures. Vaata fotot 8.12. Ülemkelneri töölaud asub restorani sissekäigu läheduses. Töölaual on 241 menüüd ja joogikaardid. Ülemkelner või teenindaja tervitab kliente viisakalt, käed on tal kõrval või selja taga. Igale külalisele naeratatakse ja kummardatakse kergelt. Ülemkelner selgitab välja, kas külalistel olid kohad reserveeritud. Seejärel antakse külalised teenindale üle või juhatatakse lauda. Laua ääres nihutatakse toole ja aidatakse külalised istuma. Selgitatakse välja, kas seltskonnas on võõrustaja. Pakutakse vett või mineraalvett või eeljooke. Joogid tuuakse lauda ja valatakse välja. Pudelist serveeritud joogi puhul asetatakse see peale valamist lauale.
Ma ei vihka inimesi, kes on mulle teinud haiget.Ma tõesti ei ole pika vihaga, maksan kätte ja unustan. Mu sõnad võivad olla vahel teravad, vahel õrnad.. kuid tea, ma võin öelda palju halvasti, a kas ma tegelikult ka nii mõtlen?! Olen teinud paljudele haiget ja teen edaspidigi, kuid see on minu iseloom ( saa tuttavaks ) mind ärritab kui mulle valetatakse, mind ajab endast välja see, kui inimene leiab lolle põhjusi asjadele.. vihkan kui mulle naeratatakse ja tehakse nägu, nagu kõik on korras.. kuid sisimas keeratakse mlle selg ja naerdakse minu üle. Kui sa minust ei hooli, kui ma pole sinujaoks tähtis,kui sa ei pea mind enda sõbraks/tuttavaks, kui sa ei pea mind toredaks.. siis milleks kõik see, mida sa mulle näitad? see pole vajalik, ma saan aru.. kui ma sulle ei meeldi, täitsa mõistan.. mulle ka ei meeldi paljude inimeste iseloom ja nad kõik teavad seda. Lihtsalt käitu nii nagu
annaabi.ee 
