naatriumhüdroksiid referaat (0)

Referaat

Kehra  Gümnaasium

8C klass

Naatriumhüdroksiid  ehk  seebikivi Referaat      David Malai                                                                                                                                                                   Kehra  2023
Sissejuhatus Naatriumhüdroksiid (lat. Natrii hydroxidum; teised nimetused on seebikivi) on  levinuim  leelis , keemiline valem on NaOH . Molaarmass  40 g/mol.  Maailmas  toodetakse ja tarbitakse aastas üle 57 miljoni tonni söövitavat leelist. Naatriumhüdroksiid on väga tähtis  tooraine  keemiatööstuses, sest lisaks  keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste  töötlemisel, kasutatakse torupuhastusvahendina.  nafta - (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi -  ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks  kloor . Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses.

2
Naatrumhüdroksiid

Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH.  Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid  lahusena , graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest  tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik.  Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik  gaas . Reaktsioonil  ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline  ammoniaak .  Aine on tugevalt söövitav. Nii  aine kui tema  vesilahus  on sööbiv, tekitab naha, silmade,  lihasmembraani ja hingamisteede  ärritust ning põletust. Kahjustused  võivad ilmneda hiljem, isegi mõni  päev peale kokkupuudet ainega.  Allaneelamisel tekib suu, neelu   seedetrakti   põletus , kudede raske  kahjustus kuni surm.  Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida  põletused  , naha  ärritused  ja mõningad  naharakud surevad. Silmadel tekib tugev  ärritus , võib   nägemise kaotada. Naatriumhüdroksiid  lagundab  ka loomse ja taimse päritoluga  kudesid . Kokkupuutel veega lahustub aine soojuse tugeva eraldumisega. Aine  reageerib mitmete metallidega (nt. Al, Mg, ...) plahvatusohtliku gaasi H2  eraldumisega.  Põleng tekitab toksilist suitsu. Esmaabimeetmed Naatriumhüdroksiidi   sissehingamisel    :  Viia   kannatanu   värse   õhu   kätte,   puhkus, pooleldi   istuv asend. Vajadusel kunstlik  hingamine . Pöörduda arsti poole. NaOH allaneelamisel  :  Oksendamist mitte  esile  kutsuda. Juua rohkelt  vett.  (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole.

3
NaOH Nahale  sattumisel  : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga

veega.  Konsulteerida  arstiga. NaOH   sattumisel   silma   :    Viivitamatult    loputa   silmi   rohke   veega   15   min   vältel, aegajalt  tõstes üles alumis ja  ülemist  laugu. Kontaktläätsede  olemasolul  eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole. Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine  , granuleeritud või helbeline , lõhn :  lõhnatu  , pH :  leeliseline  ,  keemispunkt  : 1378 oC  , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3   ,  lahustuvus  vees : 107 g /  100g  vees 20oC juures , sulamispunkt  : 323 oC , molekulmass  on 40,0 ,  Ei põle ,vees täielikult lahustuv,  anorgaaniline Ohutus   :  Kemikal   on   püsiv   normaalrõhul   ja normaaltemperatuuril.   Vältida   niiskust,    otsest päikesevalgust, kuumust. Võib õhust niiskust  koguda ja reageerides õhu CO2  `ga moodustada karbonaate. Vältida   kokkupuuded   veega   ( lahustumine    on eksotermiline   protsess), hapetega,  osade metallidega (nt. Al, Mg, Sn, Pb, Zn), orgaaniliste  materjalidega (nahk,  vill ), orgaaniliste halogeenühenditega,  nitro - ja kloroorgaaniliste ühenditega, ammooniumsooladega, mõningate  plastik - ja kummimaterjalidega. Naatriumoksiid , rektsioonil metallidega H2, reaktsioonil ammooniumsooladega NH3. Hoida eemal hapetest, metallidest, orgaanilistest peroksiididest ja kergeltsüttivatest ainetest. Naatriumhüdroksiidi saamise viisid Tänapäevaste   meetodite   hulgas   Selle   ühendi   saamine   toimub   elektrolüüsi   teel Naatriumkloriidi vesilahuse või tuntud ka soolvee lahus, kuigi enamik tööstusharudest valib   klassikalisema   meetodi,   mis   viib   läbi   protsessi,   mida   nimetatakse kaustiseerimiseks, mis  viitab  teatud tüüpi  hüdroksiidi  ühendamisele naatriumiga. Seda võib mõista kui kloori tootmisel tekkinud kõrvalsaadust või jäätmeid.

4

Selle   ühendi    moodustumise    toimimise   veidi   selgitamiseks   võib   seda   seletada järgmiselt: elektrolüüsi edenedes  kloriidid  lagunevad, asendudes täielikult hüdroksiidi ioonidega,   mis   on   ühendatud   naatriumkatioonidega,   moodustades   seega naatriumhüdroksiidi või naatriumhüdroksiid. Seebikivi kasutamine seebi valmistamisel Esmalt  tuleb valmistada seebikivilahus. Selle tegemiseks lahustatakse  graanulid  vees, tees,    mahlas    või   muus   seebiretseptis   märgitud    vedelikus .   Seebikivilahuse valmistamisel tuleb seebikivi  rahulikult  vette valada, mitte vastupidi! Kui seebikivile endale   vett   peale   valada,   on   tulemuseks   purskav    vulkaan .   Vältimaks    ootamatusi , peavad   ka   naatriumhüdroksiidi   kaalumisel   kasutatav   nõu   ja    lusikas    täiesti   kuivad olema. Seebikivi   reageerimisel   vedelikuga   tekib   eksotermiline    reaktsioon ,   mille   käigus vabaneb suur hulk energiat ja lahuse temperatuur võib  tõusta  isegi +90 °C. Hoidmaks ära   seebikivilahuse   ülekuumenemise   ja   keemamineku,   peab   vedeliku   temperatuur olema alguses võimalikult madal ( erandiks  on  retseptid , mille komponendid nõuavad kõrgemat sulamistemperatuuri, nt  mesilasvaha ) ja graanulid tuleb lisada vette osade kaupa ning tasase  tempoga. Seebikiviga kokkupuutuvad nõud peavad olema kuuma- ja söövituskindlad. Kasutada sobib roostevabast   terasest  ja kuumakindlast  plastist  ning klaasist töövahendeid. Kui lahus ettevaatamatusest maha  loksub , saab selle  neutraliseerida , pühkides koha äädikavees leotatud  lapiga  üle.

5
Kokkuvõte

Naatriumhüdroksiid   kuulub   teise   ohuklassi   ainete   hulka.   Seetõttu   tuleb   sellega töötades   olla    ettevaatlik .    Kokkupuude    naha,    limaskestade    ja    silmadega    põhjustab tõsiseid keemilisi põletusi. Vaatamata sellele naatriumhüdroksiid on leidnud laialdast rakendust inimelus.  Ettevõtetes , kus seda ühendit töödeldakse, tuleb selle kõrge korrosioonitaseme tõttu olla väga ettevaatlik, kuna see võib põhjustada selliseid tingimusi nagu eelmises osas, ja nende töötlemiseks on vaja kokkupuudet pesta rikkaliku veega piirkondades, jooge allaneelamise korral palju vett ja äärmuslikel juhtudel pöörduge võimalikult kiiresti meditsiinikeskusesse.

6
Kasutatud allikad

1) https://www.recursosdeautoayuda.com/et/naatriumh%C3%BCdroksiid/

2) https://et.wikipedia.org/wiki/Naatriumh%C3%BCdroksiid

3) https://relumee.ee/et/blog/ postitus /seebikivi

4) https://www.carlroth.com/medias/SDB-4357-EE-ET.pdf?

context =bWFzdGVyfHNlY3VyaXR5RGF0YXNoZWV0c3wzMDM2NjF8Y XBwbGljYXRpb24vcGRmfHNlY3VyaXR5RGF0YXNoZWV0cy9oMTIvaD RhLzkwMzk0NTc3NDY5NzQucGRmfDRmMWQ5NDU4ODcwMDQ2Yzcz NzM5NTdkM2FiY2MwNjBlZmMzNTQ5MDgyMGQ5NjM5MzI5OTg0Y2F kMmU5Njk5ZGI

5) https://et.thpanorama.com/ articles /qumica/hidrxido-de-sodio-naoh-

propiedades-riesgos-y-usos.html

7

Document Outline

• Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi

Referaat