Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"naabrilt" - 26 õppematerjali

Survepesur
1
docx

Survepesur

muid vidinaid. Lisalehel toodud lisatarvikute hinnakiri Agrocom'i lehelt. Tasuvus: Seade tasub end ära isikutele, kellel on vaja pidevalt puhastada veejoa survet kannatavaid esemeid (sh. autod, matid jms). Kui ei ole tarvidust või puhastada tihti ei ole mõtet osta, kuna kuigi ta peaks kaua vastu ja töötaks kenasti (kui on ostetud korralik kaup) oleks tasuvusaeg piisavalt pikk ja naabrijuures käimise vaev piisavalt vähene, et on mõistlikum laenata naabrilt, või üleüldse kasutada tavalist veevoolikut ja küürida omal jõul.

Kategooriata → Tööõpetus
7 allalaadimist
Lained
1
docx

Lained

Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat. Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- korduv muster, levib naabrilt naabrile- see on laine- õhuosakesed pommitavad seina täpne arv kordi ühe ajaühiku jooksul ja seinakuju muutub perioodiliselt. ruutvõrrandi kasutamine ühtlaselt kiirenevate protsesside iseloomustamiseks: ax2 + bx + c = y ax2-kui kiirelt mingi muutus toimub (kuidas toimub) bx-protsessi algkiirus c-algkiirus y-lõppkiirus Minu ratta algkiirus+ ma sõidan ehk mu kiirus muutub + minu lõppvoorus kuhu ma valija jõudsin

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
Uute sõnade saamise viisid
1
docx

Uute sõnade saamise viisid

* Lühitüveline liitmine- lühenenud tüvekuju: kuning+riik; inim+ohver; hõõg+lamp. Liitsõna moodustab ühe mõiste, sõnaühend väljendab seost kahe mõiste vahel. Liide. Raudtee/lane, vihikud, kasu/lik, rohel/us, us/jas, mõtte/kas, proovima, reisija/lik, petsime, õp/ik, toolijalal, jala/ts, raamat. Tuletusalus. Õpetaja- õpetama, poisilik- poiss, ahnus- ahne, jõestik- jõgi. Muutevorm; Tuletis- Mets- metsast/metsas; metskond/ metasnik. Naaber- naabrilt/naabri; naabritu/naaberlik. Kiri- kirjas/kirjad; kirjalik/kirjutama. Liitsõna, täiend-põhiosa. Mets- metsaraie, kuusemets; katsealune, inimkatse.

Eesti keel → Eesti keel
46 allalaadimist
Kõne-võlajada
1
doc

Kõne: võlajada

Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt mune küsima, lubades peagi uued asemel tuua. Aga inimesed, kel on palju toimetusi, unustavad lubatud munad tagasi viia. Loomulikult see ei ole midagi hullu, sest vaevalt, et ükski naaber jääb oma kahte muna taga igatsema. Küll aga võib sellistest pisikestest laenudest kasvada peagi üks lõputu võlgade jada. Peagi läheb ta oma sõbrannaga poodi ja näeb ühtesid eriti ilusaid kingi, mida ta sooviks endale, kuid hind on nende ostmiseks liiga kõrge. Juta küsis võlgu oma

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Milline on eestlane-Tõe ja õiguse-põhjal
1
docx

Milline on eestlane ”Tõe ja õiguse” põhjal?

mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui Andres aga paari nädala pärast kõrtsis üleaedsega kokku sai, lärmas see kogu rahvale, milline vilets mees tema naabriks on. Samas ei jäänud ka Andres kunagi vastust võlgu, kuigi ise ausust ja õiglust taga ajas, tahtis ta siiski ka naabrile näidata, et temagi pole kehvem mees. Andrese ja Pearu iseloomude erinevused põhjustasid nende vahel palju tülinorimisi ja kohtuskäimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Tõde ja õigus-kirjand
2
docx

Tõde ja õigus (kirjand)

kõvemaks kiviks, kui too oli oodanud. Pearu, aru saades, et Andrese talu muutub aina jõukamaks otsustas viimase elu põrguks teha, et mitte ise häbisse jääda. Pearus leidus ka leplikum pool, mis viis ta enne arulauale minekut Andrese juurest läbi astuma ja vabandust paluma. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui Andres aga paari nädala pärast kõrtsis üleaedsega kokku sai, lärmas see kogu rahvale, milline vilets mees tema naabriks on. Samas ei jäänud ka Andres kunagi vastust võlgu, kuigi ise ausust ja õiglust taga ajas, tahtis ta siiski ka naabrile näidata, et temagi pole kehvem mees. Ütlus ,,Viinaklaasi juures sobis jutt üldse kuidagi paremini, kui kohtukulli ees, sest polnud

Kirjandus → Kirjandus
267 allalaadimist
Rooma traditsioonile põhinev nimevaramu
10
docx

Rooma traditsioonile põhinev nimevaramu

perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus). Palju efektiivsemaks nimeallikaks on osutunud aga vanade roomlaste pere- ja lisanimed: 1. isikunimed: (quod nomen est tibi? Mihi nomen st...päri oma naabrilt tema nime!) a) antiiksest eesnimevaramust: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus b) roomlaste pere- ja lisanimed: Augustus > August, Augusta, Gustav Aemilius > Emil, Emilie, Milli Constantinus > Konstantin Antonius >Anton, Antonina, Nina Claudius > Claudius, Claudia Julius >Julius, Julia, Juliana/e jne. Ladina päritoluga nimed. Proovi seondada need nende eestikeelsete tõlgetega! 1 FELIX 16 REGINA

Keeled → Keeleteadus
3 allalaadimist
Kompositsioon I
10
docx

Kompositsioon I

Lugu mulla Nasserdinist, kes ei viitsinud oma kogudusele jutlust pidada. 16. Jüri Kotšinev endises koduhoovis endisel Admiral Nahhimovi tänaval. Multikultuurne keskkond, esimene lahing, kus arvulises vähemuses eesti poisikesed saavutasid hiilgava võidu neid rünnanud vene poiste üle. Temast, kui vene rahvusest poisist, sai äkki Kalevipoeg. 17. Jüri Pehk kodus. Mõistev hooliv kiri endiselt ülemiselt naabrilt Mihklilt. 18. Ivo Uukkivi endise Moskva kohviku ees. Sõjaväelugu noormehest, kes päeval oli nõukogude armee sõdur ja kirjutas ise endale linnaloa, et öösel olla Tallinna punkar. 19. Ott Aardam Kopli tänaval. Kolm liitrit kanarbikumett asfaldil tõi teadmise, et selleks aastaks on suvi läbi. 20. Erko Valk pöönigul kesklinnas Uues Maailmas. Montreali tuttav ei käinudki vanalinna või teisi turistidekohti vaatamas oma Tallinnas viibitud aja jooksul. 21

Kultuur-Kunst → Kompositsioon I kunstiõpetus
3 allalaadimist
Heiti Talvik  Legendaarne
6
docx

Heiti Talvik "Legendaarne"

,,Varsti, varsti enam keegi/ õrna roosipuud ei hari./ Üle lossi, üle seegi/ langeb surma tuhkjas vari."(,,Loojak"). Talvik tajus võimalikku traagilist käiku. Inimeselt nõuti oma saatusega leppimist ja isetut ligimesearmastust: ,,andkem oma viimsest leivast/ vaenlasele viimne pala."(,,Loojak"). Inimene pidi olema abivalmis ja ustav, kõikideks ootamatusteks valmis. Inimkond pidi olema valmis sisemiseks puhastuseks. ,,Naeratades naabrilt võtkem/ tema raskeim koorem kanda."(,,Loojak"). Kõlama hakkavad sõjalised teemad: ,,Kaugelt veereb kahurite kõu."(,,Pagulane"). Inimest valdab ükskõiksus ja hoolimatus. ,,Kellele mu laule veel on vaja?/---/ Jahe metsatukk on nüüd mu maja"(,,Pagulane"). ,,Joob ja joob ning uinudes veel tajub,/ kuis mu süda linnulauluks hajub."(,,Pagulane"). Jätkuvalt püsivad looduslikud elemendid ning veidike on kurblikku romantilisust.

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
DIDAKTILISED Mängud 4 a
14
pdf

DIDAKTILISED Mängud 4.a.

Õpetaja valib järgmise vahendi näitaja. 5. Leia sarnane sõna. Eesmärk. Harjutada lapsi leidma kuuldud sõnaga sarnast sõna pildi järgi. Vahendid. Piltkaardid, millel kujutatud esemete nimetused on sarnased. ( pall – sall, nukk – kukk, tass – kass, kuusk – suusk jne.) Reegel. Võidab mängija, kes esimesena vabaneb kaartidest. Käik. Mängust saab osa võtta 4 – 5 last, igal lapsel on 4 kaarti. Mängijad istuvad laua taga. Mängija peab oma vasakul pool olevalt naabrilt kaardi. Kui mängijal on kaks kaarti, millel kujutatud esemed on sarnased, siis paneb ta kaardid lauale. Võidab mängija, kes esimesena saab kõik kaardid lauale. 6. Talverõõmud Eesmärk. Harjutada lapsi leidma pildi järgi sõnu, milles esineb häälik „a“, „i“, jne. Vahend. Suur pilt talverõõmudest, lumehelbed. Käik. Lapsed istuvad toolidel ja vaatavad pilti, otsides sealt sõnu, milles esineb „a“ häälik. Kui laps on sõna leidnud, teatab ta sellest õpetajale

Pedagoogika → Pedagoogika
15 allalaadimist
Väetusplaan
36
docx

Väetusplaan

Teised kultuurid lubjaga väetamist ei vaja, neile sobib ka nõrgalt happeline muld. Kokku on väetisnorm on 43 t, puutuhaga neutraliseerimine on jaotatud seitsme aasta peale. See tähendab, et sügisene annus ühele väljale on 6,1 t. Kuna lutserni kasvatatakse kahel väljal, siis on annus kaks korda suurem ehk 12,2 t. Lutserni ja kaera väetatakse käärinud põhusõnnikuga 11,2 t/ha. Aedmaasikate väetamiseks kulub 16 t/ha orgaanilist väetist, aga põldheina ei väetata. Seda ostetakse naabrilt, kes kasvatab hobuseid. Laotamistehnoloogia on otseveoga, selleks kasutatakse poolripplaoturit, mis on tahalaotusega. Laotamise kestvus on maksimaalselt 4 tundi. Probleemne on see, et on vaja eraldi tehnikat virtsa ning sõnniku laotamiseks. Teiseks murekohaks on lämmastikukadu tahesõnnikuga suurem kui näiteks vedelsõnnikuga. Mineraalväetisi antakse ainult neile kultuuridele, mis on tuluallikaks ehk kaer ja aedmaasikad. Lämmastik- ja kaaliumväetiste tarve oli suurem aedmaasikal ning

Botaanika → Aiandus
65 allalaadimist
A-Tšehhov-Rotschildi viiul
7
doc

A. Tšehhov "Rotschildi viiul"

tuua, vaid oli temaga ainult kärkinud, kahjude pärast riielnud, talle rusikatega kallale tormanud; tõsi, ta ei peksnud teda küll kunagi, kuid hirmutas siiski, ja iga kord kivines naine hirmust. Jah, ta oli tal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured, ja naine jõi ainult kuuma vett. Ja ta mõistis, miks naisel oli nüüd niisugune imelik, rõõmus nägu, ning tal hakkas jube. Oodanud hommikuni laenas ta naabrilt hobuse ja viis Marfa haiglasse. Siin oli tõbiseid vähe ja sellepärast ei tulnud kaua oodata, ainult tundi kolm. Tema suureks heameeleks ei võtnud haigeid seekord vastu tohter, kes oli haige, vaid vana velsker Maksim Nikolaits, kellest kõik linnas rääkisid, et kuigi ta joob ja kakleb, taipab ta rohkem kui tohter ise. ,,Tere jumalime," ütles Jakov, juhtides eite vastuvõtutuppa. ,,Vabandage, Maksim Nikolaits, et teid oma tühiasjadega tülitame. Olge lahked, näe, siin on mu küljeluu

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
Mis on veeringe
23
doc

Mis on veeringe?

Suurtel jõgedel on suured ja väikestel väikesed valglad. Eri suurused jõed reageerivad sademetele ja valingvihmadele erinevalt. Suurtes jõgedes tõuseb ja langeb vesi aeglasemalt kui väikestes. Väikese valglaga jõe veetase muutub minutite või tundide jooksul, suurtes võib selleks aga kuluda päevi ning üleujutused võivad kesta pikka aega Mageveevaru: Maakera pinnal leiduv magevesi Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad jõed, tiigid, järved, veehoidlad (tehisjärved) ja magevee-märgalad. Vee hulk jõgedes ja järvedes muutub tänu juurde- ja äravoolule pidevalt. Vett tuleb juurde sademeist, pindäravoolust, põhjaveest ja lisajõgedest. Jõgedes ja järvedes jääb vett vähemaks aurumise ja põhjavette imbumise tõttu. Pinnavett kasutavad oma vajaduste katmiseks ka inimesed

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Ehitusõiguse kaasused 1-20
12
docx

Ehitusõiguse kaasused 1-20

hoonet hüvitama.). Küll aga võib kõne alla tulla saamata jäänud tulude hüvitamine tellijale, aja eest, mis kulub uue hoone ehitamiseks ja mille jooksul tellija ei saa hoonet kasutada tulu saamise eesmärgil (VõS § 128.) V-19 Alles ehitise vastuvõtmisel selgus, et töövõtja oli hoone valesti maha märkinud ja see ulatus 40 cm üle naaberkrundi omaniku piiri. Naaberkrundi omanik nõudis tellijalt, oma naabrilt, kas kahju hüvitamist või hoone teisaldamist. Tellija aga väitis, et mitte tema ei ole süüdi, vaid ehitusettevõtja. See aga teatas, et mitte tema, vaid projekteerija ja omanikujärelevalve on süüdi, et hoone märgiti valesti maha. Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees? Kuidas lahendada olukord? Kes kelle ees ja kuidas vastutavad? Lahendus: Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees? Kaasuses oli kirjas, et hoone märgiti valetsti maha

Ehitus → Ehitusõigus
168 allalaadimist
PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Variandina võis lasta teol üle tüüka roomata. Seejärel tuli tigu lükata viirpuu, laukapuu või karusmarja okka otsa, kus ta suri ja kärbus. Ühes tekstis on soovitatud teha teoga tüügastele ristimärk, teises aga siduda teo ümber niit ja jätta ta tule äärde surema. Samuti võis teo lihtsalt ära peita. Samaaegselt teo kärbumisega kaduvat ka soolatüükad. Teise variandina võis tüügastele hõõruda peekonitükki, mis enamasti tuli märkamatult varastada poest või naabrilt. Mingil juhul ei tohtinud poodi ega naabri juurde minnes eemärgiga varastada. Peekonitükk tuli seejärel matta näiteks kompostihunnikusse või lihtsalt maja lähedale kivi alla. Mõnel juhul on soovitatud protseduuri korrata üheksa päeva järjest, ühel juhul on mainitud, et ravi tuleb teha varahommikul. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) Samavõrd populaarne oli kartulitüki tüügastele hõõrumine. Enamasti tuli toores kartul lõigata

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents
15
docx

Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

puuduseta Alandatud hind = (60 000€ x 100 000€) / 120 000€ = 50 000€ 3. Kas H võib lepingust pärast hinna alandamist taganeda? Ei saa, kuna VÕS § 112 lg 1 I lause kohaselt võtab lepingu pool hinda alandades kohustuse mittekohase täitmise vastu. Seetõttu ei ole samad kinnistu puudused käsitatavad enam mittekohase täitmisena ja seega lepingu rikkumisena, mis on aga taganemise eelduseks. 4. K soovis pärast hinna alandamist kahju hüvitamist nõuda, kuna ta pidi naabrilt maad juurde ostma hinnaga 150 eurot ruutmeeter. Kas tal on selleks õigus? VÕS § 101 lg 2 II lause põhjal saab kahju hüvitamist koos teise õkv-ga kasutada. Hinna alandamist ja kahju hüvitamist aga ei saa pool samadele puudustele tuginedes sama tagajärje kõrvaldamiseks korraga nõuda (RKTKo 3-2-1-100-15, p 24). Selle põhjal saab järeldada, et H ei saa nõuda kahju hüvitamist, et naabri maad juurde osta. Variant:

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
22 allalaadimist
Ehitusõiguse lahendatud ülesanded kaasused
20
docx

Ehitusõiguse lahendatud ülesanded/kaasused

Enamikel juhtudel hüvitab selle kindlustus, kuid see oleneb kahju tekitajast. ETÜ: 3. jagu. Kindlustus 134. Töövõtja on kohustatud kindlustama omal kulul Lepingu objektiks oleva töö ehituse koguriskikindlustusega (CAR) Lepingu maksumusele vastavalt. V-19 Alles ehitise vastuvõtmisel selgus, et töövõtja oli hoone valesti maha märkinud ja see ulatus 40 cm üle naaberkrundi omaniku piiri. Naaberkrundi omanik nõudis tellijalt, oma naabrilt, kas kahju hüvitamist või hoone teisaldamist. Tellija aga väitis, et mitte tema ei ole süüdi, vaid ehitusettevõtja. See aga teatas, et mitte tema, vaid projekteerija ja omanikujärelevalve on süüdi, et hoone märgiti valesti maha. Kes vastutavad varaliselt naaberkrundi omaniku ees? Tellija vastutab varaliselt naaberkrundi omaniku ees, sest tellija ehitis paikneb naaberkrundil. Kaasvastutaja selgitamiseks ning isikute tuvastamiseks, kellele tellijal oleks õigus esitada

Ehitus → Ehitusõigus
287 allalaadimist
Venemaa kesaeg
14
doc

Venemaa kesaeg

venemaa piiridel. Kokku oli vägedes enam-vähem võrdselt sõdureid venelastel siis 100 000 mongolitel u 125-150 000. Venelased otsustasid linnade kaitsmise taktika kasuks eeldades et mongolitel puudub linnade piiramise kogemus. Mongolite rünnak mis algas talvel tuli üllatusena kuna arvati et talvel nad pole võimelised ründama. Esimesena langes Rjazani vürstiriik kes küll palus teistelt abi kuid nagu ikka olid vürstid omavahel tülis ja nii siis oma suurelt naabrilt Vladimir- Suzdalilt abi ei saadud ja kogu linn ja vürstiriik langes ja paljud tapeti. Edasi liikusid mongolid mööda Oka jõge vallutades kõik teele jäänud linnad. Vladimir-Suzdalimaa vürst otsustas mongolid peatada oma piiril asuvas tugevas Kolomna kindluses mis paiknes mongolite ainsal võimalikul liikumisteel Oka jõel. Venelased said rängalt lüüa ja tagasi Vladimirisse õnnestus jõuda vähestel eesotsas vürst Vsevolodiga. Batu vallutas moskva ja seejärel

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
Karistuseadustiku eriosa vastused
36
docx

Karistuseadustiku eriosa vastused

Nimetatud koosseis hõlmab selliseid juhte, kus omanik või valdaja saab lõpuks oma asja tagasi, kuid teatud aja jooksul on tal võimatu oma asja suhtes täielikku omandi- või valdusõigust teostada. Varguse puhul ei pruugi omanik alati enda vara tagasi saada. Vargus on alati pahatahtlilk, aga asja omavoliline kasutamine ei pruugi (nt kui sul on kodus laps kes vaja kiiresti autoga kiirabisse viia, aga endal puudub auto ning sa laenad naabrilt autot ilma temalt luba küsimata) 17.Intellektuaalse omandi vastased süüteod. Kuigi kõik intellektuaalse omandi vastased süüteod sisalduvad ühtses peatükis, võib need tinglikult jagada kolme rühma 1)süüteod autoriõiguste vastu 2)süüteod autoriõiguste kaasnevate õiguste vastu 3)tööstusomandi vastased süüteod Iseloomustab suunatus intellektuaalse omandi vastu. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule ja riik kaitseb autori õigusi

Õigus → Karistusõigus
90 allalaadimist
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka - Andres pani Mari ebameeldivasse olukorda, sest rääkis sama juttu nagu Krõõt, et Mari oleks talle hea perenaine ja lastele hea ema, kuid Maril on juba Juss ja omal 2 last ja Jussist ta ka lahti öelda ei taha - ühel õhtul mindi kõrtsi, Andres ja Pearu said seal kokku, kui piisavalt oli joodud, hakkas Peatu nokkima, küsis naabrilt, miks ta oma sulaselt naise ära võttis, Andres andis Pearule seepeale lõuga ja lahkus kõrtsist - Jussi jäi häirima, et Andres oli Mari pärast kõrtsis kakelnud, läks Mariga rääkima, et tahab, et naine kohe perest ära tuleks, Mari puikles vastu kuid läks Andresega rääkima, Juss pidi peremehe jutule minema, mehed rääkisid pikalt ja lõppotsus oli see, et Mari võib veel perre jääda, kuid Andres peab endale kiiremas korras uue perenaise otsima

Kirjandus → Kirjandus
235 allalaadimist
Arvutivõrkude eksami konspekt
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

Aeg-ajalt saadab iga sõlm oma kaugusvektori (distance vector) hinnangu (estimate) oma naabritele. Ehk - kaugus u-z leidmiseks leia u kaugus kõigist tema naabersõlmedest, leia naabersõlmede kaugus sihtpunktist (kõige optimaalsem), liida vastavad väärtused ja leia neist kõige väiksem. Distantsvektori algoritm: Iteratiivne, kus iga kohalik (local) iteratsioon toimub, kui: ● Kohaliku lingi maksumus muutub ● Naabrilt sõnum DV uuendamiseks Distributeeritud: ● Iga sõlm teavitab naabreid ainult siis, kui nende DV muutub (naabrid siis teavitavad oma naabreid, kui vaja (ehk kui nende tabel veelkord optimeerub)). Iga sõlm ootab naabersõlmelt sõnumit, arvutab oma tabeli ning kui midagi on muutunud, teavitab naabreid. Marsruutimistabel. Pilt võib tunduda esialgu kirju, aga põhimõtteliselt iga sõlm täidab tabelis enda rea ning edastab selle oma naabritele

Informaatika → Arvutivõrgud
41 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

vägagi erinev; mõnel on objektiivselt rohkem, mõnel vähem piiratud teovõime. Kui kohus tuvastab selle, et ta on piiratud teovõimega. Ütleme, et oli täisealine, palju vara; trauma tagajärjel muutunud piiratud teovõimega isikuks; teeb mingi tehingu. Müüb vallasasja, oma teleka naabrile 500 eest ja ei saa ise aru oma tehingu tähendusest; mis tehing olemuselt on? Tehing on hõljuvalt kehtetu, oleks vaja seaduliku esindaja eelnevat nõusolekut. Kui tahta naabrilt siiski telekat tagasi saada, siis kes saab siin kohtusse minna? Seaduslik esindaja. Isik peab taotlema enda eestkostjaks määramist; kohus peab tuvastama, kas tehingu sooritaja on piiratud teovõimega; juhul kui eestkostja on määratud, siis kohus peab ka määrama selle, milliseid tehinguid ta võib iseseisvalt sooritada. Erand on siis: kohus võib määrata milliseid tehinguid piiratud teovõimega isik veel võib teha. Kohus võib oma otsusega seadusest tulenevaid erandeid (nt

Õigus → Õigus
177 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

erinev; mõnel on objektiivselt rohkem, mõnel vähem piiratud teovõime. Kui kohus tuvastab selle, et ta on piiratud teovõimega. Ütleme, et oli täisealine, palju vara; trauma tagajärjel muutunud piiratud teovõimega isikuks; teeb mingi tehingu. Müüb vallasasja, oma teleka naabrile 500 eest ja ei saa ise aru oma tehingu tähendusest; mis tehing olemuselt on? Tehing on hõljuvalt kehtetu, oleks vaja seaduliku esindaja eelnevat nõusolekut. Kui tahta naabrilt siiski telekat tagasi saada, siis kes saab siin kohtusse minna? Seaduslik esindaja. Isik peab taotlema enda eestkostjaks määramist; kohus peab tuvastama, kas tehingu sooritaja on piiratud teovõimega; juhul kui eestkostja on määratud, siis kohus peab ka määrama selle, milliseid tehinguid ta võib iseseisvalt sooritada. Erand on siis: kohus võib määrata milliseid tehinguid piiratud teovõimega isik veel võib teha. Kohus võib oma otsusega seadusest tulenevaid erandeid (nt

Õigus → Tsiviilõigus
69 allalaadimist
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

, kuhu ka Dante inimkonnal pimedusest astuda soovitab. 3. M.Underi elu ja looming Marie Under (1883-1980) Vanemad Hiiumaalt. Ise sündis Tallinnas. Loodus inspireeris teda. Suvekodu Hiiumaal. Materiaalsed võimalused piiratud ­ lapsi oli peres 5. Marie pandi kooli ­ saksakeelne tütarlastekool. Huvi kirjanduse vastu teismeeas. Kodus polnud palju raamatuid, ainult teoloogilised. Laenas naabrilt. Avastas Goethe ja Schilleri. I luuletus 13- aastaselt ja saksa keeles. Temperamendilt introvert, kuid samal ajal siiski temperamentne, kuraasikas. Pärast lõpetamist lasteaednike kursusele, hoidmistöö. Aga koguduse kaudu sattus 1900. Aastal kokku E. Vildega (tänu organistile). Vilde oli talle inspiratsiooniks, innustas jätkama. Kui 1901. a- l asutati Teataja, siis Vilde kaudu sai ta seal kontoris tööd. Mariele vanamees (36 vs 18) peale ei läinud.

Kirjandus → Kirjandus
111 allalaadimist
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

meetodit. 1. Igal grupiliikmel on A4 paberileht. Pange kokkulepitud aja jooksul paberile kirja kolm ideed. Etteantud aeg sõltub teie meeskonna suurusest. Kui meeskonnas on 4 liiget, siis 5 minutit, 5 liiget 4 minutit, 6 liiget ­ 3,5 minutit ja 7 liiget 3 minutit. 2. Etteantud aja möödudes andke paber edasi paremal asuvale naabrile. Teie saate ideedega paberi oma vasakul asuvalt naabrilt. Tutvuge kirjapandud ideedega ning lisage etteantud aja jooksul enda kolm ideed või arendage seni kirjapandud ideid edasi. 3. Etteantud aja jooksul andke paberid taas edasi paremal asuvale naabrile, kuni lehed on kõikide grupiliikmete juurest läbi käinud. Aega võiks see võtta kokku umbes 20 minutit. 4. Järgneb hindamise etapp. Pange enda ees olevad ideed pingeritta, andes neile punkte. 1 punkti saab kõige parem idee ja 10 punkti kõige halvem

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
32 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ilma milleta poeetide jalad maapinda ei puudutaks. Gringoire tahtis tunda, näha, kombata, kuidas need otsatud tiraadid, mis iga hetk kõigist ta pulmaluule osadest esile uhkasid, kogu seda rahvamassi (tõtt öelda logelejaid, aga mis sellest!) jahmatama ja tarretama panid ning lämmatasid. Pean ütlema, et ta ka ise üldist õnd-sustunnet jagas, mitte nii kui La Fontaine*, kes oma komöödia «Florentini» etendusel küsis: «Milline tola on selle sodi teinud?» Gringoire oleks väga oma naabrilt tahtnud küsida: «Kes on selle meistriteose kirjutanud?» Nüüd võib siis ise arvata, mis mulje kardinali äkiline ja ajakohatu tulek temasse jättis. 1 6 Ta kartus osutus liigagi õigeks. Eminentsi sisseastumine ajas kuulajad kihevile. Koigi pead pöördusid poodiumi poole. Võimatu oli midagi kuulda. Kõik kisasid ainult: «Kardinal, kardinal!» Õnnetu proloog katkes teist korda. Kardinal seisatas viivu poodiumi astmeil. Kui ta oma küllaltki ükskõikse pilgu üle saali

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun