koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis Loode Allantois Nabaväät Rebupõis Platsenta Decidua capsularis Decidua Chorion laeve basalis Chorion Emaka õõs frondosum Decidua parietalis Platsenta Müomeetrium Platsenta Chorion frondosum Redutseerunud rebupõis Decidua basalis Hattudevaheline Müomeetrium ruum Amnion Chorion laeve Nabaväät Emakakael Platsenta ehituse skeem loote nabaväädiveen vereringe nabaväädiarterid decidua parietalis amniokoriaalne
Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon. Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel ...
· Proopria Munajuha ampullaarosa: 1. Limaskest · Ühekihiline prismaatiline epiteel (ripsmetega ja ripsmeteta rakud) · Proorpia (moodustab kõrgeid omavahel anastomosseeruvaid kurde) 2. Lihaskest · Tsirkulaarkiht · Pikikiht 3. Serooskest Emakas: 1. Endomeetrium · Ühekihiline prismaatiline epiteel · Proopria (uteriinnäärmed) jaguneb funktsionaalkihiks ja basaalkihiks 2. Müomeetrium (silelihaskimpude vahel palju silelihaskudet) 3. Perimeetrium
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris
Kortisooli ainevahetuslikud toimed: A -kortisooli tavaline tase vereplasmas ei mõjuta postprandiaalses perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest, glütseroolist ja püruvaadist ja laktaadist, toimub maksas · Glükoosi omastamise langus rakkudes · Triglütseriidide lõhustamise inten...
Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
ühinemine. Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael. Seina ehitus: a) emaka limaskest e. endomeetrium koosneb kahest kihist – all püsiv basaalkiht, pealpool muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium. Tupp (vagina, colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel. Emaka sidemed: Emaka laiside (ligamentum latum uteri): Emaka laiside on peritoneumi duplikatuur (=2 kihti), mis ümbritseb naise sisesuguelundeid. Selle ülaserva sees on munajuhad (siit ülaosa nimetus: munajuha kinnisti e. mesosalpinx); tagumise lestme
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e
Kollaskeha sisaldab progesterooni hormooni. Progesteroon valmistab ette organismi embrüooni implantaktsiooniks ja raseduseks. (Leth-Moller 2014: 227) Kollaskeha funktsioneerib 14 päeva vältel pärast ovulatsiooni. Kui rasedus ei tule, siis kollaskeha regresseerub ja kujuneb valkjas keha. Kui toimub viljastumine, siis kollaskeha funktsioneerib kuni 12. rasedus nädalani. (Breusenko 2012: 44) Emakas koosneb kolmest kestast. Perimeetrium ehk välimine serooskest, müomeetrium ehk lihaskest ning endomeetrium ehk emaka limaskest. Endomeetrium koosneb basaalkihist ja funktsionaalkihist. Östrogeenide ja progesteeroni mõjul tsüklilised muutused toimuvad funktsionaalkihis. Toimuvad järjestikused arenemisasted: proliferatsiooni faas, sekretsiooni faas, deskvamatsiooni faas. (Beckmann 2010: 306) Proliferatsiooni faas vastab follikulaarfaasile munasarjas. Algab menstruatsiooni 5 päevast. Kestab umbes 12-14 päeva. Sellel perioodil moodustatakse uus kiht
Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: * sisemine - limaskest ehk endomeetrium (endometrium ) * keskmine - lihaskest ehk müomeetrium ( myometrium ) * välimine - serooskest ehk perimeetrium ( perimetrium) http://caltest.vet.upenn.edu/repropath/FUterus/mrendomet/131 mrendodiacopy.jpg Endomeetrium on kaetud silindrilise epiteeliga ja sisaldab seroosset sekreeti eritavaid näärmeid
Ovulats. toimub 14. Päeval Munajuha on pikkikurruline, seal toimub munaraku viljastumine ja munarakk juhitakse emakasse. Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale.
Baeri seadus jõgede kaldauuristamise ja poolkerade kohta. Juturaamat baeri väitekirjast =D Embrüoloogia Teadusm mis uurib organismi normaalset arengut viljastumisest sünnini. Preembrüonaalne periood, Embrüonaalne periood 3-8 nädal (kõige kriitislisem etapp kvalitatiivse arengu seisukohalt, tundlik mõjutustele), Fetaalne periood 9-39 nädal. Emakas jaguneb 3ks osaks: Emakapõhjaks, kehaks ja kaelaks. Limasekest-endomeetrium, paks lihaskest müomeetrium, serooskest perimeetrium Sügoot lõigustub korduvalt mitootiliselt, see viib kiirele rakkude arvu tõusule. 2raku staadium, 4 raku staadium, 8 raku staadium, moorula. Umbes 4 päeva peale viljastumist tekivad tühikud moorula tsentraalsete rakkude vahel, vedelik eraldab rakud kaheks osaks välimine trofobalst ja sisemine rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabaslt emakaõõnes u. 6 päeva. Ektoopiline rasedus blastotsüsti kinnitumine väljaspool emakaõõnt. 13. loeng A
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisalda...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemner...
Munasari (OVARIUM, OOPHORON) Funktsioon: munarakkude kasvamine ja arenemine ning suguhormooni tootmine Munajuha (TUBA UTERINA, SALPINX): Asend: väike vaagna õõnes, emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas Funktsioon: tema kaudu liigub munarakk munajuhast emakasse; toimub munaraku viljastumine Emakas (UTERUS, METRA) Asend: kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid: 1) Limaskest ehk endomeetrium (ENDOMETRIUM) 2) Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM) 3) Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM) Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus Tupp (VAGINA, COLPOS ) Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon: sünnitus Mõisted: 1) Folliikulid - munasarjanääpsud 2) Graafi põieke ehk põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid - suguküpse naise munasarjas leiduvad folliikulid 3) Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
Emaka soolmisel pinnal katab kõhukelme emakat kogu ulatuses, jätkudes emakakaelalt ka tupe tagumisele võlvile. Tupelt läheb kõhukelme üle pärasoolele. Emaka ja pärasoole vahel tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis - pärasoole- emaka õõnestis e. Douglase õõs. Emaka lihaskesta ja serooskesta vahel, peamiselt emakaservade kohal ja emakakaela ümber on sidekoeline parameetrium. 9 Lihaskest e. müomeetrium on emakaseina kõige paksem kiht, ta koosneb ristuvate silelihaskiudude põimikust koos selles leiduvate arvukate veresoontega. Müomeetrium koosneb subseroossest, kesksest ning submukoossest kihist. Keskses kihis on tsirkulaarsed, kahes ülejäänud kihis aga pikilihaskiud. Kõigi kolme kihi lihaskiud põimuvad omavahel tihedasti. Emakakeha kohal on ülekaalus keskne tsirkulaarne lihaskiht, emakakaela kohal aga mõlemad pikikihid. Emakakaela
proopria (näärmeid katab samuti ühekihiline prismaatiline epiteel) Emakanäärmed on pikad, väänlevad struktuurid, mis paiknevad tihedalt ja nende põhjad ulatuvad müomeetriumini Ainult kassil (vb ka vanematel loomadel) on näärmetekihi ja müomeetriumi vahel subglandulaarkiht Limaskesta päriskiht jaguneb basaalkihiks ja funktsionaalkihiks (hormoontundlik) Keskmine müomeetrium – emakaseina kõige paksem kest, koosneb kahest kihist: seespoolsem ring- e tsirkulaarkiht ja välimine piki- e longitudinaalkiht Müomeetriumi moodustab silelihaskude, selle rakud on võimelised oluliselt venima Kahe müomeetriumi kihi vahel paikneb vaskulooskiht, mis sisaldab suurel hulgal veresooni Välimine serooskest – perimeetrium MUNAJUHA Jaotatakse kuju ja diameetri järgi lehtriks, ampulliks ja kitsuseks
· Platsentaarne laktogeen - valmistab ette Piimanääret Tiinuse kontroll???? 84) Sünnitusprotsessi käivitumine ja kulg. Sünnituse käivitumine · Tiinuse viimastel nädalatel loote stress - neerupealised hakkavad tootma kortisooli · Kortisooli toimel: Östrogeenide vabanemine suureneb Nende toimel prostaglandiini sekretsioon ja CL regressioon progesterooni kontsentratsioon langeb Relaksiini vabanemine suureneb Muutused 48 h enne sünnitust Sünnituse faasid · Eelfaas: müomeetrium aktiviseerub PGF2 toimel, östradiool stimuleerib oksütotsiini retseptorite moodustumist, CL regresseerub, loode paigutub sünniasendisse, emakakael lõdveneb · Emakakaela avanemise e. dilatatsioonifaas - emakakael avaneb, loode liigub sünniteedesse, oksütotsiin väljub hüpofüüsi tagasagarast loote sisenemisel sünniteedesse ning stimuleerib PGF2 vabanemist, seega emaka kontraktsioone. Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid.
· Platsentaarne laktogeen - valmistab ette Piimanääret 84) Sünnitusprotsessi käivitumine ja kulg. Sünnituse käivitumine · Tiinuse viimastel nädalatel loote stress - neerupealisedhakkavad tootma kortisooli · Kortisooli toimel: Östrogeenide vabanemine suureneb Nende toimel prostaglandiini sekretsioon ja CL regressioon progesterooni kontsentratsioon langeb Relaksiini vabanemine suureneb Muutused 48 h enne sünnitust Sünnituse faasid · Eelfaas: müomeetrium aktiviseerub PGF2 toimel, östradiool stimuleerib oksütotsiini retseptorite moodustumist, CL regresseerub, loode paigutub sünniasendisse, emakakael lõdveneb · Emakakaela avanemise e. dilatatsioonifaas emakakael avaneb, loode liigub sünniteedesse, oksütotsiin väljub hüpofüüsi tagasagarast loote sisenemisel sünniteedesse ning stimuleerib PGF2 vabanemist, seega emaka kontraktsioone. Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
