Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3. Maie ja Märt arutavad Ennust ja nende armastusest. Maie ema Anne on küll nende armastuse poolt, aga ta isa Peeter seevastu vihkab mulke, kuna need olid kunagi petnud nende talu. Noored mõtlevad kuidas Peetrit veenda nende armastuses. Siis aga hüüab rehe alt ema Maiet ja Märt lahkub. 4
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega.
Kes mõtleb abstraktselt? Hegel arutleb teemal kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt ning mida kujutab endast abstraktne mõtlemine. Et laskuda sellesse küsimusse arutab autor kuidas inimestele läheneda selle küsimusega. Püüab aru saada kes on lugejad, et ta ei räägiks liiga palju, mis inimestele on tüütu ja et ta räägiks samas piisavalt palju, et viia inimesed mõistmiseni, sellest kes mõtleb abstraktselt. Inimesele on omane soov kogeda ja tajuda midagi uut, mis pakuks huvi. Midagi, mida me juba teame on igav uuesti peas läbi töötada. Kuigi see teadmine võib olla eelarvamus koos pisikeste arusaamatute faktidega. Sel juhul parem põgeneme. Autor on toonud oma kirjutises näite metafüüsikast. Hegel ütleb: "Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata." Nii arutleb Hegel kuidas oleks siis parem inimesi lepitada nende mõistetega, mille eest nad
Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: Keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Autori tõestus/selgitus: · Autor selgitab, kuidas abstraktne mõtlemine seltskonnas pigem kahju kui kasu toob. Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng.
Mida sa mõtled-SEE SA KA OLED! Ära iial alahinda oma võimet ennast muuta, Positiivne ellusuhtumine on pilet paremasse homsesse! Mõtle, tegutse ja räägi entusastlikult ning sa tõmbad ligi positiivseid tulemusi. Edu on meeleseisund. Kui sa soovid olla edukas, siis mõtle endast kui edukast. On parem hoida ennast puhta ja säravana, sest sina oled aken, mille kaudu pead nägema maailma. Suhtumine on salajõud, mis mõjub 24 tundi ööpäevas, nii heas kui halvas. Positivne inimene mõtleb: „ MA SAAN“, negatiivne mõtleb: „ MA EI SAA“ Positiivne inimene mõtleb lahendustele. Positiivne inimene leiab teistes häid omadusi. Positiivne inimene meenutab seiku kus tal on hästi läinud. Positiivne inimene näeb võimalusi. Sul pole alati võimalik kontrollida asjaolusid. Aga sa saad kontrollida omaenese mõtteid. Miski pole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Inimeselt võib võtta kõik peale ühe asja, selleks on tema viimane vabadus- vabadus
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise
Kes mõtleb abstraktselt? Põhiidee: Abstraktselt mõtleb ainult harimatu inimene. Heas seltskonnas seda ei tehtagi, kuna see on liiga lihtne ja madal. Harimatu inimene loob tihti abstraktseid üldistusi ja ei mõtle tagamaile. Põhipunktid: 1. Soliidse seltskonna jaoks pole midagi talumatumat kui seletamine, sest vajaduse korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured,
tajuma. Siit saab alguse ka inimese mõtlemine. Et asjadest aru saada, peavad hing ja ideed olema üheaegsed, sest hing reflekteerib vaimu tegevust kui vaim tegeleb ideedega. Inimese ideed ei ole kaasasündinud, kuna nende tekkeks on vaja mingied eelnevaid teadmisi millele ideed baseeruksid. Kui inimene ei tea millegist mitte midagi, ei saa tal selle kohta ka ideid tekkida. Tajumine on hingele sama, mis liikumine kehale, seega on mõtlemine paratamatu. Väide, et hing mõtleb alati, puudutab kogu inimkonda ning seetõttu saab selle tõesuse üle otsutada, vaid kogu inimkond. Inimesed on teadlikud sellest, et nad mõtlevad. Inimene mõtleb tänu oma hingele. Kui ta hakkab mingil hetkel mõtlema, tekivad temas ka tajumused. Kui inimene mäletab mõelduid mõtteid, tunnistab see seda, et ta mõtleb. Kuna inimene saab erinevatelt objektidelt erinevaid aistinguid ning seega ka erinevaid tajumusi ja ideid, tähendab see seda, et inimene mõtleb erinevaid mõtteid
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata,
Kirjutada programm, mis viskab 5 täringut, ehk mõtleb välja 5 arvu Kirjutada äraarvamismän ühest kuueni, ning arvutab silmade summa numbri ühest sajani. Küs NB! Lahendus peab olema tehtud tsükliga. Kui kasutaja vastab vale Vihje: tsüklis summa arvutamiseks tuleb summat sisaldav muutuja number oli suurem või vä enne tsükli käivitamist väärtustada nulliga ja tsükli kehas liita vastust senikaua kuni ka sellele üks haaval väärtusi otsa (sum = sum + ...) arvab. Kirjutada äraarvamismäng. Arvuti "mõtleb välja" ühe numbri ühest sajani. Küsib kasutajalt, mis number oli. Kui kasutaja vastab valesti, siis ütleb kas arvatud number oli suurem või väiksem. Programm küsib astust senikaua kuni kasutaja numbri õigesti ära arvab.
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga
,,Ekke Moor" Karakteri jälgimise analüüs Konflikt: Kas Ekke Moor leiab enese? Mida teeb? · Lähevad memmega laadale · Teatris, on vaimustuses Eneseotsing: unistab ametist, mõtleb, kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks
Margusega läheks hästi ja hästi läheks koosolemine konfliktideta Käitumine Põgenemine Vaikib; välgib Ei ütle otse, Elukogemustest Tõe välja otsustaval konfliktiga mida mõtleb. lähtuv ütlemine hetkel seotud inimesi Suhtumine Ebausklik, ei umbusaldav Hoolitsev ja Abistav Erinevatesse teistesse usalda paljusid abistav inimestesse suhtuti
miksokoobi. Seda näeb ainult südamega. Näiteks kui nähakse modelli, kes on kohutavalt ilus, kuid väga vinguva ja nõudliku iseloomuga, ei oleks ta absoluutselt hea sõber. Inimestel loeb peamiselt sisemine ilu, just see mida silmadega ei näe. Selle abil leitakse endale sõbrad ja armastus. Just need on elus kõige tähtsamad. Ilu peitub vaataja silmades. See kõik oleneb tema mõtlemisviisist. Ta näeb metsas samblasse kasvanud onnikest. Ta mõtleb, et kui nõme: kellele seda onni siin metsas vaja on. Siin ei ole ju midagi teha. Ei ole poodi ega palliplatsi onni lähedal. See on täiesti mõttetu. Nüüd näeb onni väga rõõmsameelse iseloomuga inimene. Ta vaatab onni ja mõtleb, et kui mõnus onnike. Väike ja armas, vaikses kohas , kus keegi segamas ei käi. Mõnus oleks siis oma parima sõbraga aega viita justkui mitte midagi tehes. Inimesed on erinevad, nii seest kui väljast. Väga raske on leida kahte
Põhjas Maksim Gorki · Paljud saavad raha kergesti, aga vähesed lahkuvad tast kergesti. · Misjaoks au ja südametunnistus ? Saabaste asemel au ega südametunnistust jalga panna ei saa ... Au ja südametunnistust läheb neile tarvis, kellel vägi ja võimus. · Iga inimene tahab, et ta naabril oleks südametunnistus, aga kellelgi pole jälle kasulik seda endal pidada. · Inimene mõtleb enesest, et - teen hästi! Korraga teised pole rahul... · Inimene saab küll terveks, aga armid jäävad külge. · Kes teisele head pole teinud, see tegi sellega juba halba. · Tõde võib sulle koguni koormaks saada... · Kui usud siis on; kui ei usu, ei ole... Mida usud, see ka on... · Armastada tuleb elavaid ... elavaid... · Asi ei seisa mitte sõnas, vaid selles, milleks sõna öeldakse. · Igal inimesel on hing hall ... kõik tahaksid teda minkida...
Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja. Faktide kogumine ja nendest arusaamine on referaadi juures väga vajalik. Analüüs. Õpilane kontrollib oma mõtteid, kas need on referaadi koostamiseks piisavad, õiged ja asjakohased. Siin veel õpilane analüüsib, mis võib olla ebaoluline referaadi kirjutamisel. Süntees. Õpilane mõtleb läbi oma väited ja mõtleb, kuidas neid põhjendada. Kaalub läbi oma seisukohad, jõuab oma arvamusele, mis aitab luua lahenduse ja järelduse. Hindamine. Kontrolltulemuste tõlgendamine. Edastatud informatsiooni väärtustamine ja selle üle otsuse langetamine (Lindgren ja Suter, 1994). Referaadi koostamisel on eriti tähtsad rollid arusaamisel ja analüüsimisel. Mida teha, kuidas teha, millest teha jne. Tõenäoliselt tehtavad vead selle ülesande lahendamisel on ilmselt
mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtlemiskeskus o Kõnelemiskeskus o Liigutuskeskus o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju
vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahetuses. Paraku põhjustasid karm kliima ja pidevane varajane tõusmine hommikusteks kohtumisteks Descartesi haigestumise ja ta suri 1650. aastal. Descartesilt pärineb kuulus ütlus “Mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito ergo sum)”. Sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. “Meditatsioonides” sõnas ta nii:”Et ma olen, ma eksisteerin, on paratamatult tõsi, mil iganes ma seda lausun või mu mõistus seda mõtleb.” Enne keskpäeva ata ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka varasemates teostes puudusid suuresti viited eelnevalt loetule. Oli pigem kirjanik-filosoof nagu Platon. Tema teosed on otsesed ja vahetud, mõeldud tema haritud kaasaegsetele
ei jää tegelikult ja Stradlater lööb teda. Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa. Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema
Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa. Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema
Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa. Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema
Stradlater lööb teda. Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa. Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema
peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab ta vägistajas saatusekaaslase ja osalt ka hingesugulase, kellega ta hakkab veetma enamus oma vabast ajast, kuid siiski tundub HIV Katile surmaotsusena ning ta mõtleb pidevalt enesetapust.Varsti näebki Kati parima variandina parkimismaja katuselt allahüppamist.Vahetult enne surma mõtleb ta ümber, kui libiseb märjal katusel ning kukkub siiski. Teoses on käsitletud noorte probleeme alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega."Kirjaklambritest vöö" püüab edastada noortele edastada sõnumit endale rohkem eesmärke seada ning igas olukorras mitte nii kiiresti alla anda, nagu seda tegi Kati.
Sekretär omab kohusust hoida tema hoole all olevaid dokumente ja säilitada nende terviklikkust. Kliendi soovide täitmisel peab sekretär korrektsuse, teeninduse kvaliteedi ja väärtuse osas vastama kõrgeimatele nõuetele. Sekretär kaasab oma töösse töötajaid kõikidelt tasanditelt, parendab pidevalt teadmisi ja arendab oma oskusi. Sekretär tegutseb vastutustundliku ühiskonna liikmena. Sekretär mõtleb globaalselt, kuid tegutseb lokaalselt. Sekretär õpib edusammudest ja lüüasaamistest. Sekretär korraldab oma tegevuse selliselt, et see ei ületa erialast pädevust, tehes samal ajal koostööd teiste kolleegide ja eriala spetsialistidega. Sekretäril on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele ning oma ametis on tal õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või tema veendumustega. Sekretäril on õigus eraelule ja puhkusele.
Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja.
jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele. Enn ronib parsilt maha ja on väga vihane kõigest kuuldust. Tuleb taas keegi ja Enn ruttu parsile tagasi. Tulevad Jüts ja Kure Aadu. Aadule meeldib Männiku Märt, jutustab et Märdil rublasi ja et ta tubli poiss on. Seejärel läheb reheuksest välja.
kõndis tema kõrval, ja võitnud oma arguse, pomises: ,,Ma piserdasin teid, teie ekstsellents...Vabandage...Ma ju...Mitte et..." ,,Ah, jätke...Ma olin unustanud, aga teie...ikka sedasama!" ütles kindral ja liigutas kannatamatult alumist huult. ,,Unustanud, aga enesel on tigedus silmis," mõtles Tservjakov, vaadates kahtlevalt kindralit. ,,Ei taha enam kõneldagi. Peaks talle selgitama, et ma sugugi ei tahtnud...et see on looduse seadus, muidu mõtleb, et tahtsin talle sülitada. Kui praegu ei mõtle, siis mõtleb hiljem!..." Koju jõudnud, jutustas Tservjakov naisele oma mühaklusest. Talle paistis, nagu oleks naine suhtunud juhtunusse liiga kergemeelselt; ta ainult ehmus, aga pärast, kui kuulis, et Brizzalov on ,,võõras", rahunes jälle. ,,Kuid siiski, sa mine palu vabandust," ütles ta. ,,Mõtleb veel, et sa ei oska publiku hulgas käituda!" ,, See`p see ongi! Ma vabandasin, aga tema kuidagi imelikult..
Berti vägiteod Bert Ljung on 14 aastane puberteedi eas noormees, kellega juhtuvad igasugused huvitavad asjad. Oma sõprade Ake ja väikese-Erikuga juhtub neil palju seiklusi. Bertil on üks tüdruk- Emilia, kellest ta kogu aeg mõtleb. Ta on selline poiss, kes vahetpidamata unistab, et ta ostab endale mopeedi ja et temast saab kunagi miljonär. Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi. Bert sai tööd ka Bengstoni kohvikus jäätisepoisina. Seal lootis ta teenida nii palju raha, et
perekonnaga kontakti 2. Sotsiaaltöötaja, 6 kuud Osavõtt perekonnaga Kontakti Voldemar, saavutamine pereliikmed 3. 1. Voldemar 3 kuud Aktiivne Voldemaril on Voldemar mõtleb tegutsemine vähem positiivselt negatiivseid 2. Sotsiaaltöötaja, 6 kuud Aktiivne mõtteid ja mõtleb Edasiõppimis- Karjäärinõustaj tegutsemine positiivselt võimaluste a edasisele elule tutvustamine 3
luuakse omamoodi lunastus ja mõistmine, et tegelikkuses on ta hea inimene, olenemata tema halbadele tegudele. Vastandlikud on need kaks juhtumit selle poolest, et esimesel juhul võetakse mõrtsuka iseloom ja olemus kokku ühe sõnaga, teisel juhul kaasatakse tema teosse ka tagamaad ja tegelikud oletatavad head iseloomuomadused. 6. Turueidel ja ohvitseridel on erinev kogemus ostja-naisterahvast. Turueit mõtleb ostja- naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna. Ohvitserid on kogenud aga ostja-naisterahva meeldivate omadustega ning tema eeldatava meeldiva välimusega, sest naisterahvas pole ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1
See kostab paljude miilide taha. Ja see tekitab nii mahajäetud ja masendava tunde." Holden Caulfield on saamas täiskasvanuks. Ta ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga tunduvalt vanemaks. Ta tahab proovida asju, mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jää uskuma, et ta on täisealine. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Päris Holden Caulfield on ikkagi mitte rohkem ega vähem kui kuueteistaastane. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Suured inimesed on Holdeni arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Seepärast
,,Kuristik rukkis´´ Holdeni ja tema eakaaslaste suhted täiskasvanutega Holden on saamas täiskasvanuks. Kuid ta kardab ja ei taha seda. Aga siiski valetab ta ennast vanemaks kui ta tegelikult on. Ta tahab proovida kõike seda mida teevad täiskasvanud, kuid keegi ei jäää teda uskuma. Holden pole ka ise kindel, kas ta ikka on täiskasvanu. Ta mõtleb endale välja mitmeid valenimesid uusi identiteete. Holdeni lapsepõlv on igaveseks möödas, ent ta keeldub ka saamast täiskasvanuks, mis tekitab hirmu ja masendab teda. Suured inimesed on tema arvates tihedalt seotud kõige võltsi ja silmakirjalikuga. Läbi lapse silmade paistavad paljude suurte inimeste tegevused mõttetud ja absurdsed. Ta on veendunud, et täiskasvanud ei mõista olulisi asju elus. Holden on mässaja, aga armas mässaja. Seda näitab suur õrnus, mida ta
Miks lihtsalt teha, kui keeruliselt saab? Inimesed teevad elus paljusid otsuseid ja tegusi. Igaüks mõtleb omamoodi ja leiab igale asjale oma lahenduse, mis ei pruugi vahest olla just kõige parem. Kuid siiski me oleme inimesed ja võiks mõista teise inimeste isepärasusi. Me teame, et eksimine on inimlik, kuid paljud ei julge oma viga välja näidata ja keeravad asja veel hullemaks. Tavaliselt peetakse ennast kõige targemaks ja arvatakse, et teised on lollid. Nii minnaksegi lõpuni välja, isegi siis kui keegi mainib sulle, et asi pole päris õige. Siis eneseuhkus teeb oma töö ja
Vasak ajupool juhib parema Osad: · Suuraju käärulises kehapoole tegevust ja parem Mõtlemiskeskus närvirakkude kogumikus tekib aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja Meie aju vasak poolkera liigutuskeskus tundeelamusi mõtleb sõnadega Naha- ja lihastundlikkuse keskus Osad Parem poolkera aga mõtleb Maitsmiskeskus Väikeaju: reguleerig lihaste piltidega Haistmiskeskus koostood, tasakaal Kuulmiskeskus Nägemiskeskus Keskaju: edastab infot suurajust seljaajju Vaheaju: kontrollib
rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8
rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8
keegi sellega tegemist teha. Ometi enamik harimatuid inimesi kasutab seda lihtsat, labast ja pinnapealset, kuid kohati suursugust ning ülbet mõtlemist. · Autor püüab leida viisi, kuidas abstraktne mõtlemine valutult seltskonda sisse tuua, et see eriti märkimisväärne ei oleks. · Kui on midagi paremat, mis sinul oleks võimalik kätte saada ja sa sellest mööda vaatad, ei ole tegu mitte labase vaid suursuguse abstraktse mõtlemisega. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest haritud inimeste jaoks on see liiga labane ja lihtne. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana, kuid inimesetundja leiab, miks on mõrtsukast vastav inimene saanud. Jällegi leiavad abstraktsed mõtlejad, et see on kõlbmatu ja ta tahab vaid mõrtsukat õigustada. · Abstraktselt mõelda tähendabki näha mõrtsukas vaid seda, et ta on mõrtsukas või võtta kliendi
jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus · Seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. · Inimene mõtleb liikumise kaudu oma tegevustest. 6. Enesetunnetamisintelligent sus
Kuid inimesevaatleja vaatab asju ainult oma vaatenurgast · Hegeli ,,mäda muna" näite põhjal võib järeldada, et inimene üritab ühendada kõike seonduvat. Turueit ei leia enda munade solvajas mitte midagi head, tema jaoks on õige ainult tema arvamus. Teised näevad munade solvajat hoopis teises valguses, kuna neil pole munadega mingit pistmist. · Igaüks mõtleb abstraktselt. Sest isegi kui inimene püüab abstraktsusest eemale hoiduda ja omab mingeid eelarvamusi abstraktsest mõtlemisest on isegi see abstraktne mõtlemine. Immanuel Kant ,,Mis on valgustus" Immanuel Kant toob välja valgustuse kõige olulisema osana välja inimese isemõtlemise. See on aga tegevus, mida paljud inimesed ei ole võimelised ise tegema seda siis kartuse või viitsimatuse pärast
Abiturendina me pühendame rohkem aega ka koolide ja erialade uurimisega, mida edasi õppida. Küsime nõu nii tuttavatelt kui ka käime rohkem avatud uste päevadel, et teada saada, mis oleks see parim valik edasi õppimiseks. See on mõnedele väga raske valik, kuna ta pole veel selgeks saanud, millega ta tulevikus tegeleda tahab ja see võibki saada mõnele inimesele komistuskiviks, miks jäetakse peale gümnaasiumi õppimine pooleli. Mõni inimene mõtleb äkki peale gümnaasiumi tööle minna, sest kes ei tahaks palju raha teenida. Kellel juba raha maitse suus ei taha enam kunagi õppimise juurde naasta, mis ei too raha sisse. Kes on juba rahaga elamisega ära harjunud see ei oskagi enam ilma olla. On ka võimalus välismaale tööle minna, kus on veelgi suuremad palgad ja see võibki olla mõnele inimesele uue elu algus. Vahest otsustatakse võtta peale gümnaasiumi enne ülikooli minekut üks puhkeaasta, et
MÜÜDID INTIIMELU KOHTA Kirjuta, mida arvad selliustest käibefraasidest, seoses tunde ja seksuaaleluga. Rahvas räägib järgmist: Mis Sina sellest arvad? 1. Naine ütleb ,,ei", aga mõtleb ,,jah". ...Mina arvan, et nö alfaisastest rullnokadel on ainult selline arvamus. Kuna eneseuhuks ei luba et naine talle ei ütleb siis tõlgendame ümber - ei tähendab tegelikult ja. Ei saa olla, et nii "ägedale/lahedale" mehele nagu talle keegi ei ütleb 2. Naisele meeldib matso-mees ja jõuline seks. Matso mees on mõnes mõttes hea: peksab lapsi kui need sõna ei kuula, annab naisele just seda mida ise heaks arvab ühesõnaga on peremees. Ja jõuline seks meeldib peaaegu igale naisele
Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täis ning ütleb talle asjast. Tehing seisnes selles, et Tõnu saaks ihaldatud piimamehe ameti, kui laseb Mari mõisniku juurde. Tõnu peab alguses seda naljaks, aga teel koju mõtleb ümber. Siis hakkab
inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi. See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi, samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga
armastus, sõbrad ja perekond. Kui nendest üks peaks kuidagi lagunema siis ei seisa püsti enam nii tool kui elu. See ongi põhjuseks miks tihtipeale kipub elu alla minema, üks nendest on puudu. Neid nelja asja on vaja, et jõuda elus sinna kuhu sa oled kunagi unistanud jõuda. Kui sa tahad head elu siis hoia oma ,,tooli". Lõpetuseks ma tsiteeriks oma head sõpra: ,,Tähtis pole see millest sa unistad, vaid see, et sa unistad!" Kui inimene unistab, siis see tähendab seda, et ta ka mõtleb ning kui ta mõtleb siis on ta enamasti ka tsiviliseeritud inimene kellel on omad tavad, reeglid ja käitumisnormid ehk moraal.
............................................................. 9 Milline on haiguse kulg ja ravi?.............................................................................................. 10 Kokkuvõtteks......................................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Iga inimene mõtleb toidust. Mõtleb mida süüa ja kust seda saada ning mis hinnaga. Inimene pöörab ka tähelepanu toidu tervislikkusele, sest tänapäeval on sellest võimatu mööda vaadata. Ülekaalulisusest võime kuulda kõikjal: televiisorist, raadiost ja lugeda ajalehtedest. Inimesel on saledat keha vaja mitte ainult terve olemiseks, vaid ka parema elu saavutamiseks. Kui inimene mõtleb toidust on see normaalne. Aga kui inimene mõtleb päev läbi toidust ja
Ann soovib oma väikese venna surma ning uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas. Nagu kõikidele omapärastele raamatutele kohane, algas seegi teos lõpuga, mis väga kutsub lugema, sest just seal on kõik loos esinevad sündmused põgusalt mainitud. Ann on haigla palatis ning mõtleb väga sügavalt. Mõtleb kõige üle- tulevik, minevik, olevik. Ta laseb kõik tunded, sündmused väga masendavas toonis peast läbi. Peale sellist algust on lugeja pea piisavalt sassis, et raamatu käest panemine ei tule kõne allagi. Seepärast võibki algus tunduda keeruline, aga lõpuks saab kõik selgeks. Lugemine läheb nii ladusalt, ei suuda pidamagi jääda. Ma võiksin öelda, et ma lausa neelasin selle raamatu. Raamatu lõpp on üsna ootamatu. Annil on reaalsus ja ebareaalsus täiesti segi
Iga inimene on isiksus. Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ning seega on nad kõik ka omamoodi isiksused. Alati leidub keegi, kes arvab, et üks või teine inimene mõtleb ja arvab erinevatest asjadest nii nagu tema ise, kuid ma arvan, et päris nii see ka pole. Ei saa ju päris tõepähe võtta seda, kui keegi ütleb, et ta tunneb oma sõpra läbi ja lõhki. Ma arvan, et igal inimesel on sõpru, kellega jagatakse oma muresid, kui ka rõõme, kuid ma arvan ka, et igal inimesel on ka omad väikesed saladused või omadused, millest ta teistele ei räägi ning hoiab neid enda teada. Isegi minul on asju, mida tahan hoida saladuses, sest üks või teine pisiasi meie
KUIDAS SAADA ETTEVÕTJAKS? Esiteks tekib küsimus, kes üldse on ettevõtlik inimene? Siinkohal ei tohiks segamini ajada, et ettevõtlik inimene ei võrdu ettevõtjaga. Ettevõtlik inimene eelkõige tahab elu paremaks muuta ja otsib lahendusi probleemidele. Ettevõtjal ja ettevõtlikul inimesel on ka olemas selged erisused: 1) Ettevõtlik inimene mõtleb loovalt ja kindlasti ka silmaringist laiemalt. 2) Algatab julgelt, ettevõtjal on tavaliselt eelkõige kasumi soov ning tegutseb kaalutletumalt. Ettevõtlikule inimesele on eelkõige tähtis ühiskonna heaolu, kõik muu on teise järguline. 3) Ettevõtlik inimene tegutseb arukalt. See, et ettevõtlikul inimesel ei pruugi olla kasumi soovi ei tähenda, et ettevõtlik inimene ei tegutseks kaalutletult. Nagu öeldud, mõtleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
