1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3.Määran lintkonveieri nõutava võimsuse. Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = F·v = 1,5· 103· 1,3 = 1,95 kW 4.Määran ajami kasuteguri. = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = 0,95...0,97; kü = 0,95 + 0,5(0,97- 0,95) = 0,96 lü = 0,94...0,96; lü = 0,94 + 0,5(0,96- 0,94) = 0,95 s = 0,98 vl = 0,99 ll = 0,99 tm = 0,94..
Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ülekande kasutegur s = siduri kasutegur
k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A Joonis 1. Detaili painutus [1] Andmed r = 2 mm L1 = 50 mm L2 = 40 mm α = 90º s = 3 mm σ s=370 MPa B= 50mm Arvutuskäik Määran teguri x r 2 = ≈ 0,7 s 3 Valin x väärtuse tabelist 9 x=0,4 Tooriku kogupikkuse leidmine l 1=L1−s−r=50−3−2=45 l 2=L2−s−r=40−3−2=35 π ·φ π · 90 ° l n= ( r+ x · s )= ( 2+0.4 · 3 ) ≅ 5.03 mm 180 180 ° l k =l 1 +l 2+ l n=45+35+ 5.03=85.03 mm Kalibreerimisjõu leidmine A=( l 1+l 2 ) · B=( 45+35 ) · 50=4000 mm2 Valin p väärtuse tabelist 15 2 p=60 N /mm
pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F L , kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem kuju: mg d , kus d on tilga kaele läbimõõt tema torult eraldumise momendil. 2. Töö käik 1. Määran mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtus. m 2. Määran anuma 3 mass 0 . 3. Valan pipetti 1 vett ja avan ettevaatlikult kraan nii, et vee tilgad eralduksid pipeti otsalt umbes 5…10 sekundi tagant. Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5
Võrrandi lahendamisel saadakse I T 2 f Pendli inertsmomendi I elimineerimiseks määratakse kaks erinevat perioodi väärtust T1 ja T2 pendli T12 I1 2 erinevate inertsmomentide I ja I korral ning saadakse T2 I2 . 1 2 2. Töö käik 1. Määran traadi raadius r. Selleks mõõdan traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Määran traadipikkus L. Tulemused kannan tabelisse 1. 2. Määran keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kannan tabelisse 2. 3. Mõõdan lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. 4. Asetan lisaketas põhikettale ja määran periood T2. 5
$colors[$i] } Loendab arve kuni 10neni: $i=1 Do { $i $i++ } While ($i -le 10) $i=1 Do { $i $i++ } Until ($i -gt 10) Loogiliste ketaste vahemahu kuvamine: Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach-Object {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | ForEach {$_.FreeSpace} Get-WMIObject Win32_LogicalDisk | % FreeSpace 01.12.17 Teen VirtualBoxis kaks masinat: WinServer 16 ja kliendi(Win10), mõlemad internal võrku, mõlemal lülitan välja Firewalli Winserver16 masinas: Määran IP aadressi Installin DHCP, DNS, IIS(Web server) DHCP New Scope Määran IP aadressite vahemiku DNS Forward Lookup Zones – New Zone – elsa.zz elsa.zz - New Host (A or AAAA) Kliendis: Kontrollin, kas klient sai serverilt IP aadressi Network and Sharing Center – Connections: Ethernet Kontrollin kliendis(Microsoft Edge), kas elsa.zz töötab
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme
= 44886193Pa = 44,88MPa << H 2 ] , kus K H = 1,1 kaldhammaste puhul K H = 1,04 [1.lk.18] K H v = 1,1 9 Eskiisprojekteerimine [1.lk.36] Reduktori korpuse sisepinna ja hammasrataste välispinna vahelise kauguse määran valemiga: a = 3 a + 0,5( d a1 + d a2 ) + 3 = 112 + 0.5(62,03 + 167,969) + 3 = 7,01mm võtan täisarvuks a = 7 mm. Reduktori karteri sisepinna ja hammasratta vahelise kauguse määran valemiga: b0 = 4a = 4 7 = 28mm Korpuse seina paksus: = 1,124 M h = 1,12 4 264,54 = 4,51mm Võtan täisarvuks 5mm. Õli nivoo määran valemiga: h = b0 + 0,25d 2 = 28 + 0,25 164,969 = 69,24mm 10 Võllide diameetrid
Yol =1349 kg/m3 Yol =1370 kg/m3 Keskmine killustiku puistetihedus on (1349+1370)/2=1359,5kg/m3 4.Joonis 5 4.Liiva näiva tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Määrata liiva näiva terade tihedus. 2. Töö käik · Kasutada liiva mis on kuivatatud keskmisest proovist ja läbinud 5mm sõela ava · Kaaluda 200-300g vahel · Valada 500ml mensuuri 250 ml vett millele puistada kaalutud liiv · Määran nende järgi liivaterade ruumala · Arvutan liiva näiva tiheduse valemiga Yl=G/V2-V1 x 1000 , kus G=proovi mass , V1=vee ruumala mensuuris ja V2 = vee ja liiva ruumala mensuuris 3.Saadud tulemused Vee ruumala mensuuris : V1=250 cm3 Vee ja liiva ruumala mensuuris : V2=350 cm3 Proovi mass : G= 278 g Liiva tihedus : Yl=278/350-250 x 1000= 2780 kg/m3 4. Joonis 6 5.Liiva tühiklikkuse arvutamine 1. Töö ülesanne
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast
ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see eeldab rohkesti arvuti kasutamist. Kasutan õppekohta
vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks (õppida: õpin = VV) 4
3.3 Koostan väändemomendi T epüüri Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+) Lõige 4 M =0 T4=M4=140,46Nm(-) Joonis 3.2 väändemomendi epüür Tmax=412,61Nm 3.4 Määran võlli läbimõõdu tugevustingimusest (ümardades tulemuse 5 millimeetrini) T=412,61Nm D 3 T 16T 16T W0 = max = = D3 16 W0 D 3 [ ] 16 412,61 D =3 = 0,02973m 29,7mm 30mm 80 10 6 4.Tugevuskontroll 16T 16 412,61 max = = = 77,86 10 6 Pa 78MPa [ ] = 80 MPa D 3
AS RIIE KÄSKKIRI Rakvere 14. november nr 467 Põhipuhkusele lubamine Töölepingu seaduse § 54 ja § 55 ja AS Riie põhikirja § 12 ning õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME avalduse alusel: 1. Luban põhipuhkusele alates 01.12.2013-15.12.2013 (14 kalendripäevaks) õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME. 2. Määran õmblusosakonna spetsialisti põhipuhkuse asendajaks õmblusosakonna spetsialisti Katrin SUSI. Heili Vellema Direktor Koopiad: raamatupidamine, Tiia Toome, Katrin Susi
................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin)
Tõmme 1: Tooriku suhteline paksus: S 1,5 ∗100 ∗100 Dt = 355 = 0,44 [Loengukonspekt] s – detaili paksus (mm) D – detaili algne diameeter Tõmbetegur: S ∗100 Dt =0,44 → m1 = 0,56 Tooriku läbimõõt peale tõmmet: d1t = m1 * Dt = 0,56 * 340 = 187,6 mm Ümardusraadiused templil ja matriitsil (määran graafiku alusel): [Loengukonspekt] S rm ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rm1*s=13*1,5=19,5 mm S rt ∗100 Dt = 0,44 → s = 13 → rt1*s=9*1,5=13,5 mm Pilud: z=(1,3…1,5)*s=1,4*1,5=2,1 mm Templi ja matriitsi mõõtmed: Matriits - dm1=d1t= 187,6 mm Tempel - dt1= dm1-2*z=187,6-2*2,1=183,4 mm Detaili tõmbejõud:
+ (+) = + N. + ( 234) = + 234 LIITMINE Kahe negatiivse arvu liitmine - liidan absoluutväärtused -Vastuse ette kirjutan miinusmärgi N. -1 + (-2) = -2 = -3 Kahe erimärgilise arvu liitmine - Lahutan suurema absoluutväärtusega arvust väiksema absoluutväärtusega arvu Vastandarvude summad - Ette kirjutan suurema absoluutväärtusega arvu märgi N. -4 + 5 = +1 KORRUTAMINE JA JAGAMINE Korrutan tegurite absoluutväärtused ja määran korrutise märgi (+) * (+) = (+) : (+) = + (-) * (-) = + (-) : (-) = + (+) * (-) = - (+) : (-) = - (-) * (+) = - (-) : (+) = - TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi.
KONTROLLTÖÖ nimi..................... 1. Leia arvu x väärtus. X =26 882= 21 4 X 2. Joonesta arvkiir, vali sobiv ühiklõik ja märgi punktid arvkiirele A=7/4 B=3/4 C=1/4 D=9/4 E=4/4 F=10/4 G=12/4 3.Vaatlen joonist ja kirjutan, missugune osa on ruudust värvitud, määran murru liigi. 4.Taanda murd. 12 120 12 18 150 45 5.Teisenda murd ühenimeliseks. 3= 2= 4 33 3 24 5= 3= 11 33 4 24 6. Laienda. Laienda murdu 5/6 nimetajani 36 Laienda murdu 7/11 nimetajani 99 Punkte:.............................
PÜSTJUUKSED Ei saa lõigata igale juuksele. Bobrikul, karreel kõrge lõige, siilipeal keskmine või madal lõige. Platvorm. Määran laubajuuste pikkuse. Pea kõige kõrgemas kohas u 1-2cm . Föönitan pealae juuksed. Ajan püsti. Masinatöö 5mm või 3mm tallaga. 1/10 kontuurid ja 1mm suitsune üleminek. Pealae juuste vormimine. Kamm lapiti juustesse ja 1/10 tera. Kontrollin küljelt kas on ilus platvorm. Küljejuuksed ja kukla ülemine osa. Kamm püstloodis pea kõige laiema osa vastas ja eemaldan üleliigse pikkuse. Alustan kuklast ja liigun meelekohani.
Öeldistäide · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. N: Lill oli kaunis, lõhnav, roosaõieline. KOMA POLE Kaunis roosaõieline lõhnav lill oli vaasis. Muu: Eliptiline lause mõni iseenesst mõistetav sõna on ära jäetud. Eraldatakse komadega. -kui, -nagu ette käib koma siis kui mõlemal pool osalusetes on öeldis. Kokku- lahku kirjutamine Kuidas otsustada kas sõnapaar kirjutada kokku või lahku. I Määran mõlema sõna liigi. II Määran täiendsõna käände. III Otsusta, kas sõnad koos moodustavad tervikmõiste ( N:sõnajalg) või alluvad mõnele reeglile. IV Nüüd rakendan reeglid. Nimisõna + Nimisõna · Kui kahest nimisõnast esimene on ainsuse nimetavas käändes, siis kirj. see järgneva nimisõnaga kokku. N: raudtee, laudlina · Kui kahest nimisõnast esimene on ainsuse omastavas käändes ja näitab oma põhisõna liiki, siis kirj. need sõnad kokku. N: laulupidu
4 5 3.Lõigu vorming Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu >valin Lõik > Rööpjoondus, lõigu vahed, rea vahe(samm) , enne ja pärast lõigu vahe 6p 6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir) Panen kursori panna pealkirja ette ja siis vajutan > Ctrl + Enter 7 5.Lehekülje numbrid Vajutan Lisa> sealt lehekülje numbrid> valin numbri paigutuse 8 6.Automaatne sisukord Määran ära pealkirjad (avaleht) Panen kursori sinna kuhu soovin sisukorda asetada > Viited ja sisukord > sisukorra uuendamiseks 9
Kolmest küljest on vaja tarastada ristkülikukujuline maatükk laohoone ees. Missuguste mõõtmete korral on tarastatud maatüki pindala suurim? Olgu üks külg x meetrit, ja teine 16-2x meetrit. X x 16-2x Koostan pindala funktsiooni. S= a*b S= (16-2x) * x y= -2x2 + 16x Leian tuletise. Y' = -4x + 16 Leian ekstreemumkohad y'=0 -4x + 16 = 0 -4x = -16 x= 4 Määran ekstreemumkoha liigi y''= -4 y''(4) = -4 <0 Seega x=4 on maksimumkoht Ristküliku mõõtmed on: 4m 4m 16 2*4 = 8 m Vastus: Tarastatud maatüki pindala on suurim siis, kui mõõtmed on 4m, 4m ja 8m.
Graafik asub x- teljest allpool (nullkoht!) – funktsiooni väärtused ei ole positiivsed > x Ø Graafik asub x- teljest ülevalpool - funktsiooni väärtused on kogu aeg positiivsed > xR Graafik asub x- teljest allpool - funktsiooni väärtused on kogu aeg negatiivsed > x Ø Kokkuvõte: Ruutvõrratuse lahendamiseks 1) skitseerin parabooli a)määran, kas parabool avaneb alla või üles b)leian nullkohad 2) leian jooniselt võrratuse lahendid Lahenda järgmised võrratused: x 2 2 x 15 > 0 x 2 2 x 15 < 0 x 2 2 x 15 0 x 2 2 x 15 0
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h
TÖÖ EESMÄRK : Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit - KEMIKAALID 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus TÖÖ KÄIK : Sooritan kokku kaks katset. Esimesel katsel määran ära reaktsioonikiiruse sõltuvuse lähteainete kontsentratsioonist ja teisel katsel määran reaktsioonikiiruse sõltuvuse temperatuurist. Enne ja pärast igat katset pesen katseklaasid hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputan 2...3 korda destilleeritud veega. Reaktsioonivõrrand: Arvutan reatsiooni keskmise temperatuuriteguri k. KATSE I Võtan 8 katseklaasi, mis omakorda jagan paarideks. Igast katseklaasi paarist panen ühte katseklaasi 6 cm3 H2SO4
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised
Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...
seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin kas ruuterile ligi oma seadistatud IP aadressiga. Login sisse. 9. Kontrollin kas ise saan internetti ja seejärel vaatan kas teised saavad internetti. 10
G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4.1 Arvutan pikkepinged valitud ristlõigetes. N- ristlõike sisejõud A- ristlõike pindala - pikkepinge 5. 5.1. Määran ohtliku ristlõike. Ohtlik ristlõige on D6=50 mm 5.2. Koostan tugevustingimuse. Kõigepealt leian lubatava (ohutu pinge). [S] Nõutav varutegur *Tugevustingimus 5.3. Arvutan suurima lubatava F-i väärtuse 6. Tugevuskontroll. 6.1. Arvutan varuteguri tegeliku väärtuse. 6.2. Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes tegeliku varuteguri järgi. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega on detaili tugevus tagatud. 7. Vastus.
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4
3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt a (mm) a' (mm)
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121
· Nüüd panen kursori pealkirja ette. · Vajutan Ctrl Enter ning peatükk liigub automaatselt järgmisele lehele. · Nii tuleb teha kõikide peatükkidega!!! 4) Lehekülgede nummerdamine · Võtan ülevalt riba pealt Lisa · Sealt lehekülje number, siis lehekülje lõpp ning tavanumber 3. · Nüüd panen ülevalt olekuriba pealt Erinev esileht linnukese ette · Siis panen Sule päis ja jalus 5) Sisukord · Määran pealkirjad · Selleks vajutan kursori pealkirja sisse (ükskõik kuhu) ja klõpsan ülevalt avalehe ja sealt Pealkiri 1 · Nii teen kõikide pealkirjadega · Nüüd võtan ülevalt Viited, siis valin Sisukord ja sealt Automaattabel 1 6) Õigekirja kontroll · Võtan ülevalt olekuribalt Läbivaatus · Sealt Keel ja siis Sea õigekeelsuskontroll... · Sealt panen keeleks Eesti ning vajutan OK
MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti. Sidemereaktsioonid N 1 ja N2 suuname piki...
11. klassi ettekande teemad Kuidas valmistuda? 1) Vali teema, mis võiks sind huvitada või kuula 19. sajandist pärist muusikateoseid ning leia oma lemmikteos, mida sooviksid ka klassikaaslastele tutvustada. 2) Teata oma valik jägmiseks tunniks õpetajale. 3) Panen siis teosed ja heliloojad gruppidesse ning määran ettekande kuupäeva. 4) Ettekandes peaksid olema järgmised punktid: - Sissejuhatus üldisesse teemasse (mida kujutab endast sümfonism (soololaul vmt), milline roll on sinu valitud heliloojal selles zanris) - Miks valisid just selle helilooja? - Huvitavamaid fakte valitud helilooja elust ja loomingust - Kuulame koos klassiga ühte teost sinu valikul selle helilooja loomingust, vajalik on põhjendus, miks valisid just selle teose.
5 63,540 6 63,704 7 62,720 8 63,910 9 63,750 10 62,990 11 63,660 12 63,650 Järgmiseks arvestan et horisontaalide lõikevahe on 0,25 m ehk et juba määratud kõrgustega punktide vahele jäävad punktid, mis määravad horisontaalide asukohti. Selleks määran esmalt millised horisontaalid võiksid punktide vahele jääda ning seejärel arvutan nende täpsemad asukohad. Punkti 2 ja 3 puhul Leian punktide kõrguste vahe. = 63,91-63,45= 0.46m =4 cm plaanil Punkti 2 ja 3 vahele jäävad horisontaale määravad kõrgused 63,75 ja 63,5. Nimetan need vastavalt ja . Leian punkti 2 ja kõrguste vahe. = 63,91-63,75= 0,16= x cm plaanil Leian x-i ristkorrutise abil. Arvestan seda alates punktist 2.
Töökeskkonnaspetsialisti määramine 29.11.2015 1.Määran DESPERADO OÜ (registrikood 126567), struktuuris 3 ametnikku tööskeskkonnapetsialistiks HANS ERMAST, DESPERADO OÜ klienditeenindaja 2. Töökeskkonnaspetsialistiks määratud töötaja kohustused: 2.2 Jälgima ja kontrollima asutuste töötingimusi ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. 2.3 Ohutu töökeskkona loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks tegema koostööd töötajatega ning töötervishoiuteenuste osutajaga. (allkiri)
See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I = IC + m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0. Selleks panen aluse võnkuma tõmmates seda nöörist N ja mõõdan n täisvõnke aja (võngete arvu annab juhendaja). Mõõtmisel ei tohi võnkeamplituud ületada 5...6o. 4) Asetan uuritava keha aluse keskele ja määran kogusüsteemi võnkeperioodi T1 nii, nagu tühje aluse korralgi. 5) Võtan veel teise sammasuguse uuritava keha ja asetan mõlemad kehad alusele sümmeetriliselt nii, et nende tsentrite vaheline kaugus oleks 2a
3) Nohu – korralikult välja ravida 4. Kaugnägelikkuse korral tekib kujutis võrkkesta taha, silmalääts on liiga kumerdunud. Need inimesed kannavad kaksikkumerate ehk + klaasidega prille. Kaugelenägelikkus on seotud inimese vanusega. Kõik lapsed sünnivad kaugnägelikena. 5. Milliseid silmaosi läbib valguskiir oma teel nägemisretseptorini? Sarvkest → eeskamber → silmaava → lääts → klaaskeha → võrkkest 6. a) Haismisrakud asuvad ninaõõnes Määran lõhna järgi toidu kõlbulikust Tunnetan ruumi umbsust Aiab tunnetada mürke õhus Isumahlad – paneb seedenäärmed tööle b) Maitsmisrakud asuvad keelel Aitab määrata toidu kõlbulikust Paneb seedenäärmed tööle Tunneme ära mürgised toidud/ained maitstes 7. Õiged väited Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas
Ravimi Lipitor patent - algallikas, kuna ravim on just selle firma poolt välja mõeldud ja töötatud. Vastasel juhul ei saaks patenti taotledagi. Eesti rahvusbibliograafia ERB - vahendusinfoallikas, korrastatud infokogum, mis lihtsalt koondab erinevaid teoseid. 3. Kas TTÜ raamatukogus on võimalik lugeda populaarseid ajakirju "Nature" ja "Science" paberil? Kasutan täpsustatud otsingut, kuhu trükin pealkirjana sisse „nature“, asukohaks määran TTÜ raamatukogu ja teaviku laadiks ajakirja. Tulemustest näen, et selline ajakiri on meie raamatukogus olemas ning seda saab ka kohapeal kasutada. Sama toimingut kordan ka „Science“ puhul, kuid otsing ei õnnestunud, seega seda ajakirja pole TTÜ raamatukogus võimalik lugeda. 4. Esialgu sisestasin A-to-Z andmebaasis „Title“ otsingusse märksõnana „bioactive compounds“, mille tulemusena sain 2 vastet, millest üks tundus üsna sobiv. Proovisin ka
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv.
2. Koostan skeem vastavalt joonisele. Anoodpinge ja solenoidivoolu reguleerimise potensomeetrid olgu nullasendis. 3. Palun juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne. 4. Lülitan sisse toiteplokk. Pärast katoodi 10 minutilist soojenemist reguleerin anoodpinge juhendaja poolt antud väärtustele. Milliampermeetril valin sellist mõõtepiirkonda, et osuti hälve oleks maksimaalne. 5. Ootan, kuni anoodvool jääb enam-vähem konstantseks. 6. Määran anoodvoolu tugevuse sõltuvus solenoidivoolu tugevusest. 7. Esitan andmeid juhendajale kontrollimiseks ja seejärel võtan skeem lahti. 8. Joonestan sõltuvuse Ia=f(Is) graafik. 9. Määran graafiliselt kriitiline solenoidvoolu tugevus Isk. Selleks leian graafikul sellist punkti, milles temale tõmmatud puutuja tõus on maksimaalne. N Bk o I sk
Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on tootlikkus Q (m3/s) ja rõhk p (Pa). Õhu liikumiskiirus ja massikonsentratsioonitegur valitakse sõltuvalt materjalist, ehk siis tuleb leida materjali ja tema õhukulu suhe, seda tähistan µ . Ülesande esimeseks leitavaks suuruseks määran tema tootlikkuse Q ehk siis seadme jõudluse kg/h. Kuna on teada, et mustika lehe kaal on kusagil 1,7 g siis on võimalik pneumaatiliste määratud suuruste järgi võtta V- kiirus m/s. Kasutatud tähised: · P-võimsus kW · V-kiirus · V õ -õhukulu m/s · Q p - masina jõudlus kg/h · µ - massikonsentratsioon · De- ristkülikukujulise õhukanali läbimõõt · Q- õhu mahukulu · p- rõhk · vh- hõljumiskiirus
See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I IC m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0. Selleks panen aluse võnkuma tõmmates seda nöörist N ja mõõdan n täisvõnke aja (võngete arvu annab juhendaja). Mõõtmisel ei tohi võnkeamplituud ületada 5…6o. 4) Asetan uuritava keha aluse keskele ja määran kogusüsteemi võnkeperioodi T1 nii, nagu tühje aluse korralgi. 5) Võtan veel teise sammasuguse uuritava keha ja asetan mõlemad kehad alusele sümmeetriliselt nii, et nende tsentrite vaheline kaugus oleks 2a
See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I IC m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0. Selleks panen aluse võnkuma tõmmates seda nöörist N ja mõõdan n täisvõnke aja (võngete arvu annab juhendaja). Mõõtmisel ei tohi võnkeamplituud ületada 5…6o. 4) Asetan uuritava keha aluse keskele ja määran kogusüsteemi võnkeperioodi T1 nii, nagu tühje aluse korralgi. 5) Võtan veel teise sammasuguse uuritava keha ja asetan mõlemad kehad alusele sümmeetriliselt nii, et nende tsentrite vaheline kaugus oleks 2a
sest auto ei liigu mööda kogu maanteed, vaid mööda ühte joont maanteel 2)mehaanika jaguneb kinemaatika, dünaamika ja staatika. K uurib kehade liikumist. D uurib liikumise tekkepõhjuseid. S uurib jõudude tasakaalu 3)*mõlema suund muutub ja kiirus aeglustub ntks pallide veerevad ja põrkuvad kokku *ühe keha kiirus ja teise kuju muutub siis kui haamriga lüüakse naela pihta ja haamer jääb seisma, ning nael läheb kõveraks. 4)leian ühe eseme ja määran tema asukoha millegi suhtes: (1klassi ese)ukse asukoht akende suhtes(vastasseinas). 1 tooli asukoht 1 kindla laua suhtes. 5)gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline külgetõmbejõud, mille tugevus sõltub kehade massist ja omavahelisest kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takista miski nt muna kukub aknast alla.
annaabi.ee 
