. , - 1, . 0, , . «» «» , , . : 1 + 0 = 1. , , , . : 1+1=0 . . . . - , . 1, 2, 3, 4 ... : , . : 0101 + 0011 = 1000 : . . . , . . , , . . . 1000, 8, . «» : , - - . , « ». - , . , , «», «», «» , - . 2. Optilised mäluseadmed " " CD-ROM . 1,2 . , , . . . " , "
Mäluseadmed Mälu ? Mälu on mõeldud protsessorile ajutiste andmete salvestamiseks. · Mälus hoitakse Töötavate programmide koodi Töödeldavaid andmeid · Mälu on protsessori registritega võrreldes aeglasem ja seetõttu kasutatakse mälu poole pöördumiseks Cache · Cache on koht, kuhu püütakse saada andmed enne, kui protsessor neid soovib. ROM püsimälu, ainult lugemiseks · RAM muutmälu, lugemiseks ja kirjutamiseks Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks Windows ReadyBoost saab arvuti kiirendamiseks kasutada talletusruumi mõnel irdkandjal, nagu USB välkmälukettal. Sellise võimalusega seadme sisestamisel pakub automaatesituse dialoog teile võimalust süsteemi kiirendamiseks Windows ReadyBoosti abil. Selle suvandi valimisel saate valida, kui palju mälu selleks otstarbeks kasutada. On siiski olukordi, kus teil ei pruugi olla võimalust kogu oma mäluseadme mälu arvuti kiirendamiseks kasutada. ANETT US...
(inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 19. ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina (väga) lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. 20. Välised mäluseadmed need on siis mäluseadmed mis on lisatud arvutile usb vms kaudu ja nende peale saab panna siis vastavalt mahule ka andmeid. 21. bitt, bait ( kilobait - KB, MB, GB, TB) suurused, mis iseloomustavad failide suurust. 22. Väljundseadmed seadmed mille kaudu väljastatakse infot arvutist välja poole. 23. Kuvar- ehk siis monitor, seade kuhu suunatakse arvutist tulenevad andmed pildi kujul. 24. Printer dokumentide välja trükimiseks mõeldud vahend. 25
3 E Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. . , , , . . : . (bus arbiter). . Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne Summaatorid - , . : , . - () , . , , , : , -- ( ); Optilised mäluseadmed " " CD-ROM . 1,2 . , , . . . " , " CD-R. , . CD-. . - , . . CD-R, " , " CD-RW . DVD , . DVD , . . . - - , . MOD . . 1 , . "". . . . Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) DAC - (, ADC) -- , ( ). (DAC) (- ). , -- , . , ,
Mälu nimi kool aasta 1. Mäluseadmed Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht...
operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.Ilma protsessorita ei saa arvuti töödata . 12. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Mälupulk , plaadid , mälukaart , kõvaketas jne. 14. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? Üks on püsimälu teine muutmälu . Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus........................................................................................7 e) Kokkuvõte....................................................
sisalduvaid käske. Ilma selleta arvuti ei tööta. 13. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Olulisus: see on üks mikroskeemide põhilistest ehitusosadest. 14. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Hoiavad, kas lühiajaliselt või pikaajaliselt, informatsiooni. Kõvaketas, RAM mälu, diskette, mälupulk, CD-ROM, DVD-ROM, ... 15. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? RAM mälusse saab andmeid suvalisel ajal kirjutada. ROM mälusse kirjutatakse neid (üldiselt) ühel korral ja hiljem saab ainult lugeda. 16. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus?
....................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...............................................................................6 1.2.5 Kompaktketas ehk CD.................................................................................................... 7 1.2.6 DVD................................................................................................................................8 1.2.7 Blu-ray ehk BD............................................................................................
Parandati versiooni 1.0 probleemid ja vead. See oli esimene verisoon, mis sai massilise leviku. USB 2.0 Spetsifikatsioon töötati välja aprillis 2000. USB 1.1-ga võrreldes kasvas andmeedastuskiirus 480 megabitini sekundis. Kasutada saab kolme andmeedastuskiirust: väike (Low-speed), 10-1500 Kb/s (interaktiivsed seadmed: klaviatuur, hiir, juhtnupp) keskmine (Full-speed), 0.5-12 Mb/s (audio- ja videoseadmed) suur (Hi-speed), 25-480 Mb/s (Videoseadmed, mäluseadmed) 5 USB 2.0 puudused Kuigi spetsifikatsioonijärgselt on USB 2.0 andmeedastuse tippläbilaskevõime 480 Mb/s (60MB/s), siis praktikas niisugust kiirust saavutada ei saa (~33,5MB/s praktikas). USB siinil on suured viivitused andmete päringu saatmisel ja andmete saatmise alustamisel. Näiteks Firewire siini andmeedastuskiirus on küll ainult 400 Mb/s (80 MB/s ehk 10 MB/s väiksem kui USB 2
vahemälust andmete lugemiseks 2 takti. Arvuta, mitu korda on see mälukorraldus kiirem vahemäluta olukorrast (kus kogu info tuleb lugeda põhimälust). V: 2,15 8) Mälust lugemisel leiti 387 korral andmed vahemälust, 64 korral oli vaja pöörduda põhimälu poole. Põhimälust andmete lugemiseks kulus 9 takti, vahemälust andmete lugemiseks 2 takti. Arvuta, mitu korda on see mälukorraldus aeglasem ideaalsest mälust (kus kogu info paikneb vahemälus). V: 1,50 9) Järjesta mäluseadmed lugemiskiiruse kasvamise järjekorras alustades kõige aeglasemast: V: 1 – Lindiseade, 2 – Kõvaketas, 3 – Põhimälu, 4 – Kolmanda taseme vahemälu, 5 – Teise taseme vahemälu, 6 – Esimese taseme vahemälu, 7 – Registrid 10) Järjesta mäluseadmed megabaidi hinna kasvamise järjekorras alustades kõige odavamast: V: 1 – Lindiseade, 2 – Kõvaketas, 3 – Põhimälu, 4 – Kolmanda taseme vahemälu, 5 – Teise taseme vahemälu, 6 – Esimese taseme vahemälu, 7 – Registrid
Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis
Lisalugemist: www.wikipedia.org Mälupuhvri suurus Mälupuhvrit kasutatakse andmete hoidmiseks, mida kõvakettas ei jõua kohe ära salvestada (nö vaheladu), kuna kõvaketta sisemine andmevahetuskiirus on enamasti oluliselt väiksem, kui kõvaketast arvutiga ühendava liidese läbilaskevõime, siis mõjutab mälupuhvri suurus oluliselt kõvaketta reageerimiskiirust. Mälupuhvri suurus on tavaliselt 2, 8 või 16 MB (tulevikus kindlasti ka suurem). Optilised mäluseadmed Kõige levinumad optilised mäluseadmed on kindlasti CD ja DVD seadmed. Nii CD kui DVD ehitus meenutab vinüülplaati- andmed kirjutatakse meediale spiraalina. Andmete kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatakse laserit. Optilised mäluseadmed on aglasemad, kui kõvaketas, seda eelkõige selle pärast, et CD ja DVD seadme lugemispea on oluliselt suurem kui kõvaketta lugemispea. Teiseks on kõvaketta ketaste pöörlemiskiirus suurem, kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes.
tagafrondist, kiire. Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist.SIMM 72 klemmi, DIMM 168 klemmi. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. PILET 2 LOENDURID Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid
salvestuskood sisendile DI. Joonisel toodud struktuuriskeem vastab 1-bitisele (1-järgulisele) mälule. Kui järke on enam (näiteks 8 või 16), siis samataolisi salvestus- ja lugemisliine on vastav arv korda enam. Tihti on ka salvestus- ja lugemisliinid ühised ja esineb ainult üks ühine sisend- väljund DI/DO. Püsimälus muidugi salvestusahel puudub. Muutmälusid võib omakorda jagada kahte suurde rühma: staatilised (SRAM) ja dünaamilised (DRAM) mäluseadmed. Esimeste puhul kasutatakse staatilisi (püsiolekuga) mäluelemente, näiteks trigereid MOP- transistoridel. Dünaamilistes mäluseadmetes kahendolekuid esitatakse üliväikeste mahtuvuste laenguna, mistõttu neis on vajalik perioodiliselt teha värskendamist (mahtuvuste laengute taastamist). Dünaamilise mäluelemendi väiksus ja lihtsus võimaldab seda tüüpi mäluseadmeid realiseerida eriti suures mahus (nt. 256 megabaiti), suhteliselt madala hinna juures
Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti
Vastus esita kahe komakoha täpsusega. ■ Kokku loeti andmeid 330+73=403 korda. Põhimälust lugemisele kulus 7*73=511 takti, vahemälust 2*330=660 takti. Kokku kulus 660+511=1171 takti, keskmine on 1171/403=2.905707196. Ideaalse mälu puhul on keskmine 2 takti. Antud mälukorraldus on ideaalsest 2.9057../2=1.45 korda aeglasem. Vastus: 1.45 i. Järjesta mäluseadmed lugemiskiiruse kahanemise järjekorras alustades kõige kiiremast: ■ Vastus: 1. Registrid 2. Esimese taseme vahemälu 3. Teise taseme vahemälu 4. Kolmanda taseme vahemälu 5. Põhimälu 6. Kõvaketas 7. Lindiseade j. Järjesta mäluseadmed megabaidi hinna kasvamise järjekorras alustades kõige odavamast: ■ Vastus: 1. Lindiseade 2. Kõvaketas 3. Põhimälu 4. Kolmanda taseme
................................................................9 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. ......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed............................................................................................................ 10 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) ............................................................10 5. PILET...........................................................................................................................................10 1. Võrdlusskeem...................................................................................................
Regenereerimishetke kindlaksmääramine, kõigi rea-aadresside etteandmine, lugemise ja kirjutamise blokeerimine jms operatsioonid teevad dünaamiliste pooljuhtmälude kasutamise võrreldes staatiliste mäludega keeruliseks, sest nad nõuavad lisaelemente. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 1.Loendurid
Seepärast tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja ülekandmine kõigi astmete jaoks väljundkoodiks. Ta tunneb ära ehitatakse arvutite ja 3) on transistorid. Dioodidel on üheaegselt, mistõttu ei teki sisestatava kahendarvu ja annab mikroprotsessorsüsteemide takistus, seetõttu tekib hilistumist. Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide
Jsn=Jk/1,6-2 rasketel käivitustingimustel Teadmata käivitusvool kui käivitusvool ei ole teada Jsn= 5xJn Raskendatud tingimused Jsn=(3,13-2,5) Jn TÖÖ NR.2 Elementide tähised elektriskeemis A Seade (võimendi,telejuhtitav seade, releelise kaitse) B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid)
.....................................................................................................................33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)..................................................................34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM).......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41 Pehme ketas (Floppy)............................................................................................................ 41 Kõvaketas (Hard drive)................................................................................................
............................................................................................... 33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) .................................................................... 34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) ......................................................... 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) .................................................................................................................. 41 o Pehme ketas (Floppy) .............................................................................................................. 41 o Kõvaketas (Hard drive) ..................................................................................
niisugust mälu staatiliseks. · Dünaamiline muutmälu- on staatilise mäluga võrreldes lihtsama ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), suurema toimekiirusega ning tarvitab tööks vähem energiat. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. · Püsimälu on mõeldud korduvaks inform. lugemiseks. Info on salvestatud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja poolt. Info salvestamist püsimällu nim. püsimälu programmeerimiseks . Püsimälude tähtsamad alaliigid: 1) programmeeritav püsimälu (PROM- programmable read only memory) 2) ümberprog. püsimälu (EPROM- erasable programmable read only memory)
lugemise ja kirjutamise blokeerimine jms operatsioonid teevad dünaamiliste pooljuhtmälude kasutamise võrreldes staatiliste mäludega keeruliseks, sest nad nõuavad lisaelemente. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 13.Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. 14.Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga ühendatakse
20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi
Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda operatsioonisüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Arvuti riistvara ja tarkvara haldamine on väga oluline, kuna programmid pidevalt konkureerivad omavahel süsteemi ressursside eest. Nt protsessor, mäluseadmed ja juhtimisseadmed. Operatsioonisüsteem haldab seda, et kõik programmid saaksid toimida üheskoos. 4 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on: arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum- operatsioonisüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab operatsioonisüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama
Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal -> füüsiline, lk nr füüsiliseks + koos nihkega lk sees füüsiline aadress. Segmenteerimine: virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks. Kihid: polükarbonaat, valgustpeegeldav õhuke kaitsekiht, markeering. CD-R ühekordselt kirjutatav optiline ketas, aga aluse ja metallikihi vahel on valgustundlikust org. ainest andmekiht. CD-RW ümberkirjutatav ketas. Andmekihi pind koosneb keemilistest
........................................................................... 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) ...................................................................................................... 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ..
jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. · Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. Optilised mäluseadmed Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga "bitt". Tavaliselt peegeldub 75 % valgusest tagasi, üleminulk 10 %. cd- põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib. Kirjutamisel tekitatakse vagudevahelisele alale "lohke". Need pole tegelikult lohud, vaid materjali kerge sulatamisega mittepeegeldavaks muudetud piirkonnad, mida cdseadme laser peab lohkudeks.
.......................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed.................................................................................................... 13 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14 1. Võrdlusskeem.................................................................................................................
ka SSD seadmete mälumaht kasvab kiirelt. - Maht - kui palju andmeid seade salvestada võimaldab - Ühendatavus - PATA, SATA, eSATA, USB, Firewire, RJ45 Kui arvutiporti ühendatud seade ei käivitu siis tuleb veaotsingut alustada füüsilisest pistikust, millel ei tohi olla vigastusi. Port peab olema lubatud arvuti BIOS'is ja port peab olema lubatud ka operatsioonisüsteemi seadmete all ning seadme jaoks installeeritud vastavad driverid. 1.1.5 Mäluseadmed Mälu funktsioon on salvestada programmikoodi ja andmeid. Mälu olulised parameetrid on mälu maht, mida hinnatakse bittides või baitides koos spetsiaalse eesliitega: K (kilo - 1024), M (mega - 1024×1024), G (giga - 1024×1024× 1024), millele järgneb sõna bitt või bait. Teine oluline parameeter on mälu andmevahetuskiirus mälust andmete lugemiseks või kirjutamiseks. Mälud jagunevad muutmäluks (RAM - Random Access Memory) ja püsimäluks (ROM - Read Only Memory).
. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Optilised mäluseadmed . Valgust läbilaskval alusmaterjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga ,,bitt". Tavaolukorras alust nimetatakse ,,land". Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub valgusest 75% tagasi, üleminekul 10%. CD-R aluse ja peegelduva kihi vahel on orgaanilisest materjalist kiht, mille kuumutamine muudab seda läbipaistvaks. Laser peab seda lohuks. CD-RW orgaanilise kihi kuumutamisel 300C-ni see kristalliseerub (erase), 600C-ni aga
automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18
blokeerimine jms operatsioonid teevad dünaamiliste pooljuhtmälude kasutamise võrreldes staatiliste mäludega keeruliseks, sest nad nõuavad lisaelemente. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 13.2 Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja
• soojust eraldub vähem; • väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: • hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); • maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summator on loogikaskeem kahendarvude aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Eristatakse kahte summatorit:
võimalik elektriliselt või ultraviolettkiirgusega kustutada ja seejärel mäluelementi uuesti programmeerida. EEPROM-I puhul saab informatsiooni kustutada impulsside abil. EEPROM-I on lihtsam ümberprogrammeerida kui EPROM'I, kuid nad ei ole nii kiired kui viimane. FlashEEPROM on blokk-kustutatav ja -uuesti kirjutatav. Kustutamiseks ei ole seda tarvis ahelast eemaldada. Kasutatakse digikaamerates näiteks. Andmed säilivad ka siis, kui masin välja lülitada. · Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetketas koosneb ühest või mitmest alumiiniumtaldrikust, mis on kaetud magnetiseeritava kattega. Ketta pea sisaldades induktsioonipooli hõljub pinna kohal õhupadja peal. Kui positiivne või negatiivne vool läheb läbi pea, siis see magnetiseerib pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule või paremale poole vastavalt draivi voolu polaarsusele. Kui pea läheb üle magnetiseeritud ala, positiivne või negatiivne vool indutseeritakse peas, tehes
Kasutatakse tagasisidega süsteemi, kus teatud ketta pinnal oleva spetsiaalse servoinfo järgi häälestatakse pead maksimaalse signaali järgi. Ketaste pindadel kohakuti olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Rajad jagunevad omakorda sektoriteks. Ketta pind peab olema väga sile, sest pead liiguvad ketta pinnale väga lähedal. Kui pead puudutavad ketast on õhuke magnetmaterjal rikutud ja selvestunud info läinud. Optilised mäluseadmed. CD-ROM. Cd-romi läbimõõt on 12cm. Cd kihid alt üles: polükarbonaatkiht, mis laseb valgust läbi ja moodustab plaadi aluse, valgustpeegeldav kiht(alumiinium, kuld), kaitsekiht mis on suht õhtuke ning markeering. Info kantakse plaadi pinnale radadena, mille vahekaugus on 1,6 μ m ja mis on 30 väikesemad juuksekarva läbimõõdust. Kokku on 20000 rada kogupikkusega 7km. Kui kõvakettal paiknesid rajad kontsentriliste ringidena siis siin on üks pikk spiraal,
3. Mälu Arvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Mälu definitsioone võib nimetada kaks: · on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta. · kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites). 3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Sisemälu tüübid on järgmised (3): Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhi- ehk muut- ehk operatiivehk töö- või suvapöördusmälu sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad nooremates järkudes. Paraleelülekanne on oluliselt kiirem. Paralleelülekande puhul kasvab funktsioonide pikkus väga kiiresti ja suurema järgulisuse puhul ei saa paralleelülekannet kasutada. Kiire ülekanne on järjestikuse ja pralleelse ülekande kompromisslahendus, mis on kõige levinum summaatori ülekandemeetod. Kiire ülekande skeem arvutab ülekannete väärtused eraldi avaldiste järgi. 2. Optilised mäluseadmed. Valgust läbilaskval marjalil peegelduv kiht, mille sisse kõrvetatakse laseriga bitt. CD-R (ühekordeslt kirjutatav) puhul koosneb plaat: polükarbonaatkihist laseb valguse läbi ja moodustab plaadi aluse, valguspeegeldav kiht, õhuke kaitsekiht ja markeering. Markeeringu poolt rikneb plaat üsna lihtsalt, kuna markeeringualune kaitsekiht on õhuke. Info kantakse plaadi pinnal radadena, mille vahekaugus on oluliselt väiksem inimese juuksekarva läbimõõdust. See
aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on ühilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. Lint (Tape) 20. Optilised mäluseadmed (Optic memory) Optilise info salvestamine: Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks. Allpool on kirjeldatud info salvestamise füüsikat. Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest
Kiiruseregulaatoriks KR on analoogne P-regulaator ning ta moodustab voolu etteandesignaali Ue,i välisest asendikontuurist saadavast kiiruse etteandesignaalist Ue, ja tahhogeneraatorilt B saadavast kiiruse tagasisidesignaalist Uts,. Stabilitronid V1 ja V2 piiravad signaali vooluregulaatori VR sisendil, tagades sellega mootori voolu ja momendi piiramise. Asendi reguleerimine toimub mikroarvuti abil. Sellesse kuuluvad mikroprotsessor MP, mäluseadmed PMS ja OMS ja sisend-väljundseadmed SVS1...SVS3. Asendi reguleerimise kontuuri kuuluvad ka numbriline asendiandur AA ja arvanaloog- muundur AAM. Asendi etteandesignaal Se,p sisestatakse terminalist T. Mikroarvutile baseeruva asendi arvregulaatori töö võib rajaneda ühel kahest põhi- mõttest. Üks nendest näeb ette asendiregulaatori staatilise tunnusjoone = f(t) realiseerimise kahe parabooli näol. Selline võte kindlustab elektriajami optimaalse
dünaamiliste pooljuhtmälude kasutamise võrreldes staatiliste mäludega keeruliseks, sest nad nõuavad lisaelemente. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota 53 suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 1.5.2. Püsimälud Püsimälu (ROM - read only memory) on mõeldud korduvaks informatsiooni lugemiseks. Info on salvestanud püsimällu kas pooljuhtmälukiibi valmistaja või kasutaja
annaabi.ee 
