viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux’it, peate alla tõmbama Linux’i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv Linuxi versioon, siis tehke linnuke kasti Diskimage. Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK. Protsess toimub umbes 10 minutit ja siis on mälupulk valmis ja saab hakata installima.
viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux'it, peate alla tõmbama Linux'i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv Linuxi versioon, siis tehke linnuke kasti Diskimage. Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK. Protsess toimub umbes 10 minutit ja siis on mälupulk valmis ja saab hakata installima.
mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GBni. Nad on vastupidavamad ja töökindlamad, sest neil ei ole liikuvaid osi. Nad on üsna robustsed ja peavad vastu igasuguse mehaanilise surve, mis just mälupulka katki ei murra ega tema pistikut ei kahjusta. Mälupulgale ei ole võimalik kirjutada ükskõik kui mitu korda, sest mälu kulub iga kirjutamise käigus. Mälupulgale kirjutada või andmeid kustutada võib uuematel mälupulkadel kuni miljon korda, enne kui mälupulk rikki läheb ja töötamast lakkab. Mälupulgal on väike trükkplaat ja USBpistik. Mälupulk on elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast, metall või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja otsas. Pistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USBpistik, aga on olemas teistsuguseidki
ARVUTI RIISTVARA Saaremaa Ühisgümnaasium Teele Treiel SISUKORD · Arvuti protsessor Arvuti välised salvestusseadmed · Magnetlint · Disketiseade · CD -CD-de jagunemine · USB mälupulk · Mälukaart · ID-kaardi lugeja 2 ARVUTI PROTSESSOR · arvuti "aju" · täidab operatsione · töötleb andmeid 3 MAGNETLINT · Plastist riba · Kasutatakse andmekandjana 4 DISKETISEADE · Andmesalvestusseade · Andmed diskettidele · Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Sisukord Osad: Tiitelleht Diskett ja mälupulk........................................................................................................ 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Diskett.......................................................................................................................
Kompaktketaste materjalina kasutatakse polükarbonaati ning tehnoloogiana survevalu. Kõik muud laserkettad on hiljem välja kasvanud audio- laserkettast. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) Funktsioonilt jagunevad CD-d: · CD-ROM ehk ainult loetav CD; · CD-R ehk kirjutatav CD; · CD-RW ülekirjutatav CD. (url= http://mattwisdom.files.wordpress.com/2008/12/compact-disc_web.jpg) 5. USB mälupulk Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulk on kompaktne, vastupidav ja suhteliselt suure mahtuvusega andmekandja. (url= http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lupulk) (url= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:USB_flash_drive.jpg) 6. Mälukaart. Eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes. Mälukaardid sisaldavad harilikult välkmälu kiipe ning tuntumad
Sandisk Cruizer Titanium on valmistatud vastupidavast materjalist. Tema korpus on valmistatud metallist. On purunemis- ja veekindel. Väike, mugav , ergonoomiline, hõlpsasti käsitletav- ühe nupule vajutusega ilmub nähtavale USB otsik. Omab ainulaatset U3 Smart tehnoloogiat, mis võimaldab kasutada programme otse mälupulgalt neid eelnevalt arvutisse installeerimata. Nagu Mozilla Firefox, Outlook, skype ning teised tuntud programmid. On esimene High- Speed mälupulk maailmas. Kirjutamiskaitsega Võimalus kaitsta oma faile salasõnaga. Keegi peale teie neile failidele ligi ei pääse. Omab sisseehitatud viirusekaitset Mahutab kuni 16GB dokumente, ettekandeid, fotosid, videoklippe. Kompaktne, lihtne hoida taskus, kotis, võib kasutada kaelas ja võtmehoidjana. Sandisk Cruzer Titanium saab ühendada kõigi digitaalseadmetega mis varustatud USB pesaga.Nt Telekad, DVD-mängijad, salvestajad, printerid, mängukonsoolid, digitaalfotoraamid jne.
andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest, tööprintsiibist ja muidugi tarbijale kõige olulisemal teemal- kasutusmugavusest ja hinnaklassist. 2. USB MÄLUPULK JA MÄLUKAART 2.1 Ajalugu Mälupulka esitles esimesena Sony 1998. aasta oktoobris. 2.2 Ehitus Mälupulk on tavaline mälukivi pisikeses korpuses, mille küljes on standardne universaalne (USB) pistik. Esimene mälupulk mahutas andmeid alla 20MB, see number on järkjärgult suurenenud ja juba tänapäeva mälupulgad ja kaardid lubavad mahutada isegi kuni 32GB andmeid. Ehituselt on mälupulk ja mälukaart väga sarnased, erinedes ainult selle poolest, et mälupulga külge on integreeritud USB pistik, mälukaarti külge aga spetsiifiline pistik, mille jaoks on vaja juba selle mälukaardi jaoks mõeldud kaardilugejat. Teistest andmesalvestussedmetest
Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD- seadme vahendusel. Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot
Kunstimõisted Autoportree? Autoportree (Aapo Pukk) Autoportree on kunstniku portree iseendast. Pablo Picasso ILLUSTRAATOR? Illustraator on kunstnik, kes valmistab selgitavaid ha kaunistavaid pilte raamatute, ajakirjade või teksti juurde. Illustraator Edgar Valter Dekoor? Dekoor -kaunistus Dekoor Antiik? Antiik – Kreeka ha Rooma vanaaeg (kunst, kultuur jm). Ka mõiste vanaaegse ha väärtusliku kohta. Antiik Lõuend? Lõuend on raamile kinnitatud kangas,millele peale selle kruntimist maalitakse. Akt? Akt on alasti inimkeha kujutis kunstis. Evald Okas Akt Erich Pehap Ümarplastika? Ümarplastika - igast küljest töödeldud kuju. Ümarplastika Sümbol? Sümbol on tähendusega ese, kujund või märk, mille abil saab edastada sõnumit. Sümbolid Sümbolid Fassaad? Fassaad on ehitise esikülg, vaatamiseks mää...
................................................9 2 Sissejuhatus Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle. Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest. Kogu arvuti süsteem sõltub mälu mahust. Mida rohkem mälu arvutil on seda rohkem asju on võimalik talletada ja tavaliselt mõjutab see ka arvuti kiirust. Mida rohkem vaba mälu sul on seda kiirem on arvuti. Kui arvuti on igasugu asju täis topitud siis võtab see ruumi Windowsilt ning takistab arvuti kiiret tööd. 3 Mälu seadmed
USB- pulgad Arvutimaalilm nr 4 2006 Sissejuhatus Diskette võib praegu juba manalameheks kutsuda, sest juba on iga moodsa inimese aksessuaariks kujunenud USB- mälupulgad. Alguses olid nad lihtsalt hallid ja inetud, ent mida aeg edasi, seda rohkem on neist kujunenud tõepoolest aksessuaarid. Erikujulisi mälupulki Test Et välja selgitada parim mälupulk tehti test, seal hinnati kiiruseid, väliskuju, koostekvaliteeti ja turvalisust Omavahel võistlesid 17 UBS- pulka Neist kõige parem oli PQI Intelligent Stick pro 170 Järeldused Testitud pulkade kiirused olid kõikuvad. Polnud ühtegi 512MB pulka, kuhu saaks ka sama palju infot panna Pulga tegijad oleksid võinud ka ära õppida, et panna paelahaak pulga korpuse, mitte korgi külge PRO 170 On omapärase välimusega Pulk on nii õhuke, et meenutab isegi mälukaarti
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide nooremspetsialist Lorem Ipsum OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Lorem Ipsum Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Windows XP............................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows Vista........................................................................................................ 7 Windows 7.............................................................................................................. 8 Windows 8....................................................................................................
11. Mis on andmete digitaliseerimine? Andmete arvutisse salvestamiseks peavad need olema digitaliseeritud, st esitatud arvude kujul. 12. Mis liiki rakendusprogramme sa tead? Microsoft Office, LibreOffice ja viirusetõrjeprogramm. 13. Mis erinevus on operatiivmälul(RAM ja andmekandjatel? Nimeta andmekandjaid. Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal. Andmekandjal hoidakse kogu arvuti süsteeme. CD, DVD, mälupulk ja kõvaketas. 14. Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida? CD, DVD, mälupulk, mälukaart ja välinekõvaketas. 15. Milliste arvutite kohta kasutatakse väljendit ,,PC"? Kuidas selliseid arvuteid veel nimetatakse? PC (Personal Computer). IBM 16. Millist klahvi kasutatakse tekstikursorist vasakul oleva märgi kustutamiseks? Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi backspace. 17. Milliseid seadmeid on vaja arvutivõrgu ehitamisel
Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C. Millised moodulid asuvad RAM-mälu moodulid pesades tähisega 3 ? D. Mida saab asetada arvutis pesasse AGP-videokaart ,mis on tähistatud numbriga 4? E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? ...
* sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahud (DVD,CD) DVD - 1,4GB; 4,7GB; 8,5GB CD - 200MB, ..., 700MB, ... 9.Nimeta hiirega tehtavad tegevused. * osutamine
hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg, .mpg, .mpv2, .wm, ja .wmv.
Tarkvaralised ohud Anton Zatkin 8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub...
Arvutiviirused 1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi k...
Ajatelge pidi vaadates võime sõnavaras eristada järgmisi keelendeid. Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’,
Töö eesmärk: Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega, sagedusmoduleeritud signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni indeksi ja modulatsioonikarakteristiku mõisted. Töös kasutatavad vahendid: · Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga. · Toiteplokk + 5V (must) · Reguleeritava pingega toiteplokk 85-45 · Digitaalostsilloskoop TDS2012B · Signaaligeneraator Agilent 33250A · USB mälupulk · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2
· allkirjaõiguslikud isikud · registreerimine · menetlemise kord: kuidas dokument ettevõttes liigub · kes kasutavad · arhiivinõuded · säilitamine NORMDOKUMENDID · asjaajamise korra ühtsed alused · avaliku teabe seadus · digitaalallkirja seadus · avaldustele vastamise seadus (5 päeva jooksul) · arhiiviseadus, arhiivieeskiri DOKUMENT - kui tõestamise vahend - teabekandjale jäädvustatud (paber, mälupulk...) - kui info edastamise vahend - info on kättesaadav ja väärtuslik DOKUMENDISÜSTEEM · dokumendid · dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad · kasutatav tehnoloogia Dok halduse reeglid pannakse kirja asutuse dok.halduse alusdokumentidesse. DOKUMENTIDE LIIGITAMINE · funktsionaalne töö- ja teenistussuhted; töötervishoid ja tööohutus; varad · struktuuripõhine juhtkond; planeerimine
LASNAMÄE GÜMNAASIUM Jana Werle 10.a klass KATKEND BLOGIST Olümpiaaditöö Juhendaja: Monika Sooalu Tallinn 2014 3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriig...
a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD-kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel. Tähtsamad andmekandjad · Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 16 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. Vähemlevinud kuid tähtsad andmekandjad · Magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides),
· Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid (peab teadma operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara mõisteid ning teadma nende erinevusi); operatsioonisüsteemid (peaks teadma selle
Arvuti komponendid ja funktsioonid Põhiseadmed monitor - muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. klaviatuur - võimaldab sisestada arvutisse käske ja andmeid (juhtida arvuti tööd) hiir - liigutab (hiire)kursorit ekraanil; saab nt menüüsid avada ja muid valikuid teha ekraanil (seeläbi juhtida arvuti tööd) korpus, keskseade, süsteemiplokk - sisaldab arvuti tööks vajalikke komponente, keskseadme külge ühendatakse kõik muud lisaseadmed Lisaseadmed printer - materjali (tekst, pildid, tabelid) trükkimiseks paberile (kilele) skanner - paberil,kilel või filmil olevate tekstide ja piltide sisestamiseks arvutisse modem - arvuti ühendamiseks internetiga veebikaamera (webcam) - võimaldab teha pilte, videoklippe kõlarid, kõrvaklapid - helifailide (nt mp3), muusika kuulamiseks mikrofon - heli sisestamiseks arvutisse juhtpuldid...
1. Mis on arvuti tema töö põhimõte?-Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade , mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele 2. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda?-Mida põlvkond edasi seda uuem tehnoloogia. 3. Millist tüüpi (tööpõhimõte) arvuteid on aja jooksul tehtud?-Taskuarvuti,sülearvuti,lauaarvuti 4. Arvutite ajaloos on tähtis koht arvutil ENIAC, miks? Kirjelda seda arvutit!-Sest see oli esimene usa laiaotstarbeline,elektrooniline digitaalne arvuti,mida oli võimalik programeerida lahendamaks paljusid erinevaid arvutiülesandeid. 5. Mis on transistor tema olulisus?-On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. 6. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone ja töötleb andmeid . 7. Mis on arvuti riistvara? T...
TITLE ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Mõiste.. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ja ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduva...
lisatud ka nupp, mille asendile vastavalt sai andmeid kas lugeda või ka kirjutada. (Vikipedia) Tänapäeval ei kasutata enam diskette ning need on asendunud CD-de, DVD-de, mälupulkade- ja kaartidega. Üha populaarsemaks hakkavad muutuma ka Blu-ray`d. 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad Mälupulgad on ühed mugavaimad vahendid andmete salvestamiseks, sest need võtavad nii vähe ruumi, et mahuvad isegi tasku. (windows.microsoft.com) Mälupulgal on väike trükiplaat ja USB- pistik. Mälupulk on elektriliselt isoleeritud ja kaetud plast-, metall-, või kummikattega. Mälupulk võib olla nii eemaldatava otsakuga kui ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav. Mälupulka peetakse diskettide tänapäevaseks asendajaks. Mälupulgad kaaluvad keskmiselt vaid 30 grammi. 6 Mälupulgad on vastupidavad ning töökindlad, pidades vastu igasugusele mehhaanilisele survele, mis seda katki ei murra
kompaktkettaid ehk laserkettaid. CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. Mälupulk ehk USB välkmäludraivid (Flash Memory Stick) Pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Algselt olid kasutusel 64-, 128-, 256- ja 512-megabaidised, nüüd aga juba 8-, ja 64- jne gigabaidise infomahutavusega seadmed. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. 2.LOENG Arvuti mälu võib jaotada kaheks: 1. Sisemälu-mäluseade, millele protsessoril on juurdepääs ilma sisend – väljundkanaliteta. 2. Välismälu – paikneb kõikvõimalikel ketsatel (kõvaletas, USB, jne.) SISEMÄLU 1. Püsimälu ehk registermälu (Read Only Memory - ROM) 2. Põhimälu ehk töömälu ehk muutmälu ehk operatiivmälu
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst).
Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Topeltklõpsu kasutatakse programmi käivitamiseks.
Esimesed seadmed ilmusid 1996. a. lõpul, ühepoolne ühekihiline mahutab 4,7 GB, kahepoolne kahe läbipaistva kihiga 18,8 GB, enamus DVD-ketaste maht jääb 4-8 GB vahele. Algselt kasutati DVD- kettaid vaid filmide hoidmiseks ja seetõttu oli nende nimi alguses digitaalne videoketas (Digital Video Disk). DVD-filmide jaoks on olemas eraldi teleriga ühendatavad seadmed - DVD-mängijad, kuid kõiki DVD-filme saab vaadata ka arvuti DVD-seadme vahendusel. · Mälupulk (Flash Memory Stick) Uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM- sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. · Vähemlevinud andmekandjad:
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Koostaja: Therese-Liise Aasma Eddie Lockjaw Davis - tenor saksofon (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli muusik, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s
Ilma protsessorita ei saa arvuti töödata . 12. Mis on transistor tema olulisus? Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. 13. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Mälupulk , plaadid , mälukaart , kõvaketas jne. 14. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? Üks on püsimälu teine muutmälu . Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes
Milleks kasutatakse sülearvutit? võivad omavahel andmeid vahetada. Selles võrgus vastavad võrgusõlmedele arvutid, Väike kaasaskantav arvuti nimetatakse võrguniidile aga ühendused nende vahel. Iga sülearvutiteks. Selle arvuti protsessor, arvutikasutaja võib selle võrguga ühineda ja klaviatuur, hiir ja kuvar moodustavad sealt informatsiooni saada ja vahetada. kokkupakituna väikese kohvri. Sülearvutit saab kasutada ka väljaspool kodu või Mis on otsingumootor? töökohta, sest et ta on väga kompaktne ja voolu saab ta korduvalt laetavalt akult. Otsingumootor on arvutiprogramm , mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini Mida tähendab www? leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serve...
Digipädevuste enesehinnang · Teabe haldamine · Teabe otsimine ja sirvimine Teabe otsimiseks oskan võimesõnu või väljendi abil erinevaid browsereid kasutada (Chrome, Edge, Mozilla Firefox, Opera, Safari, Internet Explorer), erinevates keeltes (vene, eesti ja inglise keeled). Oskan välja valida leitud informatsiooni hulgast sobivaid materjale. Alati kontrollin leitud informatsiooni usaldusväärsust mitmest allikast. · Teabe hindamine Mina kriiliselt suhtun saadud informatsioonisse; eristan sellest hulgast tarvilikku vähem tarvilikust. Kasutan ühisjärjehoidjaid, kategooriaid ja silte omaloodud või internetist leitud teabeallikate märgendamiseks ning struktureerimiseks. Kasutan otsimiseks või info selgituseks erinevaid andmebaase nagu ESTER, EKI jne. Oskan võrrelda etteantud veebipõhiseid teabeallikaid sobivuse, objektiivsuse ja asjakohasuse aspektist. · Tea...
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ELMO JAANISTE VIIRUSETÕRJED Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2012 Sisukord Antiviirus....................................................................................................................................3 Viirusetõrjetarkvara................................................................................................................3 Meetodid.................................................................................................................................3 Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed...........................................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised vii...
pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Olulisus: see on üks mikroskeemide põhilistest ehitusosadest. 14. Mäluseadmed-andmekandjaid, too näiteid? Hoiavad, kas lühiajaliselt või pikaajaliselt, informatsiooni. Kõvaketas, RAM mälu, diskette, mälupulk, CD-ROM, DVD-ROM, ... 15. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? RAM mälusse saab andmeid suvalisel ajal kirjutada. ROM mälusse kirjutatakse neid (üldiselt) ühel korral ja hiljem saab ainult lugeda. 16. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? arvuti riistvara juhtiv tarkvara, mis laetakse arvuti käivitamisel. Ilma selleta arvuti ei käivitu. Hiljem võtab riistavaraga suhtlemise üle operatsioonisüsteem. 17
Riistvara · Elektroonika,millest arvuti koosneb Tarkvara · Korralduste jada,mis annab arvuti elektroonikale käske · Jaguneb operatsioonisüsteemiks(süsteemitarkvara)ja rakendustarkvaraks Operatsioonisüsteem · Käivitub pärast arvuti sisselülitamist · Tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega · Jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel · On vahepuhvriks riistvara ja rakendustarkvara vahel Rakendustarkvara · Üldjuhul kõik ülejäänud programmid mis arvutis asuvad(teksti-,tabeltöötus) · Sarnase sisuga tarkvara programmid võivad olla koondatud ühte paketti,et lihtsam olek turustada Kasutajaliides · Vahendusprogramm, mille abil kasutaja suhtleb arvutiga Mittegraafiline kasutajaliides-käske saab jagada vaid klaviatuuril · Käske ja nende tähendusi peab täpselt teadma · Tava kasutaja jaoks keeruline · Graafilisest kasutajaliidesest lihtsam,kui on piisavalt teadmisi Graafiline kasutajaliides-saab kasutada käskude andmi...
Ülesanne 1. Leia mõistetele seletus · Kõvaketas- on andmesäilitusseade, põhiline üksus, mida arvuti kasutab informatsiooni salvestamiseks. (mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga) · Flopiketas- Andmekandja. · CD-laserketas. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Väiksema mäluga ,kui DVD. · DVD- digitaalne videokassett optiline andmesalvestusvahend, millel on suurem võimsus kui CD-l. · Mälupulk- kaasaskantav mäluseade andmete talletamiseks · Põhimälu (RAM)- arvutimälu andmete ja programmide säilitamiseks. Kustub arvuti välja lülitamisel. Säilitamiseks tuleb salvestada. · Bait- 1 bait võimaldab 256 erinevat ühtede ja nullide kombinatsiooni, millest piisab, et väljendada 256 erinevat väike ja suurtähte ja tähemärki. Piltlikult öeldes on 1 bait võrdne ühe tähemärgiga ...
· veebikaamera. · kõrvaklapid. Arvutimaailma andmekandjad ja selle mõõtühikud Andmekandja on vahend, millel on info. Sõltuvalt andmekandjast uusi andmeid saab juurde salvestada, vana info ära kustutada, vajalikud failid taaskasutada. Tänapäeval siia kuuluvad: · erinevad mälu liigid (püsi, operatiiv, muut); · plaadid (CD, DVD, Blu-ray); · kaardid (mobiiltelefoni või kaamera mälukaart); · mälupulk. Enamikutel andmekandjatel on peal kirjutatud numbrid mõõtühikutega, mis näitavad kui palju infot saame nendele salvestada. Info kõige väiksem mõõtühik on 1 bitt (tähis b), millel on kaks väärtust: kas 0 (signaali ei tulnud, infot ei ole) või 1 (signaal tuli, mingi info on saabunud). Kui tegemist on 8 järjestatud bittiga (nt. 10010011), siis saab rääkida 1 baidist (tähis B). Järjestades 1024 baiti saame 1 kilobaidi (tähis KB)
väljasaatmise ja kättesaamise kuupäevi. -digitaalselt saabunud registreerimisele kuuluv dokument prinditakse välja (EDHSi puudumisel). -paberkandjal dokument ja selle lisad skaneeritakse EDHSi olemasolul ning saadetakse täitjatele elektrooniliselt. Saabunud dokumentidest koopiate valmistamine enne täitjatele suunamist pole kooskõlas hea asjaajamistavaga. -kui dokumendile on lisatud andmeid digitaalsel andmekandjal (CD, mälupulk, jne), tehakse andmekandja viiruse kontroll. Andmekandja tähistatakse kleebisega, kuhu märgitakse kontrolli tulemus, kuupäev, kontrollija nimi. Kleebisele märgitakse dokumendi number, millega koos andmekandja saabus. Saabuvate dokumentide ringluse protseduur. Dokumendiringluse sihipäraseks korraldamiseks on otstarbekas organisatsiooni asjaajamiskorras sätestada dokumendiringluse skeemid ja protseduurid. Järgnevas protseduuris vaadeldakse saabunud algatuskirja liikumist ja lahendamist.
- menetlemise kord, arhiivinõuded Asjaajamise korraldust reguleerivad normdokumendid? - asjaajamiskorra ühtsed alused - avaliku teabe seadus - digitaalallkirja seadus - avaldusele vastamise seadus - arhiiviseadus ,,Dokument on ettevõtte nägu"? - asjaajamiskord arvestab organisatsiooni vajadusi, tingimusi - asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht (ettevõtetes erinev) Dokument. - tõestamisvahend teabekandjal info edastamiseks Teabekandjad. - mälupulk, diskett, CD, paber, magnetlink, film... Dok.tingimused. - usaldatav (mitte võltsitud) - autentne (teadaolev päritolu) Dok.süsteem? - dok.haldamise toimingud ringkäik, süsteemi kasutajad, tehnoloogia - infosüsteem, millega hallatakse dokumente Dokumentide liigitamine. - funktsionaalsed (töö, varad) - struktuuripõhised (juhtkond, planeerimine) - temaatilised (aruandlus, IT, personal) - dok.liigid / sisemised & välimised Dokumentide liigid.
tr 2007) Homonüümisõnaraamat esitab ühe keele homonüüme. Antonüümisõnaraamat esitab ühe keele antonüüme. (Asta Õim ,,Antonüümisõnastik" Tallinn, 1995.) Paronüümisõnaraamat esitab ühe keele paronüüme ehk sarnassõnu. Ülesanne Millised sõnad on esitatud slängisõnaraamatus, millised võõrsõnaraamatus, ja millised uudissõnaraamatus? dekaan, disain, faksima, jasmiin, kiosk, kohv, kolhoos, lendav taldrik, loeng, mersu, mobla, mälupulk, naabrivalve, nutifon, pleiss, pähkel (tugev inimene), sossu, zanr,
AUT09 Ülesanded 1. Salvestage see fail ühe lahendaja dokumentide kausta. 1. Alustuseks lugege läbi see tekst http://math.ut.ee/%7Enata_t/ao/Ehitus.htm (kopeerige see link netti) ja vastake küsimustele. 1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. ...
muuda kohe oma kasutajakonto parooli, st tee uus parool (Kuidas seda teha, sellest oli ülevalpool juba juttu). 3. Kasuta Password Reset Disk'i abi: Juhul kui Sa olid loonud varem Windows Vista või Windows XP Password Reset Disk'i, siis kasuta sisselogimisel tema abi... Windows Visata's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab, et Sa oled sisestanud vale kasutajaparooli, klõpsa seal OK. Seejärel klõpsa linglile Reset password... Pane USB pessa oma mälupulk või disketiseadme sahtlisse diskett, mis sisaldab seda Password Reset'i ja seejärel ilmub Password Reset Wizard (Nõustaja), kus järgi juhiseid. Windows XP's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab: "Did you forget your password?", klõpsa allpool "...use your password reset disk" lingile. Seejärel pane Password reset diskett disketiseadme sahtlisse ja järgi ilmuva nõustaja juhiseid. Kuida seda Password Reset Disk'i luua?
Referaat Arvutikasutamise turvalisus 1 Sisukord 1.Kuidas arvutit ohutult ja turvaliselt kasutada...........................................................................3 2.Mis on arvutiviirus...................................................................................................................3 3.Võimalused arvuti kaitsmiseks................................................................................................4 3.1.Tulemüür...............................................................................................................................4 3.2.Viirusetõrje............................................................................................................................5 3.3.Nuhkvaratõrje........................................................................................................................5 3.4.Windowsi automaatne värskendamine................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõi...
ROM kohta? RAM 33. Nimeta vähim infoühik (mäluühik)! bitt 34. Mitu baiti on 1 KB? 1 000 35. Mitu baiti on 1 MB? 1 000 000 36. Mitu baiti on 1 GB? 1 000 000 000 37. Mitu baiti on 1 TB? 1 000 000 000 000 38. Loetle andmekand mahutavus? CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R..... USB mälupulgad. 39. Kui suur on DVD mahutavus? 700 mb, 4,7GB, 8,5 GB, 16 GB ja 32 GB. 40. Järjesta mahutavusejaid! CD, vno, floppy, dvd, mälupulk, väline kõvaketas. 41. Mis on Zip- ja Jaz-kettad? Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip- ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
