Kontserdiretsensioon ,,Jõulutähed" Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud. Reigo Ahven tegutseb põhiliselt trummarina erinevates bändides, aga mängib ka muid löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne
aastal ning on eesti laulja ja näitleja. Lapsena mängis ta muusikakoolis akordionimängu, kuid hiljem alustas õpinguid soololauljana. Pärast keskkooli lõpetamist läks Vilgats Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli õppima pop-jazz laulu. Alates aastast 2008 on ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikaline juht. Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises. Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel
Lenna Kuurmaa 26. septembril 1985 nägi ilmavalgust imearmas, pisike tüdruk, Lenna. Laulma hakkas Lenna juba varajases lapsepõlves. Ta hakkas õppima Tallinna Saksa Gümnaasiumis. 2002. aastal võtis ta osa võistlusest "FIZZ Superstar", kus jõudis poofinaali. Selle etteastega jäi Lenna TopTen'ile silma ning valiti bändi. Peale selle on Lenna osalenud muusikalides "Helisev Muusika" ning "Kungingas Ja Mina". Lenna on näidanud ka oskust,et suudab muusikat kirjutada. Vanilla Ninja albumitele "Blue Tattoo" ning "Love Is War" on ta koos Piretiga kirjutanud mõningaid lugusi. Bändis laulab ning mängib ta kirarri. Muusika on Lennale kui teine elu. 2006.aastal võttis ta osa Universal Music Publishing laulukirjutajate kokkutulekust. Laulmisega alustas Lenna juba 3aastaselt, kui vanemad ta Eesti Televisiooni laulukoori panid, kus ta laulis 14 aastat
· Modern Fox 10 (1994) · Swing Mind Ikka Lohutab (2003) · Tähtede Taga (2007) · Swing & Sweet (2012) · jt Raamatud · Avaldanud raamatuid eesti ja inglise keele · "Mercator" (1994) · "Lux Gravis" (2008) · "Z, The Terminal Letter" (2005) Tegemised · Tegeleb kunstikaubandusega · Talle kuulub kunstigalerii · Asutas 2000 a. teatri Bel-Étage · Asutas 2003 a. tantsuorkestri The Swing Swindlers · Osalenud operettides, muusikalides ja sõnalavastustes · Teatris olnud lavastaja ja näitleja Aitäh!
Sving Mis see on? Sving on jazzmuusika stiil, mis sai alguse 30. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz'ipealinnaks pärast Chicagot. Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil ning selle hiigelajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. See kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios ning oli esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud
tasemel ning Tõnu Kark tegi superrolli, poleks uskunudgi, et ta nii hästi laulab. Kuid noored valmistasid mulle mõningal määral pettumust. Bert Pringi tundus liiga ülepakutud ja Märt Avandi kogenematu. Ma arvan et Märt Avandi võiks jääda oma liistude juurde ,on ta ju suurepärane meelelahutaja, nii teatrilaval kui ka telekas. Üldiselt jäin ma etentusega rahule, muusikaline pool oli hea ja näitlejatöö väga hea.Kuid puudu jäi see suurejoonelisus ,mida leidub Muusaikaliteatri muusikalides iga aastaga aina vähem. Jäin rahule, aga ootan järgmiselt aastalt rohkem!
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks
MUUSIKAL 1)millal ja kus tekkis muusikal 2) millega on muusikal lähedases suguluses ning kuidas teda mõnikord nimetatakse 3)mis maalased on enamik muusikaliheliloojad 4)millal levis muusikal Euroopsse 5)millistest elementidest muusikal koosneb 6)muusikali võrdlus operetiga: *)muusikaliste numbrite ja tegevuse seos *)näitleja oskused *)liikumissteenid 7)mis on muusikali sisuks, mis seda mõjutab 8)missuguseid laulupartiisid esineb muusikalides harva ja mis on sellest olulisem BALLETT 1)Mis maal kujunes välja ballett, mis keeles on balleti terminid 2)mis on balleti aluseks 3) kuidas antalse sisu edasi balletis 4) kuidas tantsitakse balletti siis, kui kirjanduslik süzee puudub 5) missugustest tantsudes koosneb ballett, millega võib neid tinglikult võrrelda ooperis 6) Mõisted: pantomiim - kreeka keelne otsetõlge ja iseloomustus; karaktertants; koreograafia; koreograaf; baleriin; priimabaleriin
SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli
Koit Toome on Eesti üks tuntumaid poplauljaid ja muusikanäitlejaid. Teda on õpetanud Jaak Joala ja Kare Kauks jt. Laiema avalikkuse ette jõudis Koit Toome 1995. aasta alguses koos Sirli Hiiusega, kellega moodustati duo Code One. Mõned selle duo laulud on ka eesti popmuusika kullafondis ("On küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu lauluoskus oli muljetavaldav ja sellele aitas kaasa ka kitarrist Jorma. Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid
veel" . Selle lauluga jäi Koit kahjuks eelvoorus viimaseks . Aastal 1999 andis Koit välja omanimelise sooloplaadi. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koidu repertuaari kuulub väga palju romantilisi ballaade, mida Koit on esitanud paljude tuntud lauljatega. Koit Toome on esitanud ka paljudes lavastustes muusikarolle, millest tuntuimad on "Vampiiride tants" , "Hüljatud" , "Miss Saigon" . Koit on mänginud ka peaosi muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" . Muusikalis "Hair" on mänginud Koit ka Saksamaal ja Austraalias . 2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav. Neil läks tantsimine väga hästi ja nad kuulutati võitjateks . Koit on võitnud paljusi auhindu oma lauludega. Aastal 2009 võitis Koit Raadio 2 aastahiti, lauluga "Kaugele siit". Ja ka aastal 2010 järgnes Koidule sama tiitli võit, lauluga "Mälestused". 2010 ilmus
Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu
Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Tanz der Vampire" (Alfred), "Les Miserables" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides Rent, Chess, West Side Story ja Hair - viimast Saksamaal ja Austrias. Koit Toome osales aastal 2007 telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku lemmikuks, Luisa ja Martin zürii.
Ülikooli Õigusinstituudis.Ta täiendas end 2007. aastal USA Berklee Kolledzis laulu erialal. Maarja sai tuntuks varajases nooruses, olles ETV laululaps. Muusikafilm "Õnneseen" MaarjaLiisiga peaosas valmis juba aastal 1984. Ilus võitis lapsepõlves mitmeid konkursse ("Laulukarussell", "Täht sügistaevas" jm). Konkursil Uus Laul 1994 pälvis ta omakirjutatud looga "Paradiis" publiku lemmiku tiili. Maarja on osalenud muusikalides "Miss Saigon" (Ellen), "Cats" (Grizabella), aga ka "Helisev muusika" (Maria) ning "Rent". MaarjaLiis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Eestit kahel korral Eurovisiooni lauluvõistlusel. Maarja oli 15aastane, kui esitas Eurovisioonil koos Ivo Linnaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha. Tema kirjutatud laul "Homme" osales 2004.
mõned ka balletti pöörded, hüpped, Trenni struktuur Hea jazzi tund plahvatab energiast. Muusika stiilid peavad ulatuma hiphopist kuni show muusikani. Rütm peab sind liikuma panama. Tundi tuleb alustada kiire soendusega , venitus harjustega ja balleti positsioonidega. Trenni tuleb lõpetada rahuliku veitusega ,et vältida lihasvalu. Jazz tantsu algatajad Jack Cole kutsutakse jazz tantsu tehnika isaks. Ta arendas liigutusi,mida kasutatakse nüüd muusikalides, filmides,televiisori reklaamides . Tema stiil rõhutas järske suuna muutusi, piakd põlve slaidid ja nurgelisust. Jazz tantsu asutajaks peetakse Gus Giordano, kes oli andekas koreograaf. Tema mõjutas modern jazz tantsu.
kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään".Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants", "Hüljatud", "Miss Saigon". Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar". Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin žürii lemmikuks. Kui Raadio 2 valis Eesti 2004. aasta hitti, saavutas Koit Toome koos Nexusega lauluga
See lugu oli ka filmis Kapten Von Trapi lemmiklaul. Etenduses kujunes lõpp kuidagi kurvaks ja lõppes väga järsku.Ma oleks lõpetanud filmi sellega, et Trapi pere poleks jäänud põgenema, vaid elanud õnnelikud kindals kohas. Kui ma oleks saanud seda muusikali muuta siis oleksmuutnud ainult lõppu Von Trapi osasse leiaksin kellegi teise näitleja. Tegelikult meeldis mulle väga muusikal,lauludolid head ja muusikaseaded sammuti. See muusikal erInes teistest muusikalides sellepärast ,et sinna oli kaasatud palju laps näitlejaid .
Ehkki iluvõimlejana on Irina Kikkas esinenud küll ja küll, pole ta teatri ega muusikalilaval varem üles astunud. Kaire Vilgats: Kaire laulukarjäär sai alguse 1999.aastal ETV noorte lauljate konkursil ,,Kaks takti ette," kus ta saavutas Tanel Padari ja EdaInes Etti järel tubli kolmanda koha. Kaire on löönud kaasa ka erinevates projektides ning ilmselt neist tuntum on ansambel Family. Hiljem hakkas Kaire kaasa lööma ka muusikalides. Kaire debüüt muusikalilaval oli 1999. aastal Hermani ja Fiersteini muusikalis ,,La Cage aux Folles", kus ta osales kooriansamblis.Juba kandvam roll oli Kairel 2000.aastal muusikalis ,,Vampiiride tants" ning alates sellest ajast mööduvad vaid vähesed muusikalid ilma Kaireta. Kaire võib enda nn.muusikalide kontosse kanda ka rollid muusikalides: No, No Nanette, Miss Saigon,Viiuldaja Katusel, Hull Sinu Järele, Mees La Manchast, Evita, Väike õuduste pood, Georg.
Ka ETV-s on temast opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni ,,Mariza", 1991; Porteri ,,Suudle mind, Kate", 1992; Bocki ,,Viiuldaja katusel", 1990; Raadiku ,,Puhh", 1995; Hermani ,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja
tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi. Mainimist vajaksid veel ka Silver Laas (ansambli Slide 50 solist), Marta Vaarik ning Dagmar Oja, kes ei ole just konkreetselt muusikalilauljad-näitlejad, ent vaatamata sellele, said nad oma osadega hästi hakkama. Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi ehitatud alusel, mis asus lava kohal. Orkestri koosseisu kuulusid Katrin Peitre, Edmunds Altmanis, Aulis Nemvalts, Andres Peetson, Priit Jääger, Indrek Sarrap, Reigo Ahven. Muusikalis oli palju ilusaid ja meeldjäävaid palasid, aga lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis ning meelde jäi oli ,,Mustlane minus". See oli pop-jazzilik lugu, mida kuulates ning
1999. aastal Koit andis välja omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilise ballade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on ,,Kindel suund", ,,Allikas" ja ,,Sind ootama jään". Koidu arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes ,, Vampiiride tants" (Alfred), ,,Hüljatud" (Marius), ,,Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginnud peaosi ka muusikalides ,,Rent", ,,Chess", ,,West Side´i lugu" ja ,,Hair" ( viimast Saksamaal ja Austrias). Koit Toome osales 2007, aastal telesaates ,,Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. Detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin zürii lemmikuks. Tal on oma fänniklubi veebileheküljel http://www.ktf.ee/. Natalja Zapevalova
Joonis 5 Noor Sinatra, 1940. algul Joonis 6 Sinatra album ,,Best of the Best" 5 4. NÄITLEJAKARJÄÄR Näitlejana muutus ta kõrgelt hinnatuks oma esinemistega filmides nagu: "The Man with the Golden Arm", "Suddenly", "Pal Joey", "Ocean's Eleven", ja "From Here to Eternity". Ta osales samuti ka mitmetes muusikalides. Frank Sinatra on võitnud ka Oscari. Joonis 7 Sinatra filmis ,,Some came running" Joonis 8 Sinatra mark 6 5. ISIKLIK ELU Frank Sinatra abiellus oma lapsepõlve kallimaga Nancy Barbatoga 1939. aastal. Koos said nad 3 last. 1951. aastal abiellus Sinatra näitlejannaga Ava Gardner. Mia Farrow oli Frank Sinatra kolmas naine, kuid ka tema ei jäänud Sinatra viimaseks. Neljas abielu oli 1976
Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet). Meribel Müürsepp on lõpetanud Rapla Ühisgümnaasiumi ning astus seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma tegeliku elu: soololaul, koorilaul, klaverimäng, viiulimäng ja võistlustants. Ta on laulnud muusikalides ,,Miss Saigon" (Kim), ,,Oliver", ,,Chicago", ,,Grease", ,,Fantoom", ,,Hüljatud"(Cosette Saksamaal, Füssenis) ja Winnifredis. 2006. aasta suvel osales viienädalasell kursusel Berklee Muusikakolledzis (USA). Juba viiendat aastat laulab kammerkooris ,,Head ööd, vend", kus tegutseb ka asjaajajana. Priit Strandberg lõpetas aastal 2012 EMTA Lavakunstikooli XXV lennu ja 2012 sügisest töötab Vanemuise teatris näitlejana. Praegused rollid Vanemuises:
Muusika plaadid Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: "Olav Ehala. Laulud" (Forte, 1992), "Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika" (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), "Kaotajad" (Tallinna Linnateater, 2003), "Olav Ehala. Armastatud laulud" (Mojo Records, 2004), "Head lapsed, need kasvavad lauluga" (Eesti Raadio, 2005), "Olav Ehala. 47 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (rezissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (rezissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971 valminud filmile "Don Juan Tallinnas" (näiteks "Vaid see on armastus"). Kiigelaulukuuik Tihe koostöö seob Olav Ehalat vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kusjuures viimastel aastatel on ansambel eriti rohkesti esitanud just Olav Ehala laule ja seadeid. Ansambliga on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis
Etendus kestis kolm ja pool tundi. Pal Abrahami opereti „Savoy ball“ põhjal valmis 1985. aastal Eesti muusikaline draamafilm „Savoy ball“, mille lavastas Ago-Endrik Kerge. Opereti „Savoy vall“ lavastaja ja kunstnik on Mart Sander, kes on kuulsaks saanud tänu laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle. Oma karjääri alustas ta Estonias koorilauljana. Ta oli ka laulja ansamblis Modern Fox. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Siiani on ta olnud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnik, tuues lavale etendused „Silvia“ ja „Savoy Ball“. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett „Savoy ball“ 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid minu meelest ei suutnud ta oma lubadust lavale tuua. Minu meelest oli Mart Sanderi uusversiooni süžee ebaõnnestunud, kuna vaatused
juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Olav Ehala on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Muusikafilmide ,,Nukitsamees" (rezissöör Helle Karis, 1981) ja ,,Karoliine Hõbelõng" (rezissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud ülipopulaarseks. TUNTUMAT FILMIMUUSIKAT P. McCarrtney ,,Live and Let Die" B. Adams ,,I Do It For You" E. John ,,Can You Feel the Love Tonight"
Mõtlesime küsitleda Viimsi Kooliteatris tegutsevat näitlejannat Liisa Johanna Viiknat ning peale tegusat koolipäeva sai Liisa vastata meie küsimustele. Mis leiab tegelikult Viimsi Kooliteatris aset? Viimsi Kooliteater on grupp lahedaid inimesi, kes tahavad iga aasta teha midagi suurejoonelist ja meeldejäävat. Põhiliselt tegeleme ikka lavanäitlemise ja laulmisega ehk meile kõigile, Viimsi Kooliteatri inimestele, meeldib mängida muusikalides. Kuidas sai alguse sinu teekond Viimsi Kooliteatris? Mina alustasin täpselt 5 aastat tagasi, kui osalesin oma esimeses muusikalis “Ma vaatan maailma igaviku aknast”, mida mängitakse ka praegu, viis aastat hiljem. Ma olin siis 12 aastane ja see oli minu jaoks ülimalt lahe kogemus. Kõik olid minu ümber nii suured, arenenud ja väga head näitlejad ja sellepärast ma siin olengi see andis mulle julgustust
jaanuari õhtul The London Quartet- Cantabile, mis on Inglismaalt pärit ansambel. Kvartett koosneb neljast mehest, kes esitavad humoorikalt a capella laule erinevatest ajastutest. Liikmeteks on Michael Steffan (bariton), Steven Brooks (tenor), Mark Fleming (tenor), Richard Bryan (kontratenor). Olles tegevuses alates 1982. aastast, on ansambel väljastanud 13 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma . Nad on osalenud muusikalides Londoni West Endis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, esinenud New Yorgis Carnegie Hallis, kuninganna Elizabeth II galakontsertidel, andnud kontserte BBC Big Bandiga ja esitanud klassikalisi paroodiaid 40 000 inimesele BBC Promsil. Kontserdi pealkiri oli ,,Madrigalist McCartneyni", mis tähendas seda, et esitusele tulevad laulud olid järjestatud ajaliselt, alustati madrigalidest ning liiguti tänapäevasema muusika poole
30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. Kuigi Helgi Sallo ei ole saanud korralikku muusikalist eriharidust teatakse teda peamiselt imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Nende hulgas on Denise "Mam'zelle Nitouche'is", Pipi "Pipi Pikksukas", Aldonza "Mees La Manchast", Nikitina/Satrova "Kahes kevadpäevas", Frasquita "Carmenis", Lõbus Naisterahvas "Ohvris", Madeleine "Savoy ballis", Sally Bowles ja Fräulein Schneider "Kabarees", Maenka "Müüdud mõrsjas", Ilona "Krahv Luxemburgis", Notsu "Puhhis" jne. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina -
Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid. Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad: Lucy (Monetti ,,telefon"), Adina (Donizetti ,,Armujook"), Mozarti rollidest Zelina (,,Don giovanni") ja Esimene daam (,,Võluflööt") jpt. Ta on teinud rolle ka muusikalides ja esinenud kontserdilauljana .Vähi on võitnud auhinna Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursil(1996). Ooper rääkis kahes noorest õest, kes olid armunud kahte noorde mehesse. Noormehed kahtlesid nende armastatute truuduses ning panid selle proovile mängides välismaalastest tuttavaid. Alguses proovisid õed enda truudust hoida kuid lõpuks olid nõus välismaalastega abielluma. Lõpuks tuli välja välismaalaste õige pale, et nad on ikkagi õdede õiged noormehed
prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga. Helikeelt mõjutavad moesolevad muusikastiilid, žanri väljakujunemise ajal oliselleks jazz, hiljem aga pop- ja rock muusika. Kes esitavad? Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofonid) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgustussüsteemide kaasabil on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised śõud. Muusikalised numbrid 1) Avamäng 2) Vahemäng 3) Soololaul 4) Koor Tuntud heliloojad ja teoseid R. Rodgers „Oklahoma″, „Helisev muusika″ J
õppinud ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. Eesti Humanitaarinstituudis ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis saksa- ja inglise keelt. Eesti Muusikaakadeemias oli ta peamine töö klaveri õpetamine. Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985-91. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati. Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastuses. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia ,,The Vaudevillains" 2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003. Aastal Bel Étage'i tantsuorkestri The Swing Swindlers. Ta on olnud teatris lavastaja ja näitleja ning kuulub mittetulundusühingu Teater Bel- Étage juhatusse. FILM JA TELEVISIOON Sander on mänginud filmides ,,Iskelmäprinssi", ,,Senkiföldje", ,,Candles in the Dark" ja ,,Kallis härra Q", samuti teleseriaalides ,,Kättemaksukontor"
tants, mis mängib olulist rolli. See oli ka üks esimesi laule muusikalis. Helilooja Richard Charles Rodgers on kirjutanud põhiliselt muusikat televisioonile ja filmidele. Helilooja oli väga andekas ja kirjutas väga palju meeldejäävaid teoseid (900) ja muusikale (43, kaasaarvatud "Helisev Muusika"). Läbi etenduse sain teada, et helilooja osakb õigeid pille ja noote kasutada õige emotsiooni tabamiseks, filmides ja muusikalides on see just väga oluline. Näitlejad olid minu arvates väga andekad ja said väga hästi hakkama laulmisega kui ka tantsimisega. Kõigil oli rõõmus pilk ja sära silmis seda muusikali esitades ja tänu sellele oli seda meeldiv vaadata. Etendus oli väga hea heliga ja vaatamisrõõmu pakkuv. Muusikal tekitas minus kuhjaga positiivseid emotsioone, sest laulud olid enamasti lõbusad ja kaasahaaravad, sinna kaasnes ka aktiivne tants, mis ka lõi selle positiivsusest rõkkava atmosfääri
Kane ,,Sugar" ja Lotte ,,Detektiiv Lotte". Tanja Mihhailova lõpetas 2004 Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. 1996 saavutas ta laste lauluvõistlusel ,, Kuldne hääl" Grand Prix'. Tanja on osalenud väga paljudel laulufestivalidel ja võistlustel: 1998 ,,Hommikutäht", 2000 ,,Laul", 2001 ,,Slovjanski Bazar", 2005 ,,Uus laine". Ta on ka õpetanud projektides ,,Eesti otsib superstaari" ja ,,Laulud tähtedega" lavaliikumist. Ta on osalenud paljudes muusikalides: ,,Cabaret", ,,Chicago", ,,Hull sinu järele", ,,Georg", ,,Fame", ,,Fantoom", ,,Lumivalgeke", ,,Tutvumiskuulutus", ,,Queen", ,,Hair" ja ,,Ämbliknaise suudlus". 2008-ndast aastast mängib ta seriaalis ,,Kodu keset linna". Hetkel on Tanja tantuõpetaja laulu- ja tantsukoolis WAF ja õpetab dzäss- ja poplauljatele lavaliikumist Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Stephen Hansen kehastas 2004 .a. Vanemuise teatri suvelavastuses ,,Jesus
Markus Luik või Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Eva Püssa Merle Jääger Maria Kallaste, Pirjo Püvi või Helen Nõmm, Alger Ahuna 6 Peaosatäitjad Tatjana Mihhailova Tatjana Mihhailova (hüüdnimi Tanja; sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis) on Eesti poplaulja ja näitleja. Mihhailova on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu erialal, karjääri jooksul on ta kuulunud mitmesse bändi, astunud üles solistina ning osalenud erinevates muusikalides, telesaadetes ja muudes meelelahutusprojektides. Ta esindab Eestit 2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel enda kirjutatud looga "Amazing". Robert Annus Robert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on Eesti näitleja. Õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (klaver, oboe) ja lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Aastatel 2008-2013 ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Ta on olnud
kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants" (Alfred), "Hüljatud" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). See-eest keeldus ta rollist muusikalis "Hairspray" koos Hanna-Liina Võsaga, viidates suurele töökoormusele[1]. Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar"[2]. Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse[3]. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav[4]. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin žürii lemmikuks.
koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika. Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud. Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng.
Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid. Esimesed paar kuud käis Agatha koolis Torquays, kuid siis viidi üle Pariisi nagu Madge ja Monty. Lapsepõlves ei tahtnud Agatha kirjanikuks saada. Ta huvitus muusikast ja näitekunstist. Ema soovitusel mängis ta klaverit ning mandoliini, kuid tüdruk ise tahtis laulda muusikalides või ooperites. Kahjuks ei olnud tema hääl piisavalt tugev ning sellest ei tulnud midagi välja. Lugusid kirjutas Agatha igavusest või haige olles. Päris noorena lõi ta teoseid, mis ei pälvinud erilist huvi. Näiteks ,, Ilu maja". Need ei olnud detektiivjutud, kuid pärast seda, kui õde Madge ütles Agathale, et ta ei suudaks kunagi neid kirjutada, kuna see olevat liiga raske, otsustas tüdruk vastupidist tõestada. Eraelu
kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants" (Alfred), "Hüljatud" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). See-eest keeldus ta rollist muusikalis "Hairspray" koos Hanna-Liina Võsaga, viidates suurele töökoormusele. Ta osales tõsielusarjas "Dzunglistaar". Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin zürii lemmikuks.
"Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1986) "Nukitsamees" (1981) (1999) „Lumekuninganna“ (2006) „Arabella“ (2013) 4 Filmid Olav Ehala on kirjutanud muusikat filmidele ja kasutanud sedasama muusikat ka oma muusikalides. Filmide "Nukitsamees" (režissöör Helle Karis, 1981) ja "Karoliine hõbelõng" (režissöör Helle Karis, 1984) laulud on muutunud populaarseks, samuti muusika 1971 valminud filmile "Don Juan Tallinnas" (näiteks "Vaid see on armastus") Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peaagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu.
"Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel. Kristina Vähi on õppinud Eesti Muusikaakadeemia soololaulu erialal ning on võitnud mitmeid auhindu noorte lauljate konkursitel. Aastast 2006 on Vähi Estonia Rahvusooperi solist. Ta on laulnud väga mitmetes muusikalides, ooperites ning operettides.* *-võetud operetti "Nahkhiir" kavast (01.11.10) Operett oli klassikalises Viini opereti zanris. See oli lõbusasisuline ning tähtis roll oli sõnadel. Opereti muusikas oli pearõhk laulul , mis oli kerge ning meeldejääva sisuga. Nagu klassikalises Viini operetis oli ka selles- Viini valssi. Tähtis Viini opereti osa oli ka riiestusel, mil härrasmehed kandsid uhkeid frakke ning daamid kauneid õhtukleite.
V klassi teenetemärgi. 6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae) Hanna-Liina Võsa on eesti laulja ja näitleja. Hanna-Liina Võsa lõpetas Viimsi Keskkooli aastal 1999. Seejärel õppis New Yorgis mainekas Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemias (AMDA), mille lõpetas muusikaliartisti kvalifikatsiooniga. Võsa repertuaari kuuluvad arvukad peaosad nii Eestis kui mujal etendunud klassikalistes muusikalides. Olulisemaks rolliks peab Hanna-Liina Sandy osatäitmist muusikalis „Grease” – selles rollis andis ta aastatel 2002-2004 ja 2006 Põhja-Ameerika ning Aasia turneel kokku üle 600 etenduse. Hanna-Liina Võsa on olnud solist ka laulupidudel. 2013. aasta kevadel osales ta heategevusliku paroodiavõistluse "Su nägu kõlab tuttavalt" esimesel hooajal TV3 ekraanil, kus ta oli esimese saate võitja. 2014. aastal andis ta eestikeelse hääle tegelastele animatsioonides
kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika.Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud.Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme,
Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajaks oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga popp- ja rock-muusika. Muusikalide peaosades esinevad väga hästi laulvad ja tantsivad näitlejad (sageli tuntud lauljad). Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui suurt hääleulatust nõudvate ooperiaariatega. Virtuoosseid laulupartiisid esineb harva. See on ka üheks põhjuseks miks, muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljaid ei laula ega esine. Tehnilised võimalused Tänapäevased tehnilised võimalused (nt peamikrofonid esinemiste ajal) annavad tegelastele laval täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja efektsete valgustussüsteemide ja kujunduse kaasabil on muusikalidest saanud tõelised kaasaegsed vaatemängulised soud. Muusikale esitatakse peale ooperi ja opereti teatrite ka teistel lavadel (nt erinevatel kontserdilavadel)
20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski muusikaliseks suurvormiks (nõudlikud soolonumbrid, arendatud vaatusefinaalid). 20nda sajandi hilisemal poolel toimunud uuendused retsitatiivi tähtsuses ja seeläbi heliloomingus mõnedes modernsetes muusikalides, toovad mõned sellised tööd (mõnel moel) tagasi pigem traditsioonilise ooperini kui operetini. 4 W. S. Gilbert'i pilti vaata Lisa 2 5 Sir Arthur Sullivan'i pilti vaata Lisa 4 7 KOKKUVÕTE Seda uurimistööd koostama hakates püstitasin ma endale selle tööga seoses põhiliseks eesmärgiks välja uurida opereti tekke- ja arengulugu. Ning uurimistööd koostades see mul ka õnnestus
15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010). Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid ,,vanutamisega", on tema lavastatud ,,Savoy ball" oma olemuselt pigem mittemidagiütlev suhtekomöödia kui tõsiseltvõetav suurteos
Märt Agu (sündinud 1980 Tallinnas). Tantsija ja koreograaf. Lõpetas Tallinna Ühisgümnaasiumi ning samal aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna. Oli Eesti Tantsuakadeemia koreograaf ning asutas 2010 Tallinna Tantsuakadeemia. Alates 2001 on rahvatantsurühma Kuljus kunstilise juhi assistent. Oli Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse koreograafi assistent ja tantsija. Osalenud tantsijana mitmetest tantsuprojektides nii Eestis kui mujal. Tantsinud muusikalides ,,Grease", ,,Tuhkatriinu", ,,Pipi Pikksukk", ,,Georg", ,,Miss Saigon" jne. XI noorte laulu- ja tantsupeo idee autor ning tantsupeo kunstiline juht, liigi üldjuht. Oli 2006 ja 2010 meeste tantsupidude lavastajaid ja koreograaf, Kalevi võimlemispeo pealavastaja, üldtantsupeo liigi üldjuht, liigi juhi assistent ning lavastusgrupi liige.
sellele märkas teda Ameerika produtsent Cy Furer, kes saatis ta lavastuse sama osa mängima uue trupiga Broadwayl. Algselt Julie ei tahtnud peret jätta, kui tütarlapse pärisisa õhutas tüdrukut võimalust vastu võtma. Ühendriikides tegi Julie ka teledebüüdi, mängides koos Bing Crosbyga Maxwell Andersoni ,,High Tori" muusikalises variandis. Pärast aastat ühendriikides, oli aeg Juliel naasta kodumaale. Selleks ajaks oli teismelise tüdruku elus erinevaid pakkumisi erinevates muusikalides osalemiseks. Lõpuks siiski osales ta muusikalis, mis põhines Bernard Shaw' ,,Pygmalioni" ainetel, millest sai igavnematu muusikal ,,Minu veetlev leedi". Tänu sellele sai noor lavatäht tuntuks mõlemal pool Atlandi ookeani. Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda ning selle peale tagasimõeldes meenutas ta: ,,Mängisin Elizat väga kaua, vahel see oli lausa piin. Kaheksa etendust nädalas, ilma raadiomikrofonideta, nagu nüüd kombeks, laval olid vaid mõned püsimikrofonid
lugusid. Teine, rahvusvaheliselt ilmunud album "First In Line" ilmus aastal 1997. Selle järgnesid "Kaua veel" ja teine rahvusvaheliselt müüdud plaat "City Life" (2001). 2004. aasta algusest tegutses Maarja ansambli Hinkus vokalistina, 2005. aasta märtsis ilmus neilt album Hinkus feat. Maarja "Look Around". Plaadil on kokku 8 lugu. Hiljem algas pikk ja edukas koostöö Rein Rannapiga, mis päädis plaadi "Läbi jäätunud klaasi" ilmumisega (2006). Maarja on osalenud ka muusikalides "Miss Saigon" (Ellen) ja "Cats" (Grizabella). Eurovisiooni lauluvõistlus Maarja-Liis on ainus Eesti laulja, kes esindanud Eestit kahel korral Eurovisiooni lauluvõistlusel. Maarja oli 15-aastane, kui esitas Eurovisioonil koos Ivo Linnaga laulu "Kaelakee hääl", mis saavutas viienda koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis kaheksanda koha. Tema kirjutatud laul "Homme" osales 2004. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus ning Maarja on
Ooperis ``Barbara von Tisenhusen´´ mängis ta pruudi isa. Sellele järgnes episoodiline roll muusikalis ``Mees La Manchast´´ jm. Balletitantsija nõutav tööstaaz oli 20 aastat ja siis tavaliselt nad pensionile ka saadeti. Väino Aren oli 37-aastane, kui ta ametlikult pensionäriks arvati. Paralleelselt inspitsienditööga jätkas ta tantsimist mitmetes varieteedes, osalemist operettides ja muusikalides: ``Kabaree´´, ``Viini veri´´, ``Hallo, Dolly´´, ``Poissmehed´´, ``Sinihabe´´ jm. ``Pipi Pikksukk´´, Varas Väino Aren, Pipi Anu Kaal -8- Varietee Teatri kõrvalt seadis Väino Aren 1968. aastal sammud varietee poole. Varieteeartisti karjäär algas Astoria keldrist. Ta kirjeldas oma tööpäeva järgmiselt: ``Tööpäev algas 10.00 treeningtunniga proovisaalis. Kell 11 algas proov ja see kestis ikka kolm tundi. 19
annaabi.ee 
