Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks
Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja" Uued zanrid:Ooper,oratoorium,kantaat,passioon,instrumentaalkontsert,fuuga Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand Nõrgenes õukonna ja kiriku võim,elavnes avalik kontserdielu,nooditrükindus,muusikaajakirjandus,Harmoonia lihtsus Tuntumad heliloojad:Franz Joseph Haydn-"Üllatussümfoonia""Keisrikvartett"2osa Wolfgang Amadeus Mozart ,,Reekviem""40.sümfoonia""Türgi marss" Ludwig van Beethoven ,,9.sümfoonia""Elisele" Uued zanrid:Koomiline ooper ja laulumäng,sonaat,trio,keelpillikvartett,puhkpillikvartett Romantism 19.saj. Vaimne liikumine,mis seab tundelise kõrgemale mõistuslikku.See hõlmas kõiki valdkondi eelkõige muusikas,kunstis,luules
Valgusajastu euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja kriitika. Anti välja muusikaõpikud. Uus ajastus vabastas helilooja kiriklikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta.tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu.
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust.
Klassitsism (18. saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism tuleb ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassiline, parim, eeskujulik. Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja Napoleoni sõdadest. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste
kontserdielu, vabahelilooja staatus- keelpillikvartett, nooditrükindus, helilooja ei olnud enam instrumentaalkontsert, muusikaajakirjandus. õukonna ega kiriku sümfoonia. Harmoonia lihtsustus; teenistuses. Populaarsed koomiline vormiskeemid muutusid ooper ja lulumäng- selgeteks; süvenes tegelased reaalsest
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel.
Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel.
Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Lisaks sellele on Mozart kirjutanud instrumentaalkontserte ja hulk kammermuusikat. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära. Beethovenist sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt.
Klassitsismiaja muusika Milliseid olulisi muutusi tõi klassitsismiajastu muusikaellu? Tähtsaimatesse keskustesse tulid muusikaühingud,mis hakkasid korraldama avalikke kontserte,ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga
sellele järgnes suur hingeline kriis, mis aga aitas suuresti kaasa loomingulisele aktiivsusele. 18021812 oli kõige loomingulisem ajajärk. euroopa poliitiline elu suur prantsuse revolutsioon, napoleoni sõjad. uuteks väärtusteks said inimese andekus, haritus, läbilöögivõime. religioossus ei olnud seotud niivõrd kiriku kui inimese enda usuliste kogemustega. hakati looma muusikalisi ühinguid ja korraldati avalikke kontserte. arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti völja muusikaõpikuid. heliloojad said oma isikupäraga särada. üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730. aastate lõpus
Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett
missa"... muusika üldisel: ta looming juhatab sisse 19. sajandi, suurim eeskuju, tema teostest lähtuvad saj lõpul mitmed zanrid, eriti sümfooniad ja kammersonaadid, kirjutas oma muusika ka põhjalikult muutunud Euroopas. Klassitsism(1720-1810) * täh lad k eeskujulik, esmaklassiline * samal ajal: Suur Pr rev, Napoleoni sõjad, *avalikud kontserdid *muusikaühingud *nooditrükindus *muusikaajakirjandus *muusikaõpikud *kiriku piirangud kadusid *homofooniline muusika *väga palju instumentaalmuusikat *usuti inimmõistusesse * arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust ja lapsepõlve *ANDEKUS *LÄBILÖÖGI VÕIME *HARITUS *materealistid *telegraafiaaparaat *telefon Mõisted: Polüfoonia- mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus- täh parim 4 osaline sonaat- 1)menuett 2)allegro 3)largo 4) menuett
kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välja klassikalise orkestri koosseis: keelpilid, puupuhkpillid ja vaskpuhkillid. Täntsain vorm on SONAADIVORM:Koosned kolmest lõigust 1) Ekspositsioon: esitletakse teemasid. 2) Töötlus: arendatakse teemasid edasi, kuni pingestatud keskpunktini. 3) Repriis ehk lõpp: tasakaalustav osa. Võib järgneda coda. SONAAT: Instrumentaal zanr, põhineb sanaaditsükklil.
3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm) Klassitsistliku muusika eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Vormiskeemid
sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid
Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel.
pikkadest pükstest ja kitlitaolisest kuuest, talunaise oma särgi- laadsest avarast kleidist. Inimene kui vahendaja Madalmaad, Prantsus- Muusika kui emotsio- Elavnes avalik kontserdi- teenib jumaliku päritolu maal ars nova, Itaalia; naalne mõjutusvahend, elu, nooditrükindus, muusikat. Vaimulik kirikumuusika kõrvale dünaamiline, rahutu, muusikaajakirjandus. muusika seotud jumala- tekkis ilmalik mitme- peegeldas konflikte Harmoonia lihtsustus, teenistusega, ei olnud häälne laul; nooditrüki ühiskonnas (võimukas vormiskeemid muutusid muusika üldiseloomustus iseseisvat rolli (missa); tehnika leiutamine. absoluutne monarhia + selgeteks, süvenes
18. saj II pool klassiks sai haritud kõrgkodanlus. Elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja sümfooniaorkestri koosseis. varjatsioonid. Sonaaditsüklitena (1. osa Wolfgang Amadeus Mozart, 19. saj I veerand muusikaajakirjandus. tellis heliloojatelt teoseid. Õukondliku muusiku Väga populaarseks soolopilliks sai klaver. sonaadivormis); sonaat, trio, keelpillikvartett, Ludwig van Beethoven Harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks; süvenes ja kiriku teenistuses oleva muusiku kõrval puhkpillikvintett, instrumentaalkontsert,
* Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale * Funktsionaalharmoonia: iga meloodiamotiiv kuulub ühte põhifunktsiooni (TSD) * Kaob basso continuo Haritud kõrgkodanlus rajas 18. saj. keskel kõigis tähtsamates keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Leipzig, Berliin, London) muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks). Kuna uus ajastu vabastas helilooja kirikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta. Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust
Tin Pan Alley (TPA) muusika kujutas endast kõitva teksti ja meeldejääva refrääniga laulude masstoodangut. Mille poolest on TPA-l popmuusika arengus oluline koht? 1914. a ühinesid TPA laululoojad maailma esimese autorikaitseühinguga, 1930. a töötati popmuusikatööstuses välja struktuur, mis kehtib tänaseni. Selleks on: kutselised muusikud; plaadifirmade võrgustik; produtsendid ning agentuurid, kes otsivad staare; muusikaajakirjandus, mis avaldab kriitikat ja ülevaateid; muusika edetabelid (alates 1935. aastast). Keda võib pidada digiheli pioneeriks? James Russel Millal valmis esimene CD (Compact Disc) ja millised olid esimesed muusikalised salvestised? 1981. aastal. Plaadil kõlas Straussi ,,Alpisümfoonia" Berliini Filharmoonia orkestri esituses Millega tegelevad erinevad autorikaitse ühingud. Laekunud tasud jagatakse heliloojate, arranzeerijate ja tekstiautorite vahel
häälsus ja määravaks klassiks sai haritudkõrgkodanlus, kes oli ka muusika telliaks ja kontserdi elu korraldajaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18 saj keskel euroopa muusika keskustes (viin, pariis, hamburg, leitzib, berliin, london) rajas muusika ühinguid mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti välja palju muusika õpikuid. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orgestri koosseis. Klassitsismi ajal kujunesid välja vormid ja sanridmis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani 1) sonaadivorm (e. sonaat- allegro) homofoonilise kõige täiuslikum vorm, jaguneb 3osaks1) tutvustus 2)töötlus 3)repriis- lõpp 2) variatsioonivorm põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid AA, A2A3A4 jne
Klassitsismi ajal said valdavaks ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, kes oli ka muusika tellijaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18-nda sajandi keskel euroopa muusika keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Berliin, Leipzig, London) muusika ühinguid. Mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus. Anti välja palju muusikaõpikuid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orkestri koosseis. Kujunesid välja ka muusika vormid ja zanrid mis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani. Muusikavormid 1. Sonaadivorm, on homofoonilise muusika kõige täiuslikum vorm 2. Variatsioonivorm, põhineb ühel teemal millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. 3
Hamburgi. Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18.sajandil hakkasid helilooja suhtlema laia ja anonüümse publikuga. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ja neid korraldavad ühingud saksakeelses Euroopas- Leipzigis, Viinis(1771), Berliinis(1790).Tõusis ka olulisele positsioonile muusikaajakirjandus ja -kriitika. Helilooja Jean-Philippe Rameau kes rajas uue harmoonikäsitluse. Uues stiilis intrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seega jäi ta kuni 18.saj alguseni seotuks õukonnapidustustega. Opera seria- kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, väärtuste konflikt. Koomiline ooper ja laulumäng Opera buffa-tegelased madalast seisusest, lihtsakoelised armastusstseenid.
vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. 1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja Händeliga ühe vanune, ja Händeli mõjutaja Alessandro Scarlatti poeg) tegutses suurema osa elust
Klassitsism ( 18. saj lõpp 19. saj algus) Klassitsismi ajastu koosnes kolmest perioodist: 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) Varaklassitsism 1760-1780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming. 3) kõrgaeg 1780-1810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid muutusid selgeteks, süvenes homofooniline väljenduslaad ja muusika tonaalsus. Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid:
ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988). Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas ja kadus koos rühma lagunemisega, on uuel noortekeelel tänu arvutitele üle-eestiline levik, mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist omapära toetab juba selgelt massimeedia (raadiosaated, portaalide keelekasutus, muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb laste ja noorukite keel täiskasvanute omast. Viiendaks, ka erisläng levib tänu arvutitele palju laiemalt kui varem ning vajab seetõttu uurimist, millised on tema seosed muude allkeeltega ja tema mõjud keelemuutustele. 6. Sotsiolekt ja murre Oma kohamurre oli 19. sajandil ainus eesti allkeel, mida kõik eestlased valdasid. Sealjuures on aga selge, et kohamurded pidid jagunema ka sotsiolektideks. Mingeid
1781 Gewandhaus (noobel kaubamaja), seal tegutses oma orkester. 1830 läks sinna dirigendiks Felix Mendelssohn. (Kontsertmeistriks oli Ferdinand David, Raadi mõisast). Esimesed kolm, kes dirigendikeppi hakkasid kasutama: · Mendelssohn (viis sisse ka selle, et on seljaga publiku poole). · Webber · Spohr Erard, Pleyel saalid, klaverid. Saalidesse võeti kasutusele Vana-Kreeka templite kujundust, arhitektuuri. Kodanluse esinduszanriks sai sümfoonia. 19. saj. muusikaajakirjandus oli keskklassi häälekandja seega oli keskklass suuresti ka muusikalise maitse mõjutaja ja määraja. Levinud olid kodusmusitseerimised. Väga oluline oli mäng neljal käel. (Uue repertuaari tundmaõppimine raadioid ju polnud). 19. saj. räägitakse evangeelse kiriku kriisist. Olulisemad konservatooriumid: 1791 Pariis 1843 Leipzig (Mendelssohn, õppejõuks kutsus Schumanni) 1862 Peterburi (Anton Rubinstein) 1866 Moskva (Nikolai Rubinstein) 1919 Tallinn
annaabi.ee 
