muusika-kt-3-barokk AnnaAbi (0)

KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK)  
MÕISTED: 
1) ​retsitatiiv​- kõnelaul, mille ajal züžee areneb. 
2) ​instrumentaalkontsert​- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist 
saab näidata oma võimeid. 
3) ​concerto grosso ​- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile.  4) ​süit​- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 
5) ​kantaat​- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid 
retsitatiividega. 
6) ​oratoorium​- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) 
(esimene 1600a.) 
7) ​passioon​- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 
8) ​prelüüd​- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 
9) ​fuuga​- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. 
AJASTU 
1) ​Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? ​Muusikalist barokki võib piiritleda 
aastatega 1600- 1750. 
Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu 
Euroopa. 
Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline 
võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna 
Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 
2) ​Milline oli barokse kunsti eesmärk?​ Soov üllatada vaatajat. Väga suurt tähelepanu 
osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. 
sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult 
tõepäraselt kujutada. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik 
täiendus renessansile. 
3) ​Kust tuleb baroki nimetus?​ Võeti kasutusele 19. sajand. Itaalia k. sõna ​barocco ​-  kummaline, naljakas nähtus. 
Portugali k. sõna ​barocco ​- korrapäratu, ebatasane pärl  4)​ Iseloomusta barokset kunsti.​ Maaliline. Kujutati liikumist, kunst muutus 
mitmekülgsemaks. Aeti segi erinevaid kunstiliike nt illusoorne ja tõelisus koos. Tähelepanu 
koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. 
 ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. 
Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid.  
5)​ Iseloomusta barokset muusikat. ​Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. 
Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis 
avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika 
võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll 
helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk ​basso continuo ​. Eesmärk oli teksti  edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 
6) ​Kust, millal ja miks sai alguse ooper?  
Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, müsteerium, 
intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste 
ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa. (esimene terviklik ooper- Claudio Monteverdi ‘’Orpheus’’ 
1607)  


7) ​Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? 
Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis 
pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 
8) ​Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks?​ Minu lemmikpill sellest ajastust on 
klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv 
kõla.  
9) ​Iseloomusta barokkorkestrit​. 
Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, ​basso 
continuo  ​olemasolu, dirigent puudus.  10) ​Bachi ja Händeli loomingu tähtsus.​ Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise 
muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 
11) ​Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal?​ Orelimängijana, mitte heliloojana, 
kuna tema muusika oli toona liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 
12) ​Millistes žanrides kirjutas Bach? Mis žanris ta ei kirjutanud?​ Ta kirjutas kõigis 
barokiaja žanrites oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, 
concerto grosso, fuuga. v.a ooper. 
13) ​Võrdle Bachi ja Händeli vokaalsümfoonilist loomingut! ​Bachi vokaalmuusika on sügav 
filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildustest. Sunnib kuulajat mõtisklema 
sõnade tähenduse üle. Händel keskendus rohkem rahvale, vabadusepüüetele. Tal olid 
võimsad koorinumbrid. Händel oli ajastuga kooskõlas, heliloomingut tunnustati.  
14) ​Millistes žanrides kirjutas muusikat Händel? Milles seisneb erinevus Bachist? 
Kontserdid, concerto grossod, süidid, ooperid, oratooriumid. Keskendub väljaspool kirikut 
toimuvale, rahvale jne. Bach aga sügavate sõnade tähendusele. 
15)​ Iseloomusta Händeli muusikat!​ Majesteetlik, pidulik, suurejooneline.