lahutamine. Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. KÄIGUKASTI HOOLDUS Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil). Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile. Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja
o. 1 või 6. Suletud mikrolülitite korral on signaalpinge ahle ühendatud maandusega, erinevus võrdluspingega maksimaalne ning juhtplokk tõlgendab seda arvuna0. avatud mikrolülitit korral on võrdlus- ja signaalpinge omavahel võrdsed ja juhtplokk tõlgendab seda arvuna1. Mikrolüliti tüüpiline viga on kontaktide kulumisest tingitud suurenenud pingelang ja pinge värelemine. Gaasiklapi asendianduri puhul on sageli rikke põhjuseks hoopis gaasiklapi vale reguleering või mustumine. Kontrollimisel tuleb mõõta ostsiloskoobiga pingesignaali mikrolüliti mõlemas asendis.Erilist tähelepanu tuleb pöörata lülitamishetke pinge värelemisele ja pingelangule. Potensiomeetereid ehk muuttakisteid kasutatakse asendi määramiseks.Tüüpilisemaid kasutuskohti on näiteks gaasiklapi asendianduris ,kütuse tasemeanduris ja vanemattüüpi õhumõõturites. Võrreldes mikrolülititega on potensiomeetri eelieks see, et võimaldab mõõta ka asendi muutumuise kiirust
). Kahetaktilistele mootoritele toodetakse ka eriomadustega õlisid (õlid võidusõidumootoritele, biolagunevad õlid jne.) Õli omaduste muutumine kasutamisel Mootoriõli omadused mootori töötamisel halvenevad (õli ,, vananeb"). Samuti väheneb õli kogus. Peamine muutus mootoriõlis on tema oksüdeerumine. Seda tingib õli kõrge temperatuur, kokkupuude kuumade detailidega ja gaasidega. Oksüdeerumine sõltub õli kvaliteedist. Lisaks sellele toimub õli mustumine mida põhjustab metalliosakeste, tolmu,nõe, vee või kütuse sattumine õlisse (ei sõltu õli kvaliteedist). Õli hulk väheneb aurumise-, lekete- aga eeskätt õli põlemise tõttu põlemiskambris. Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda. Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. Seda tehakse: 1
Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil). Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile. Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja
- jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond nõrgalt aluseliseks või neutraalseks. 28.Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata?
*) spektraalanalüüs ainete kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise määramine nende kiirgus-, neeldumis-, kombinatsioonhajumis-, luminestsentsi- või röntgenispektrite järgi; meetodi tundlikkus on väga suur, see võimaldab avastada lisandeid, mille konstant on 10 ... 0,1 ppm; *) spektraalanalüüsiga saab määrata ka vee ja kütuse osakeste hulka õlis; *) kütuse osakeste sattumine õlisse (gasoline contamination - kütusega mustumine) on põhjustatud: ** poor combustion; ** bad timing; ** improper fuel mixture; ** worn rings; *) veeosakeste sattumine õlisse (water contamination veega mustumine) võib olla põhjustatud: ** kondenseerunud veeaur; ** madal tehnohoolduse tase; ** tihendite rike; *) Lycoming mootril on "Full-flow Spin-on oil filter; *) korrodeerumine metallide hävimine keskkonna keemilise või elektrokeemilise toime tõttu;
5 2 Elektro-magnetsiduri libisemist võib 4 6 põhjustada: · vale elektro-magnetsiduri õhuvahe; · takerduv kompressor; 3 · hõõrdpindade mustumine; · vähene elektrivool mähises. NB! "Uue kompressori või siduri paigaldusele peab järgnema nn siduri sissetöötamine"! AK 08/2008 16 Kliimaseade Külmaaine R134a-rõhukõver Külmaaine R134a muutub gaasiliseks juba temperatuuril -26,1°C, kui teda ümbritseb õhurõhk.
ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik.
· jäätmete kompostimine põllumajandusliku taaskasutamise eesmärgil Õlijäätmete regenereerimine ehk taaskasutamine Puhastamisel eemaldatakse õlist kõik mehhaanilised lisandid mõõtmetega üle 10 µm. Vastavalt vajadusele eemaldatakse õlist vesi ja neutraliseeritakse või eemaldatakse tugevad happed. Puhastatud õli tööiga on praktiliselt võrdne uue õli tööeaga, sest õli kõlbmatuks muutumise põhiline põhjus erinavates agregaatides on mustumine väljastpoolt tulevate lisanditega (vesi, tolm, liiv, metalliosakesed jm.). Puhastatud õlisse jäävad mehaanilised lisandid mõõtmetega alla 10 µm kulumisele mingit mõju ei avalda, kuna õlikile minimaalne paksus erinevates agregaatides on 20-40 µm. Mitmesugused õli vananemisproduktid on pehme konsistentsiga ja seetõttu suurendavad õlikile kandevõimet st. töötanud mootoriõli määrimisomadused on seetõttu kohati paremad kui puhtal õlil
puhtad. Pöörlevale detailile pannakse veerelaagri võru pinguga. Pingu saamiseks kuumutatakse laagrit eelnevalt mineraalõlis 80-90o. Pressimisel rakendatakse jõud sellel võrule, mis paigaldatakse pinguga. Veerekehade kaudu jõudu rakendada ei tohi. Laagreid võetakse maha tõmmitsatega või eri rakistega. Valesti kokkupandud laagrisõlm kulub kiiresti. Laagrid kuluvad üleliia ja tekitavad kulumisel üleliigset müra. Müra põhjuseks võib olla kuumenemine, samuti detailide mustumine või vigastamine. Veerelaagrite iga oleneb suuremääral määrimisest, sest see hoiab ära korrosiooni ja soodustab jahtumist. Parim viis on vedelik määrimine. Paksemaid määrdeid kasutatakse siis, kui laagri temperatuur ei ületa 100o lähtud võll on läbipesemiseks ja määrde vahetamiseks kergesti lahtivõetav. Veerelaagritele piisab üsna väiksest määrdehulgast. Laagrite kaitsmiseks tolmu ja mustuse eest kasutatakse tihendeid. Väikemate kiiruste juures kasutatakse vilt tihendeid.
Täita paak kuni lubatud kõrgema nivooni. Enne ajami käivitamist pumbata õli hüdromootorist mööda läbi filtrite veendudes, et filtrid jääksid puhtaks. Peale seda juhitakse õli hüdromootori tühikäigul edasi-tagasi ringlusega samal ajal õhutades süsteemi kuni õhumullikeste kadumiseni. Vajadusel enne käivitamist lisatakse süsteemi õli. Hüdroajamite rikked: 1. Lekked süsteemis. 2. Õli enneaegne mustumine ja vananemine. 3. Filtrite mustumine ja filterelementide purunemine. 4. Hüdroaparatuuri, klappide, ventiilide,õhujagajate kulumine ja ebatiheduste tekkimine. 5. Mööteriistade ja juhtaparatuuri rikked. 6. Hüdropumpade ja hüdromootorite kulumine ja rikked. 7. Hüdrosilindrite js tihendite kulumine .
võidusõidumootoritele, biolagunevad õlid jne.) Mootoriõlide omaduste muutumine ekspluatatsioonis. Mootoriõli omadused mootori töötamisel halvenevad (õli ,, vananeb"). Samuti väheneb õli kogus. Peamine muutus mootoriõlis on tema oksüdeerumine. Seda tingib õli kõrge temperatuur, kokkupuude kuumade detailidega ja gaasidega. Oksüdeerumine sõltub õli kvaliteedist. Lisaks sellele toimub õli mustumine mida põhjustab metalliosakeste, tolmu, nõe, vee või kütuse sattumine õlisse (ei sõltu õli kvaliteedist). Õli hulk väheneb aurumise-, lekete- aga eeskätt õli põlemise tõttu põlemiskambris. Mehhaanilised lisandid eraldatakse õlifiltris aga oksüdatsiooniproduktid ringlevad koos õliga süsteemis pidevalt. Filter neid ei eralda. Aja jooksul õli omadused halvenevad ja seega tuleb õli perioodiliselt vahetada. Seda tehakse: 1
- jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest.
Kui hari mingisugusel põhjusel ei puutu kommutaatori külge kogu pinnaga, vaid ainult osaliselt, siis tekivad kohalikud liiga suured voolutihedused, mis tekitavad sädelemist kommutaatoril. Liigse voolutiheduse põhjuseks võib olla ka voolu tugevnemine harjas. Sädelemise põhjused kommutaatoril jagunevad mehaanilisteks, potentsiaalseteks ja kommutatsiooniliseks. Mehaanilised harjade nõrk surve kommutaatorile, kommutaatori ebaõige konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik.
Mootori tööle on kahjulik nii liig kui puudulik õlitus. Liigõli andmisel: koguneb ülemisest kolvirõngast kõrgemal kolvi pinnale ja hülsi ning põlemiskambri seintele silindriõli põlemisjääke, millele võib järgneda kolvirõngaste kinnipõlemine ja põlemiskambri tahmumine toimub väljalaskeakende intensiivne mustumine ja ummistumine toimub liigse õli ja põlemisjääkide valgumine silindrialusesse ruumi diafragmal olevatesse töötanud õli kogujatesse, väljalasketrakti ja turbiini. Puuduliku õlituse korral: ● võib ebastabiilne õlikile kolvi ja silindrihülsi vahel põhjustada kuivhõõrdumist
Kui põlevsegu voolamise kiirus muutub põlemiskiirusest väiksemaks, tungib leek suudmiku kanalisse ning süütab segu põleti sisemuses, kostab plaksatus ning toimub leegi nõndanimetatud tagasilöök. Põletil asuva leegikaitse klapi olemasolul tagasilöök kaugemale ei jõua ja ta kustub, kuid põleti kuumeneb siiski ja teda tuleb jahutada vees, hapnikukraan avatud. Tagasilööki võib põhjustada suudmiku ülekuumenemine või selle kanali mustumine. Mustunud suudmik tuleb puhastada komplektis olevate puhastusnõeltega. Gaasiballoonid. Rõhu all olevaid suru-, veeldatud ja lahustatud gaase hoitakse ja veetakse terasballoonides mahtuvusega 0,4 - 55 dm 3 rõhul alates 1,86...20 Mpa vastavalt neile esitatud tingimustele. Ballon on silindriline terasanum, mille suudmikus on
Aktiivaine langeb välja teatud määral igal laadimis-tühjenemistsükli jooksul. Väljalangemist põhjustab veel rappumine, suure vooluga tühjenemine. Eriti lagunevad + plaadid. Lagundamist soodustab suurlaadimisvool, ülelaadimine, plaatide sulfateerumine, elektrolüüdi külmumine. 5. Praod anumas Põhjus: halb kinnitus, tuulutusavade ummistumine, elektrolüüdi külmumine. 6. Plaatide kaardumine Põhjused: suur laadimis-tühjendusvool, lühis, plaatide sulfateerumine. 7. Klemmide mustumine Kaitsemäärdeta klemmid oksüdeeruvad. Akude hooldamine, säilitamine, laadimine 1. Elektrolüüdi taseme kontrollimine Tase peab ulatuma 10...15 mm üle plaatide kaitsevõrgu. Kui tase on madalam ettenähtust, tuleb lisada akusse destilleeritud vett. NB! Elektrolüüsi toimel eraldub akust vesinik ja hapnik. Eralduv vesinik võib moodustada paukgaasi. Akule on lahtise tule lähendamine keelatud! Elektrolüüdi taset kontrollitakse kontrollpulgaga või klaastoruga
põrsastele, vähendab loomade haigestumist. Allapanu tuleb vahetada või uuendada iga päev. Sulu konstruktsioon peab võimaldama lamaval emisel vabalt jälgida puhkealal olevaid põrsaid. On oluline, et seejuures ei ole emis sunnitud viibima sõnnikualal või tagumise poolega söödaküna suunas. Viimasel juhul reostab ta küna ja selle ümbruse ning lõpptulemuseks on kogu sulu mustumine ja emisel on udar pidevalt määrdunud. Sulg peab kindlustama loomade ratsionaalse ja mugava hooldamise. Seatalitaja töö lihtsustamiseks peab sulul olema piirkond, kuhu põrsad ajutiselt eraldada. Põrsaste sulgemine sellele alale võib toimuda kas spetsiaalse luugi või värava abil, aga samuti teisaldatava piirdega. Põrsaste alale peab talitaja pääsema igast teeninduskäigust (nii söötmis kui
Mootori forsseeritust ülelaadimisastme suurendamisega piirab antud ( t ), mis oleneb labade keskmise joonkiiruse ja gaasi kiiruse suhtest labidate mustumine sinna kogunenud õli mittetäielikust põlemisest ja mootori termilise ja mehaanilise koormatuse piirväärtus. Tänu (Um/Cg). ladestunud põlemisjääkidest. Turbiini gaasitrakti läbilaskevõime
kasutuskõlbmatuks. Õlisse kogunenud hapendumisproduktid reageerivad õlis leiduvate manustega, mille tõttu viimaste aktiivsus langeb ning pikemaajalisel kasutamisel kaob täiesti, manus "kulub ära". Manuste aktiivsuse vähenemist õli kasutusaja jooksul iseloomustab leelisarvu ja baariumisisalduse vähenemine. Sellega kiireneb õli oksüdeerumine ja tema korrosiivsus tõuseb järsult. Peale õlis toimuvate keemiliste protsesside kutsub õli kvaliteedi languse esile õli mustumine. Seda põhjustab tahkete põlemisproduktide, tolmu, mootori kulumisproduktide ning niiskuse kogunemine õlisse. Tahked lisandid kiirendavad kulumist, vesi aga kiirendab korrosiooni ning võib põhjustada mõnede manuste eraldumise õlist. Õli mustumise kiirus sõltub suurel määral mootori ehitusest (karteri maht, puhastite tüüp), selle tehnoseisundist ning õlifiltrite hooldamisest. Mida väiksem on õli hulk karteris, seda kiiremini ta mustub. Kulunud kolvigrupi korral kiireneb
kasutuskõlbmatuks. Õlisse kogunenud hapendumisproduktid reageerivad õlis leiduvate manustega, mille tõttu viimaste aktiivsus langeb ning pikemaajalisel kasutamisel kaob täiesti, manus "kulub ära". Manuste aktiivsuse vähenemist õli kasutusaja jooksul iseloomustab leelisarvu ja baariumisisalduse vähenemine. Sellega kiireneb õli oksüdeerumine ja tema korrosiivsus tõuseb järsult. Peale õlis toimuvate keemiliste protsesside kutsub õli kvaliteedi languse esile õli mustumine. Seda põhjustab tahkete põlemisproduktide, tolmu, mootori kulumisproduktide ning niiskuse kogunemine õlisse. Tahked lisandid kiirendavad kulumist, vesi aga kiirendab korrosiooni ning võib põhjustada mõnede manuste eraldumise õlist. Õli mustumise kiirus sõltub suurel määral mootori ehitusest (karteri maht, puhastite tüüp), selle tehnoseisundist ning õlifiltrite hooldamisest. Mida väiksem on õli hulk karteris, seda kiiremini ta mustub. Kulunud kolvigrupi korral kiireneb
Kahetakti- asjatult ara põleb, tahmates lisaks mootorit. ,.. liste mootorite summutid täituvad nõega kiiremini kui nel- jataktilistel mootoritel. Mustumise kurus sõltub käsutata- vast õlist, mootori soojusreziimist ja karburaatori regulee- Toitesüsteemi korrastamine ja rikked ringust. Ka põhjustab väljalaskesüsteemi mustumine neil mootoreil tunduvat võimsuse kadu ja kütusekulu suurene- Toitesüsteemi korrastamisel peab esmajoones jälgima, kas mist, Katsed näitavad, et üksnes 20000 km läbimisel välja- kusagil pole lekke. Ehkki need ei häiri otseselt mootori laskesüsteemi kogunenud nõgi vähendab 350-cm3 mootori tööd, kaasneb lekkimisega kütusekadu ja tulekahjuoht; võimsust umbes 4 hj ning maksimaalkiirust 5. .
annaabi.ee 
