INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele too...
iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud. Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas.
eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). http://www.youtube.com/watch?v=-IxcJsXyWtQ&feature=player_embedded Tunnused
2004 Sumatra (Indoneesia) lähedal India ookeanis 9,1-9,3 magnituudi Richteri skaalal. 6. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele. MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 6.1 Maavärinatega kaasnevad nähtused: Murrangutest tingitud maapinna nihked, nõlvadel maalibisemised. Varisevad ehitused, on tulekahjud (elektri- ja gaasivõrkudest). Ookeanidel tsunamid (hiidlained). 1. purustused - gaasi- ja elektrijuhtmete purunemise käigus tekkinud tulekahjud 2. tsunaamid - hiidlained, mis tekivad maavärinatest rannalähedases merepõhjas. Suurimad 1990, 1993 Iraanis, 2004 Indoneesia (India ookeanis toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.) 3. murrangutest tingitud maanihked. 4
Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalaind tekivad maavärinate purustusi. Maavärinate tugevuse mõõtmine Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil. Maavärin on purustav, sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud maapinna nihked võivad ulatuda kümne ja isegi enama meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrise amplituudiga veetaseme tõusud-langused. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad maa poole tormavad hiidlained- tsunamid. Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. Suhteliselt maapinnalähedased, aga ka kuni kümnete kilomeetrite sügavuse koldega maavärinad
kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal). Tänapäeval toimub Eesti alal maakoore aeglane kerkimine ja vajumine. Aluskorra kivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Lääne ja LõunaEesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui PõhjaEestis ja kuuluvad nn. grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loodekagu, kirdeedela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire)
ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladestu, mis kuhjus aguaegkonna lõpus u 600 kuni 570 milj a tagasi, kui Põhja- ja Kirde-Eesti aladel oli ulatuslik mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi setendite paksus läääne suunas ning Lääne- ja Edela-E need puuduvad täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal)
Richteri skaala- vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama magnituudides. Magnituud leitakse seisogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad skaala arvulised väärtused 0-9,5 magnituudi vahele. 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maavärin on purustav kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud nihked võivad ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgus, millest võivad alguse saada tulekahjud. Järvedes ja teistes veekogudes tekivad kuni mitmemeetrised veetaseme tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks.
........................................................................................................20 2 ALUSKORD Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tardkivimitest (graniit, rabakivi) ja moondekivimitest (gneiss, kvartsiit, kildad) ( kristallsed kivimid ) aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorrakivimid on tugevasti kurrutatud ning läbitud arvukatest murrangutest ja lõhedest. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluskord ei paljandu. See lasub Viljandimaal ~400m sügavusel Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra moodustavad kogu Eestis Aguaegkonna ehk Prterosoikumi kivimid, mis on ~2500milj aastat vanad. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta. 3 PEALISKORD
kusagil maapinnale. Lähimad aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suusaarel ja Suurel Tütarsaarel(kuuluvad Venemaale). Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval,siis kasvab aluskorra sügavus põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Tallinnas on aluskord 120-130m sügavusel, võrus aga juba 600 m sügavusel. Pealiskord Pealiskorra moodustavad settekivimid,mis kõikjal Eestis katavad tugevasti kurdunud ja murrangutest läbistatud aluskorra kivimeid. Vanimad paljanduvad settekivimid Eestis on kambriumi ajastu savid ja liivakivid, mida võib näha Põhja-Eesti paekalda jalamil,jõeorgudes ning savikarjäärides. Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis toimus muutus keskkonnatingimustes-madal meri asendus süvamerega ning ladestuma hakkasid lubjakivid. Kuna ordoviitsiumi ja siluri ajastu meri oli väga elurikas,sisaldavad sel ajal kujunenud
15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes 20 m sügavuseni, ulatub aluskord üksikutes kohtades Hiiumaal. Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loode-kagu, kirde-edela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. Grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid).
eelindustriaalsest (või agraarsest) ühiskonnast, kus peamiseks sissetulekuallikaks ja ühiskondliku jõukuse aluseks on põllumajanduses toodetav. Industriaalne ühiskond seostub masinate tulekuga. Industriaalrevolutsiooniks nimetatakse 1750-1830ndatel Suurbritannias toimunud muutusi, kuid kuigi näib, et tagantjärgi on lihtsam selliseid sündmusi dateerida, on ka industriaalrevolutsiooni dateeritud väga erinevalt ja erinevatest tehnoloogilistest murrangutest lähtuvalt. Industriaalühiskonda iseloomustab see, et sissetulekuallikaks ja põhiliseks tööandjaks on tootmissektor. Postindustriaalse ajajärgu identifitseerimisega on veelgi raskem, sest seda on raske seostada konkreetsete tehnoloogiate levikuga või muutustega ühiskonnakorralduses. Ajajärku iseloomustab teenindussektori osakaalu TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon tõus ning info ja teadmiste olulisus majanduslikku kasvu taastootmises.
majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. INGLISE POPKUNST Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri-Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). Sellel näituse plakatil oli reprodutseeritud oli reprodutseeritud väike kollaaz
Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb. Rootsi on Euroopa riikidest suurima lõuna-põhja suunalise ulatusega (v.a. Venemaa), seetõttu on tema loodus väga mitmekesine. Geoloogiliselt paikneb ta murrangutest lõhestatud ja kristallilisel Fennoskandia kilbil, mis paljudes kohtades ka paljandub. Piki Norra piiri ulatub Rootsi territooriumile Kaledoonia kurrutuse tagajärjel tekkinud Skandinaavia mäestik. Suurima kõrguse saavutab see riigi põhjaosas, kus asub ka kõrgeim tipp Kebnekaise, mis on 2117 meetrit. Kohati leidub ka liustikke. Rootsile on iseloomulikud moreentasandikud, otsamoreenid, sandurid jt. kuhjelised pinnavormid. Suure ulatuse tõttu on Rootsi kliima,
prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. INGLISE POPKUNST Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri-Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). Sellel näituse plakatil oli reprodutseeritud oli reprodutseeritud väike kollaaz irriteeriva pealkirjaga ,,Mis teeb tänapäeva
nihkemurrang ja kaldmurrang. Langatus-(e. normaal-) ja kerkemurrang. Lüstriline murrang. Pealenihke murrang, tektooniline kate. Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugenev murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigustuspinnaks (detachment plane). Tekib venituspingete väljas terve seeriana. Kattemurrang e. tektooniline kate e. pealenihe 111. Vasaku ja paremakäeline nihkemurrang 112. Alang ja ülang. Rift Venituspinge väljas levivatest murrangutest tingitud deformatsioonilised struktuurid: · Alangud (graabenid), · Ülangud (horstid) ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114. Kraatoni elemendid: kilp ja platvorm 115
keskmisena 90 päeva rannikul, 100 päeva lauskmaal ja 110 päeva kõrgustikel. Keskmine iseloomu ja koostise poolest. lumikatte paksus on 3040 cm, kusjuures rannikul on lund vähem ja kõrgustikel rohkem. Pealiskorraks loetakse settekivimite kompleksi, mis katab aluskorra tugevasti Kõrgustikel koguneb iga 10 m kõrguskasvu kohta 1% lisasademeid ja õhutemperatuur on moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestatud kivimeid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt madalam kui lauskmaal seega ka sulapäevi vähem ja lumikate tüsedam. Kõige paksem on kallutatud monoklinaalse või peaaegu rõhtlasuvusega. Nad on kuhjunud maakoore lumikate veebruari lõpus ja märtsi alguses, mil ühtlane lumikate on Eestis küündinud 90 cm- platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud ni
staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. INGLISE POPKUNST Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri-Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses „Elu ja kunsti paralleel“ (1953), „Inimene, masin ja liikumine“ (1955) ning „See on homne päev“ (1956). Sellel näituse plakatil oli reprodutseeritud oli reprodutseeritud väike kollaaž irriteeriva pealkirjaga „Mis teeb
tähelepanuväärsem. Astronoomid olid spektris toimub sininihe (joonisel vasakul). täheldanud, et kui lahutada galaktikate valgus spektriks, siis saab kindlaks teha, kas nad liiguvad meie poole või meist eemale (joon. 3.3). Suureks üllatuseks selgus, et peaaegu kõik galaktikad eemalduvad meist. Enamgi veel, mida kaugemal nad meist asuvad, seda kiiremini nad eemalduvad. Universum paisub. Universumi paisumise avastamine oli üks 20. sajandi suurtest intellektuaalsetest murrangutest. Kui galaktikad eemalduvad üksteisest, peavad nad minevikus olema asunud koomal. Praeguse paisumiskiiruse järgi saame hinnata, et 10 15 miljardit aastat tagasi pidanuksid nad asetsema üksteisele väga lähedal. Universum ja ka aeg pidid alguse saama hiiglaslikust plahvatusest. See seletab, miks öötaevas on tume: ükski täht pole saanud kiirata kauem kui 10 15 miljardit aastat, mis on möödunud Suurest Paugust.
tähelepanuväärsem. Astronoomid olid laineid koomale, spektris toimub sininihe (joonisel vasakul). täheldanud, et kui lahutada galaktikate valgus spektriks, siis saab kindlaks teha, kas nad liiguvad meie poole või meist eemale (joon. 3.3). Suureks üllatuseks selgus, et peaaegu kõik galaktikad eemalduvad meist. Enamgi veel, mida kaugemal nad meist asuvad, seda kiiremini nad eemalduvad. Universum paisub. Universumi paisumise avastamine oli üks 20. sajandi suurtest intellektuaalsetest murrangutest. Kui galaktikad eemalduvad üksteisest, peavad nad minevikus olema asunud koomal. Praeguse paisumiskiiruse järgi saame hinnata, et 10 15 miljardit aastat tagasi pidanuksid nad asetsema üksteisele väga lähedal. Universum ja ka aeg pidid alguse saama hiiglaslikust plahvatusest. See seletab, miks öötaevas on tume: ükski täht pole saanud kiirata kauem kui 10 15 miljardit aastat, mis on möödunud Suurest Paugust.
majapidamisesemed, reklaam, staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. INGLISE POPKUNST Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri-Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). Sellel näituse plakatil oli reprodutseeritud oli reprodutseeritud väike kollaaz
staarid ja prügi. Kunstnikud kasutavad frontaalseid kaadreid ja perspektiivvaateid. Lõuendid näivad lihtsate ja mõistetavatena, tegelased ja esemed on kaunistatud reklaamilikult erksate ja sageli kooskõlata värvidega, mis loovad uue lähenemise tegelikkusele. INGLISE POPKUNST Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri-Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953), ,,Inimene, masin ja liikumine" (1955) ning ,,See on homne päev" (1956). Sellel näituse plakatil oli reprodutseeritud oli reprodutseeritud väike kollaaz irriteeriva pealkirjaga ,,Mis teeb
annaabi.ee 
