Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Munaroad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pann, praetud, munavalge, munakollane, kooreta, omlett, pipar, pannil, härjasilm, juustuga, serveerimine, kulp, äädikas, keedetakse, pannilabidas, ühelt, täidisega, köögiviljad, munarebu, suurköögis, munavalk, kulinaarias, toorained, tehnoloogia, vahukulp, lüüakse, ettevaatlikult, keemisel, poolvedel, lõikamisel, hapukoor, hakitud, puuviljuMUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad
ovoskoobi abil. Enne toiduks kasutamist munad pestakse. Munad lisatakse teistele toiduainetele sageli lahtisegatult. Selleks lüüakse munad lahti ja segatakse vispliga kuni munarebud ja -valged segunevad ning klimpjas konsistents muutub valatavaks. Sageli tuleb munavalged lisada teistele toiduainetele vahustatult. Selleks eraldatakse munavalged munakollasest, lüües terava noaga munakoore sisse lõhed, poolitades munakoor ja lastes munavalge välja voolata. Kuidas keedetakse koorega mune? Koorega keedetud mune valmistatakse mitte sisetunde, vaid täpselt aja järgi. Neid keedetakse väikeste partiidena. 1-1,5 tundi enne keetmist võetakse munad külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Muna asetatakse ettevaatlikult keeva vette ja keedetakse vajalik aeg.
Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED
11. Mis on maitsevõi? Vahustatud või, maitseaine ja hakitud toiduained. 12. Kuidas kasutatakse maitsevõisid? Pearoa lisandina, suppide ja kastmete maitsestamiseks, kastmetena koorikloomadele, köögiviljadele, teokarpide täitmiseks, võileibade katteks. 13. Milliseid salatikastmeid tead? Õli-äädikakastmed, majoneeskastmed, hapukoore-majoneesikastmed. 14. Kuidas valmistatakse õli-äädikakastmeid? Segatakse äädikas, sool, sinep ja pipar. Segule lisatakse pidevalt vahustades õli ja vahustatakse emulsiooni tekkimiseni. 15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline? Maitserohelise all mõeldakse rohelist sibulat, murulauku, porrulauku, tilli, sellerilehte, petersellilehti. 3
Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-haraputk, tüümian, basiilik, estragon, harilik pune, koriander, kurgirohi, köömned, leesputk, meliss, piparmünt, piparrohi, till, petersellilehed, roheline sibul ja murulauk, riivitud tsitruseliste koor vürtsid Cayenne pipar, karri, muskaat, must pipar, piment, valge pipar, kadakamarjad, koriander Köögiviljade maitsestamisel peab olema väga hoolikas, domineerima peab jääma köögivilja maitse. Väga tähtis on välimus (tükelduskuju, mitte üle valminud) Serveerimine kohe peale valmistamist temperatuuril 65ºC iseseisva toiduna lisandiks liha- kala-, seene-, kohupiima-, muna- jne roogade juurde ühele sööjale iseseisvalt 200-300 g, selle juurde 50-100 kastet
Kangid, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse sibul ning pruunistatakse, võib lisada ka natuke tomatipastat, lisatakse vesi ning hautatakse, hautamise lõpus lisatakse hapukurk, maitsestatakse, hautatakse lõpuni. · Klopsid- Veiseiha (kintsutükk, seljatükk) 1,5 2 cm paksused viilud, massiga 160 g, ovaalse kujuga. Portsjontükid pruunistatakse, maitsestatakse kui ühelt poolelt on praetud, lisatakse vesi ja hautatakse kuni liha on pehme, pärast valmistatakse koorekaste. · Liharullid veseliha/vasikaliha/sealiha/kanaliha, reietükk, vasardatud, maitsestatud viiludele asetatakse täidis, keeratakse kokku, seotakse või kinnitatakse puutikuga. · Risotto kõik lihaliigid, kuubikud 20 30 g portsjonis, koos riisiga portsjonis 140 150 g. hautatakse koos riisiga
Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi Keetmine veevannil Grillimine-200-300 kraadi Küpsetamine madaltemperatuu Keetmine rõhu all Küpsetamine 38-162 kraadini 1-20 tundi Keetmisega sarnased: Praadimisega sarnased: Kupatamine-keetmine rohkes Vokkmiine-lühikest aega kõrgel magedas või vähe maitsestatud vees. kuumusel väheses õlis pidevalt Blanseerimine- lühiajaline segades. töötlemine
Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest punane prae sees temp 63, seest roosa 65, läbiküpsenud 75. 7.Millisest lihast valmistatakse biifsteeke? Veiseliha, välisfilee 8
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast ka kaetakse nii, et lihale ei pääseks õhk juurde.)
haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4.Hautamine on kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Nt. Pikitud liha, rulaad, liharullid, klopsid, pajaroog, asuu, guljass, rahuu, pilaff, risoto, stroogonov. 5.Küüslaugukartulid, keedu kartulid, pariisi kartulid, praetud kartulid, pähklikartulid, prantsuse kartulid, kartulilaastud. 6. Kalakotletid- praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt, kokku 8-10min või küpsetatakse praeahjus. Kalapallid- keedetakse väheses maitsestatud kalapuljongis. Paneeritult võib kalapalle praadida väheses või rohkes rasvas, küpsetada ahjus. Kalapikkpoiss Kalahakkpallid Kalatimbaleid. 7. Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette.
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse: soolatud tükilihast termiliselt töödeldud tooted ja soolamata tükilihast termiliselt töödeldud tooted. Kõige enam valmistatakse sealihatooteid
Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D- vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas. Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis. Kasvav organism vajab 2-3 korda rohkem. Teatavasti hakkavad pärast 40.eluaastat inimese luud hõrenema ja on selleks hea. Munakoor mõjub soodsalt juustekasvule ja ka hammastele.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
