aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest.
totipotentne diploidne rakk (sgoot), millest saab vlja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks viksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina viksemad. Prast nelja pooldumistsklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakavline rasedus Mnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk vljaspool emakat. Seda nimetatakse emakavliseks raseduseks. Emakavline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht vib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk vib juda (enam-vhem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavlise raseduse korral tavalised tsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks
Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps
Siirdamine (loomal, inimestel) Embrüosiirdamine- seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Embrüosiirdamise huvi koduloomadel kui avastati folliikuleid stimuleeriv hormoon (emasloomal kutsutakse esile superovulatsioon e hulgiovulatsioon) Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nim surrogaat e asendusemadeks. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. Inimese puhul kui inimene on viljatu, saab kasut embrüosiirdamist. Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku, teisel juhul süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse ja siirdatakse naise emakasse. Totipotentsed rakud? Mis, kus on? Rakud, mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks, nendest võib areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe
eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks
->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist – seda nim. menstruatsiooniks
düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus) o Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid; viiruste, bakterite või protistide tuvastamine) Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro (väliskeskkonnas) Munarakkude saamine · Loomadel o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon (küpseb 5-10 munarakku) o Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast (kasutatakse harvem) · Inimesel o Munarakud võetakse otse munasarjast Viljastamine · Loomadel o Superevolutsiooni korral kunstlik seemendamine emaslooma kehas o Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro · Inimesel o Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro o Süstitakse seemnerakk otse munarakku Embrüo areng · Loomadel
Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30. nädalal...................
Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9
Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid
Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus rakk-sügoot, millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub saadud uued rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku. Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks, rakk lahkub munajuhast suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised
Minu areng viljastumise hetkest kooli minekuni Mina arenesin ema kõhus asuvas emakas, enne seda olin ma kõige kiirem seemnerakk , kes jõudis munarakuni. Selle tulemusena olin ma sügoot ehk tulevase beebi rakk. Kulgedes munajuhast emakasse hakkasin ma lagunema. Kolm päeva pärast viljastumist koosnesin mina kui loode 32'st rakust. Nädala lõpuks oli rakke juba 250 ja ma olin 0,10,2 mm diameetriga pallike. Ma lõhkusin veidi emaka limaskesta ja kudesid, et endale pesa ehitada ehk sinna jääda. juba 4ndal nädalal ma arenesin embrüoks. Platsenta ja nabanöör olid mulle arenemas. Viiendal nädalal inimestel minu emme ümber
* Munajuhad * Seemnerakud * Munasarjad * Munandimanused * Munarakud Mõisted : * Eelmäng * Orgasm * Neitsinahk * Sugulinevahekord * Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon Naissuguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb
küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad
Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Surrogaat-e asendusema Teiselt loomalt päris embrüotest järglasi sünnitanud loom. 1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille tägajärjel eraldub rohkem munarakke. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ninf pestakse embrüod emakast välja. 2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatataske söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Kordamisküsimused: 1
ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused
,,kõikvõimelised". Embürosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Sai esile kutsuda superovulatsiooni, kui lehmal küpseb üheaegselt palju munarakke. Pärast kunstlikku seemendamist pestakse embrüod välja. Nende hulgast valitakse parimad ja viiakse surrogaatemasse. In vitro viljastamine väljaspool organismi. Kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast. 1) Heade omadustega loomalt saab palju järglasi 2) Embürod säilivad sügavkülmutatuld -> saab transportida. Inimesel · In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva · Munarakud võetakse otse munasarjast nõelpipetiga Meetodid: 1) sperm ja munarakk viiakse katseklaasis kokku 2) sperm süstitakse otse munarakku pipeti abil arenevat embrüod kasvatatakse söötmel ning siirdatakse siis naise emakasse. 1
valitakse nende sease välja kõige paremini arenenud embrüod · Valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmututuna vedelas lämmastikus. · Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasi viidud retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärist embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Peale eelkirjeldatud meetodi kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (eht väljaspool orgamismi, ,,klaasis") ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Viljastumiskeskkond on varieeruv. Põllumajandusloomadel on embrüosiirdamisel peamiselt kaks kasulikku tagajärge: 1. Geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine. Järglaste arv võib ületada saja piiri 2. Sügavkülmutamine võimaldab embrüoid transportida kaugete vahemaade taha.
5.valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 6.valitud embrüod, mis on saadud doonorloomalt: a) siirdatakse kohe vastuvõtja looma emakasse b) säilitatakse pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus (-196'C) NB! Kui vastuvõtjale siiratakse mitu embrüot, siis kõik embrüod ei arene lõpuni Surrogaat e. asendusema-loom(või ka inimene), kes on sünnitanud teiselt loomalt (inimeselt) pärit embrüotest järglasi. Viljastamismeetod in vitro-munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt. Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomade puhul: 1.geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (või ka isas-/emaslooma paarilt) võimalikult paljude järglaste saamine. Kui lehmalt on tavalise sigimise teel võimalik ellu jooksul saada 12-15 järglast, siis embrüosiirdamise puhul võib järglaste arv ulatuda üle saja. 2.embrüote sügavkülmutamine võimaldab neid säilitada pikemalt (aastaid) ja transportida kaugete vahemaade taha
loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (ld. ‘klaasis’, s.t väljaspool organismi) ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Embrüosiirdamist kasutatakse peamisele perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Eestis pole lubatud kasutada asendusema. IMETAJATE KLOONIMINE Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud
loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (ld. ‘klaasis’, s.t väljaspool organismi) ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Embrüosiirdamist kasutatakse peamisele perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Eestis pole lubatud kasutada asendusema. IMETAJATE KLOONIMINE Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud
ANTISEERUM aine, mis sisaldab antikehi mingi kindla antigeeni vastu, LÜMFOTSÜÜDID vere leukotsüütide(valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsussüsteemi tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad
eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse->Hukkunud munarakk jõuab emakasse ->Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub-> Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga,
menstruaaltsükkel algab keskmiselt 12-13 eluaastal ning saavutatakse suguküpsus. Menopaus saabub umbes 40-60 eluaastaks. Menopausiks on hävinud kõik munarakud ja rasestuda ei ole enam võimalik. Ehk menarhest kuni menopausini on võimalik lapsi saada ning niikaua kestab reproduktiivne eluiga. Menarhe ja menopausi vahele jääb umbes 400 tsüklit – munarakk vabaneb munajuhast ja võimalik rasestuda. 2) Viljastumise aken/implantatsiooni aken – emaka limaskest on retseptiivne 6-8 päeva pärast ovulatsiooni. Endomeetrium on võimeline embrüo implantatsiooniks suhteliselt lühikest aega – seda ajaperioodi nimetetakse viljastumise ehk implantatsiooni aknaks. 3) Embrüo selektsiooni aken – mitte kõik embrüod, mis implanteeruvad ei ole 100% normaalsed. Väga paljud
diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised
Superovulatsiooni sai esile kutsuda gonadotroopsete hormoonide manustamise abil emasloomale. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Seepärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. (Naise munarakku pannakse tavaliselt 2-3 embrüot). 3. Milliseid meetodeid kasutatakse viljastamiseks in vitro? Munarakud eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ning viiakse katseklaasis kokku. Mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel 4. Milles seisneb embrüosiirdamine? Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. 5. Kus ja millal viidi läbi esimene edukas embrüosiirdamine? 1890. aastal, Inglismaal. 6. Mis on surrogaat? Surrogaat ehk asendusema on teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud
· Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu. Põllumajanduses: · Silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda Reoveepuhastamisel · See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimustes toitumiseks saasteaineid. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE in vitro Munarakkude saamine LOOMADEL: Folliikuleid stimuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile SUPEROVULATSIOON (küpseb 5-10 munarakku) Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast(kasutatakse harvem) Superovulatsiooni korral toimub kuntslik seemendamine emaslooma kehas Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks(põislooteks) Blastotsüstid pestakse emakast välja Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötluseda innatsüklisse viidud SURROGAAT ASENDUSEMA emakasse(retsipientlooma) INIMESTEL: Munarakud võetakse otse munasarjast
Pinnad ja servad - kõhukelme duplikatsioon - facies vesicalis – suunatud ette alla (kusepõie poole) - kulgeb emaka servadelt vaagna külgseinale - facies intestinalis – suunatud taha üles (soolte poole) - 3 osa: - margo sinister et dexter – emakalaisideme lähtekohaks mesosalpinx – munajuhast mesovarium’ini Osad mesovarium – tagumiselt lestmelt munasarjale - fundus uteri – emakapõhi mesometrium – kogu ülejäänud osa ülemine kumer osa - sidekude, veresooned ja närvid, mis paiknevad emaka servadel
diploidne rakk (sügoot), millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. 6.3.1.2 Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral
Kuna embro on põisjas (mitte lintjas), on see vajalik signaali viimiseks endomeetriumi rakkudeni. - pärast 5 päeva tekib sügoodist moorula (diferentseerumata), pärast 7 päeva blastotsüst – need toimuvad veel zona pellucida sees. Blastotsüst on sfääriline, eristatavad on kaks eradi rakupopulatsiooni, inner mast cell (ICM) areneb embrüo ja õhuke väljaspool asuv rakukihist (trofoblast) lootepoole platsenta. Blastotsüsti keskel on vedelikuga täidetud õõnsus. Pärast munajuhast emakasse transporti, embrüo on emakaseinal kinnitumata mitmeid päevi. Blastotsüstid on kahe sarve vahel juhuslikult jaotunud, järgnevalt embrüo pikeneb. Enne seinale kinnitust saadab blastotsüst emasloomale signaale enda olemasolust. See kindlustab, et kollaskeha toodab edasi progesterooni, emakalimaskesta näärmed sekreteerivad toitaineid edasi ja uus östrus on maha surutud. Mäletsejalistel
Maht: 500-700 ml Funktsioon: uriini reservuaar Kusiti (URETHRA) Naise kusiti pikkus: 3-3,5 cm Mehe kusiti pikkus: 18-25 cm Funktsioon: selle kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine Munasari (OVARIUM, OOPHORON) Funktsioon: munarakkude kasvamine ja arenemine ning suguhormooni tootmine Munajuha (TUBA UTERINA, SALPINX): Asend: väike vaagna õõnes, emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas Funktsioon: tema kaudu liigub munarakk munajuhast emakasse; toimub munaraku viljastumine Emakas (UTERUS, METRA) Asend: kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid: 1) Limaskest ehk endomeetrium (ENDOMETRIUM) 2) Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM) 3) Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM) Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus Tupp (VAGINA, COLPOS ) Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon: sünnitus Mõisted:
annaabi.ee 
