taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus (g) tähendab gleitunnustega horisonti, kus esinevad lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe.[5] BCg ehk sisseuhte-mulla lähtekivim horisont- B tähitust kasutatakse juhul, kui sisseuhte iseloom on ebaselge. Värvuselt on ta tumedam talle eelnevast eluviaalsetets horisontidest. C on mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5] Cg ehk mulla lähtekivim- mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud
Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Mullahorisont-erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel.
värvusega esineb enamasti huumushorisondi all Sisseuhtehorisont (B) on pruuni värvusega paikneb A või E horisondi all Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ....... Mulla lähtekivim (C) mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud lähtekivim paikneb mullahorisontidest sügavamal Aluskivim(D). mullahorisontide all esineb aluspõhja kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustamisel ei osale
moodustamisel. 20.Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: *ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet; *ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms. *ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega; *ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalid tekkega. 21.Mullaprofiil on püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutumata lähte- või aluskivimini. 22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26
· Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22. Mis on mullahorisont? Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim? Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim, mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. 24. Mis on turbahorisont? kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont.
Kamar-leetmuldade B-horisont erineb C-horisondist tumedama, tihedama ja kõvema kihina. Saviliivlõimisega kamar-leetmulllas eristub B-horisont ibe ja mittesilikaatse raua ja alumiiniumi ühendite sisseuhtumise tagajärjel. Selles jääb pidama mitmesugune osa A- horisontidest väljauhutud aineid: kas põhiliselt huumus ja sellega seotud elemendid nagu Fe ja Al või ibe ja peentolm. C-horisont on neil muldadel punakaspruun liivsavi. Mis on mullatekkest praktiliselt mõjustamata (välja arvatud (gleistumine) lähtematerjal. Kamar- leetmuldade lõimise diferentseerumine horisontide kaupa on tingitud ainete 5 väljauhtumisest A-horisontidest ning nende sisseuhtumisest B-horisonti. A-horisontide mineraalosa on Fe ja Al poolest oluliselt vaesem kui sama mulla B-ja C-horisont. MULLA VILJAKUS.
· RASKEMETALLID MULLAS - satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reovee-setetest ja mineraalväetistest. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. Kahjurite tõrje · INIMTEGEVUS - Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa. Maavarade kaevandamine, Raskete põllumajandusmasinate kasutamine-mullad tihenevad Mullaprofiil: Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Horisontide tekkimine oleneb: taimkatte tüübist, lähtekivimi koostisest, sademete ja aurumise vahekorras Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel.
aine akumulats.hor. materjalist. Ty segatud mullad- pealismuld 50% org. aine akumul.materjalist segatud alusmullaga. Tz maetud muld muld maetud 30-80cm paksuse puistangu alla. Tu puistangumullad- rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju. Pp looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla lähtekivim või aluskivim. C tehispinnased- looduslik muldkate hävinenud ja ala kaetud loodusest mittepärineva materjaliga. 3.Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine
Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont on tekkinud huumus- ja näivleetunud horisondi vahele kristalliseerumata (s.o. amorfsete) rauaühendite akumulatsioonil. B sisseuhte- e. illuviaalhorisont on kasutusel juhul, kui sisseuhte iseloomu ei täpsustata. On tekkinud saviosakeste, huumuse, rauaühendite või murenemisproduktide akumulatsioonil kohapeal või nende sisseuhtel ülemistest horisontidest. C mulla lähtekivim on mullatekkest praktiliselt mõjustamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi. R aluskivim varasematest geoloogilistest ajastutest pärinevad mullatekkest mõjustamata kivimid (liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.). G gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes taandumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike.
I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid O kõduhorisont T - turbahorisont (üle 10 cm) A (A1) huumushoris II Väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid B; B2; B2 Bm - metamorfne; Bt tekstuurne; Bh huumusilluviaalne; Bf - raud-illuviaalne; Bhf - huumus-raudilluviaalne; Baf - amorfset rauda sisaldav IV Mullatekkest mõjutamata horisondid C - lähtekivim; C2 (C2); C'; C'' - mitmekihiline D - aluspõhja kivim V Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid (g) gleistumistunnustega, g gleistunud, G gleihorisont, (g); g; G ülaveeline, (g); g; G põhjaveeline VI Liithorisondid AC; AB; EB; EaB (ElB); BC; BCg jne. E(B) - kui tunnust on alla 20% Muld tuleb määrata vastava süsteemi määrajaid kasutades. Tähtsaimad rahvusvahelised mullaklassifikatsioonid on: 1
huumuse teke, turba teke lagunemine) Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne. 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest. 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal. 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil). Süsinikuringe (C) ...on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi.
(erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul.
6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees; huumuse teke, turba teke ja lagunemine). ELEMENTAARMAASTIKUD: Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest - eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud - seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil) AINERINGED Süsinikuringe: …on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. *Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8%
(erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum - mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse
põlevkivikarjääridele). Peamiseks kihiks huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont. Põlluks rekultiveeritud on ~80 ha. Enamasti metsade all, kuid uuritud ka põllukultuuride kasvatamist. Puisangupinnased Pu. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjalidega, millel puudub mullatekke mõju. Paljandpinnased Pp. Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu aluskivim. Tehispinnased C. Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusst mittepärineva materjaliga (asfalt, prügi/jäätmed jne). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base
Soode teke liigniiskuse tingimustes ei lagune taimejäänused täielikult ning algab turbateke. Sood võivad areneda maismaa soostumisel või järve kinnikasvamisel. Toitelisuse alusel jaotatakse: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Korallrifid (nt atollid, barjäärrifid) organismide reljeefimuutev tegevus. Kopratammid muudavad veereziimi (võib viia soostumisele või järve tekkele). Pinnases elavad loomad (vihmaussid, liivahiired jne) võtavad osa mullatekkest. 14.Inimtegevus reljeefi kujundava tegevusena. Suurte maa-alade üleskündmine, liigne karjatamine, metsade lageraie jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse.Allmaakaevandused, kärjäärid mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile,
Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivimini. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nendevahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mulla geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhotisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omaduste erinevuse (orgaanilise aine sisaldus, struktuursus, värvus, lõimis, keemiline koostis) poolest. Mullatekke elementaarprotsessid:Iseloomustamine käib neljapunktilise kava alusel: 1.mullatekkeprotsessi olemus 2.selle toimumiseks vajalikud tingimused 3.selle peegeldumine
Soode teke liigniiskuse tingimustes ei lagune taimejäänused täielikult ning algab turbateke. Sood võivad areneda maismaa soostumisel või järve kinnikasvamisel. Toitelisuse alusel jaotatakse: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Korallrifid (nt atollid, barjäärrifid) organismide reljeefimuutev tegevus. Kopratammid muudavad veereziimi (võib viia soostumisele või järve tekkele). Pinnases elavad loomad (vihmaussid, liivahiired jne) võtavad osa mullatekkest. 13. Inimtegevus reljeefi kujundava tegevusena. Suurte maa-alade üleskündmine, liigne karjatamine, metsade lageraie jäätmaade teke, kõrbestumine, liivikute teke.Maade kuivendamine, niisutussüsteemide rajamine (sh veehoidlad, kanalid,) pinnavee jaotuse ja ringluse muutumine.Maaharimine soodustab erosiooni ja muldade ärakannet tuule poolt. Maismaalt setete kandumine veekogudesse
eelnimetatud horisondi all. On huumuse sisalduse tõttu omandanud musta või halli värvuse.3. Väljauhte-(eluviaal) (E) on valge, hall või kollakas alati ülemisest ja järgnevast horisondist heledama värvusega. Esineb enamasti huumushorisondi all. Kujuneb mullas saviosakeste ja ainete väljauhtumisel. 4. Sisseuhte-(illuviaal) (B) on pruuni värvusega. Paikneb A või E horisondi all. Siia toimub ainete sisseuhe. 5. Mulla lähtekivim (C) on mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud. Paikneb mullahorisontidest sügavamal. 6. Kui mullahorisontide all esineb massiivne kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustumisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D). Paepealne e. Loomuld Õhukesed karbonaatmullad, kõrge huumuse ja mineraalainete sisaldus, veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja
suurem Horisontide lühendid: O- Kõduhorisont T- Turbahorisont A- Huumushorisont AT- Turvastunud horisont E- Leet- e väljauhtehorisont G- Gleihorisont (g gleistunud) B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim (mureneb) D- Aluskivim (mullatekkest mõjutamata) 9. ATMOSFÄÄR Atmosfääri ehk õhkkonna moodustab gaaside segu, mis kihtidena kõrgusesse hajudes ümbritseb maakera. Maa atmosfääri ehk õhkkonna alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Ülemiseks piiriks peetakse meteroloogias õhukihte, kus esinevad veel kõrgeid virmalisi, s.o. umbes 1000 -1200 km kõrgusel. Kolm neljandikku kogu maakera ümbritsevast õhumassist paikneb merepinnast arvatuna 0 - 10 km kõrgusel. 9.1
Bw- metamorfne horisont, Baf amorfse akumulatsiooni horisont, Bt tekstuurne sisseuhte horisont, Bh huumus-illuviaalne horisont, Bs raud-illuviaalne horisont, Bhs huumus-raudilluviaalne horisont. C mulla lähtekivim. Mulla tekkest peaaegu mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (va. gleistumine) R- aluskivim. Kvaternaarile eelnenud ladestust (devon, ordoviitsium, silur, kambrium) pärinev mullatekkest mõjutamata kivim (paas). G gleihorisont. Alaiselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas või rohekas-hall (liivade puhul ka valkjas-hall) horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil moodustunud roostevärvi laike. (g) gleistumistunnustega horistont, kus esinevad vaid lühiajalise liigniiskuse tingimustes tekkinud üksikud gleilaigud või roostetäpid. g põhihorisondi sümboli juures ja tähistab mulla gleistumist
Eemaldatud gleimuld TxG Glei-puistangupinnas PuG Eemaldatud madalsoomuld TxM Eemaldatud rabamuld TxR Paljandpinnased Pp Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla Segatud mullad Ty lähtekivim või aluskivim. Jaotatakse vastavalt veereziimile: Pealismuld on inimtegevuse tagajärjel umbes 50% orgaanilise aine Paljandpinnas Pp akumulatsioonimaterjalist segatud alusmullaga. Pealmiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks Gleistunud paljandpinnas Ppg sobiv tehnogeenselt mõjutatud huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont
(Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont; Bm savi-akumulatiivne horisont; Bt savi- 73 illuviaalhorisont; Bf raud-illuviaalhorisont; Bh huumus-illuviaalhorisont; B murenenud illuviaalhorisont, lähtekivimist raskesti eristatav). C - mulla lähtekivim, asub sisseuhtehorisondist sügavamal, mullatekkest praktiliselt mõjustamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ega muundumisi (v.a. gleistumine ) D - mulla aluskivim, asub lähtekivimi all, mõjutab mulla niiskusolusid (liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.) G - gleihorisont, liigniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas tekkivad rauaühendid, mis reageerivad mulla mineraalosaga moodustades sinakaid-rohekaid gleimineraale
annaabi.ee 
