Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund) Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses Taanlased viikingitena 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Tuntumad taanlased Muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen kirjanik Karen Blixen disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu rezissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele. Aitäh vaatamast! ja aitab küll sellest koolist!
Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Modest Mussorgiski Suurt tähelepanu pöörati vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Rühm tegutses 10 aastat. Nikolai Rimski-Korsakov Tema nime kannab Peterburgi konservatoorium. Lemmikzanr oli ooper, neid oli tal 15 Tuntuim ooper oli "Lumivalgeke" , muinasjutulise sisuga. Sümfoonilistest teostest on tuntuim "Scherezade" , mis seotud "1001 öö muinasjuttudega". Pjotor Tsaikovski Esimesi üliõpilasi, kes astus Peterburgi konservatooriumi. Looming psühholoogilise sisuga, looming väljendab inimesi hingelisi elamusi. Tippteoseks on VI Sümfoonia, alapealkiri "Pateetiline". Kirjutas suurvormide kõrval ka väiksemaid ning programmilist muusikat klaverile. Näiteks "Aastaajad" ja "Lastealbum". Suvitades 1867.a. Eestis, kirjutas programmilise tsükli "Mälestusi Haapsalust". Pjotor Tsaikovski
Kaur Hanson ,,Kas kool toob õnne?" Kaur Hanson on küll lastevanemate liidu peasekretär, kuid minul tekib küsimus, kas ta on haridussüsteemi ülesehitusest ja tähtsusest aru saanud. Tal on mingil määral õigus, kui ta kritiseerib tänast koolisüsteemi, kuid tema poolt pakutud alteratiivid sarnanevad muinasjuttudega. Kui toimiksime Hansoni arusaama järgi, peaksid gümnaasiumis põhilised õppeained olema headus, suhtlemine ning õnnelik olemine ning me puutuksime kokku õnne valemitega ning muude võluretseptidega, kuidas olla õnnelik. Sellisel juhul kooli lõpetades peaksid meie teadmised piirduma enese ja teiste mõistmise, empaatia ja praktiliste suhteoskuste, eneseväljenduse ja kuulamise ning koostööoskustega. Aga kuhu jäävad ametialased teadmised? Justnimelt need,
kaitse. Taani on vastavalt 1953. aasta põhiseadusele konstitutsiooniline monarhia. Ühekojalises parlamendis on 179 liiget. Taani kliima on pehme, kuid tuuline. Taani on juhtival kohal tuuleenergia tootmises. Peaaegu 20% Taanis tarbivast elektrist saadakse tuulegeneraatorite abil. Euroopa Liit on toetanud taastuvenergia projekte, seal hulgas tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutamist Samsø saarel, mis on saanud tuntuks Taani taastuvenergia saarena. Tuntumad taanlased on muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen, ka kirjanik Karen Blixen ja disainer Arne Jacobsen. Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu režissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele. Taanlaste rahvussport on jalgpall. 1992. Aastal võitis Taani Euroopa meistrivõistlused. Muudest spordialadest on populaarsed ka käsipall rattasport, ujumine ja tennis. Traditsiooniline Taani toit on rukkileivast võileivad, mille peal pannakse
Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust, isamaast, usust, priiusest, loodusest, armastusest. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteedika Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele.
Oscar Wilde "Dorian Gray portree" Ole ettevaatlik sellega, mida soovid - see võib täide minna. Raamatut alustades alahindasin seda. Olles varem tuttav vaid Wilde muinasjuttudega, ootasin midagi enamat, muinasjutulist, lummavat. Loomulikult seda teos ka oli, ja rohkemgi. Kuid esialgu, jälgides lihtsat suhtlust (small-talki) ja tegelasi lihtsalt tegelastena, ei pakkunud see midagi peale lord Henry vaimukuste. Oma eksimust mõistsin Doriani metamorfoosi alguses. Tekkis suurem huvi lord Henry kui Doriani suhtes. Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. Mulle meeldis see pahelisus, millega Harry tundis mõnu noormehe pea segiajamisest, see, kuidas ta sai
Mehis Heinsaar Heinsaare novelle seostatakse sürrealismiga, muinasjuttudega ja maagilise realismiga. Ometi näib, et need mõisted ei suuda täpselt iseloomustada tema tekstide kummalist, aga samas väga inim-ja looduslähedast maailma. Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka
Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski-Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontsertre", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. MITTE AINULT HELILOOJA
§ §Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis § §Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses TAANLASED VIIKINGITENA v 8. ja 11. sajandi vahelisel ajal teati taanlasi viikingitena. Nad vallutasid, rüüstasid ja kauplesid koos norralaste ja rootslastega kogu Euroopas. . TUNTUMAD TAANLASED § Muinasjuttudega kuulsaks saanud kirjanik Hans Christian Andersen § kirjanik Karen Blixen § disainer Arne Jacobsen. § Taani film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu rezissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele. Hans Christian Andersen HUVITAVAID FAKTE v Keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat v v 85% taanlastest elab linnas. 54 perekonnal sajast on oma maja. v v Iive oli 2005. aasta seisuga 0,34%
sümfoonilise süidi , süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Veel on ta kirjutanud ooperid ,,Jõuluööl", ,,Lumineid", ,,Kuldkikas". Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks.
edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. (Bõliina on rahvapoeesia zanr, mis on seotud teatud ajaloolise olukorraga). Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Rimski-Korsakov dirigeeris ka ise pikka aega sümfooniaorkestreid. 1886. aastal hakkas
Ta kirjutas kokku 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena Vene folkloori ja ajalugu. Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). Tuntud on ka ooper "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Nikolai oli ise ka pikka aega sümfooniaorkestri dirigent. 1886. aastal hakkas Beljajev Rimski- Korsakovi initsiatiivil korraldama "Vene sümfooniakontserte", kus dirigendiks oli enamasti Nikolai ise. 19. sajandi alguseks omandas Rimski-Korsakovi looming laialdase tunnustuse, tema oopereid võtsid pidevalt oma repertuaari mitmed teatrid. 3. MITTE AINULT HELILOOJA 5
meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme. Kätlini arvamusest võib järeldada seda, et ka tänapäeval leidub noori, kes tahavad pidada ja peavadki rahvaluulet ja erinevaid pärimusi meie rahvuskultuuri tähtsaks osaks. Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste. Seda seostatakse sageli ainult igipikkade regilauludega ja memmede/taatide muinasjuttudega. Tegelikult on rahvaluule tohutult mitmetahuline ja põnev. Minu arvates on folkloor otseselt seotud erinevate ajajärkudega, s.t. erinevatel ajajärkudel olid populaarsed erinevad folkloori tüübid - maailmasõdade ajal lokkasid linnalegendid, anektoodid. Tänapäeval internetis ketikirjad, netinaljad. Aga palju arhailisematel perioodidel olid aktuaalseks meie jaoks rahvaluule võrdkujud - kangelaslood,
sisuliselt vähe läbi mõeldud, nagu näiteks Jussi lugu, kes tahab metsas kõik loomad maha põmmutada. · Tähelepanuväärne on lasteproosa. Seda on ilmunud eriraamatuina "Taeva-Kääbus" (1922), "Must kukk ja kirju kana" (1935), "Muna" (1938) jt, kuid suurem osa on jäänud perioodikasse. o Proosa ainestik on mitmekesine, sageli on tegemist rahvamuinasjutu laadi ja motive kasutavate muinasjuttudega, kus kõneldakse loomadest. o Kõige rohkem on reaalelust lähtuvaid, kuid fantastikaga põimitud lugusid, kus linnud, loomad või seemed on personifitseeritud. o Enamasti on jutukestel õpetlik iva. Lood panevad lapse mõtlema ja järeldama, küsima ja kaaluma, mis on hea ja mis halb. o Lood kuuluvad klassikalise aabitsajutu kategooriasse. Neid on lugemikes arvukalt kasutatud ning kasutatakse tänapäevalgi. · J
Sissejuhatus Töö teemaks on Eesti loomamuinasjutud. Töö eesmärgiks on uurida eelkõige loomamuinasjuttude sisulist poolt, ehk siis: missugune on tegelaskond ja miks ta on just selline, missugused on põhilised teemad muinasjuttudes ja missuguste vahenditega on loomamuinasjuttu elavdatud. Nimetatud teemad valisin selle tõttu, et paljude loomamuinasjuttude lugejate jaoks on nad lihtsalt ''ühed muinasjutud'', sarnasuses teiste muinasjuttudega, kuid minu eesmärgiks on näidata loomamuinasjuttude tegelikku sisu, mida inimesed hiljem ka lugedes rakendada saaksid, kui selleks muidugi huvi ning soovi on. Töö on üles ehitatud eelkõige Pille Kippari artiklite põhjal. Lisaks tema teooriale olen toonud küllaldaselt näiteid, et teooriatele kinnitust otsida. Näited pärinevad ERA kogu e-väljaandest http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/ . 2
piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt. mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi.
28.jaanuaril jättis Puskin hüvasti oma lähedastega. Vabanemine kõigist katsumustest ja vaevadest, mis maailmapoeesia suurimale geeniusele osaks olid saanud saabus 29.jaanuaril 1837.aastal pisut enne kella kolme päeval. 4.veebruaril viidi Puskini puusärk Peterburi. 6.veebruaril 1837.a. maeti Puskin Svjatogorski külakalmistule, saatmas vaid üksikud eluaegsed sõbrad ja mõned üksikud Pihkva pärisorised talupojad, nagu oleks neid tapetu poeedi kalmu juurde saatnud see orirahvas, kes oli muinasjuttudega rikastanud tema loomingut ning igavesti mäletas Puskini nime, et kanda seda oma kaugesse, kuid paratamatult saabuvasse vabanemisaega. Kasutatud kirjandus: Leonid Grossman "Puskin". Värsid tõlkinud Betti Alver. 9
1912), ,,Vaiksed eksistentsid" (1886), ,,Teine" (1889), ,,Mikael" (1904), ,,Isamaatud" (1906). Teised osalt stilistiliste ja süvenenud kunstiliste huvidega, osalt naturalismi ja positivismi jätkavad kirjanikud sellest põlvest on Karl Larsen (1860-1931)- ,,kunst kunsti pärast" kalduvustega esseist ja jutustaja; Peter Nansen (1861-1918)- dekatentsne Kopenhaageni kujutaja; Carl Ewald (1856-1908)- tuntud oma romaanide ja juttudega ning eriti evolutsiooniõpetusele rajatud muinasjuttudega; satiirik Gustav Wied (1858-1914) ja esteetiliselt häälestatud Sophus Michaèlis (1865- 1932), kelle tuntumad teosed on draamad ,,Revolutsioonipulm" (1906, eesti laval 1920/21) ja ,,Igavene uni" /1912, eesti k. 1912). Suurim realist sellest põlvest on Henrik Pontoppidan (1857- 1943), kes erineb oma käsitluslaadilt varematest naturalismiaja kirjanikest. Ta astub välja kõige ebaehtsa, ebaõige ja dekatentselt ebaterve vastu Taani ühiskonnas. Tema esimeses suures romaanitriloogias (Muld,
rannani. Just need Paralepa ja Pullapää olid ka Cyrillus Kreegi sagedaste jalutuskäikude sihtpunktid. Eriti oluline, otse pühapaik olnud tema jaoks Paralepa mets. ,,Paralepa on minu tempel," kinnitanud ta oma lähedastele mitmel korral. Muinasjutulise ja salapärase Paralepaga seostas Kreeki ka Mart Saar, kes kolleegi 40. sünnipäeva puhul kirjutas Muusikalehes: ,,Cyrillus Kreek helide nõid, kes viskab joonistusi hämaras Paralepa metsas merekaldal vaikuse ja muinasjuttudega ümbritsetud viirastuste keskel".Ent Kreegi suhe loodusega polnud hoopiski ainult müstiline ja ebaratsionaalselt aistinguline. Ta oli õppinud tundma ja eristama sadu taimi lilli, puid ja põõsaid ning jälgis aastaid nende kasvamise ja elu rütmi. 1920. ja 1930. aastaid võib muusikaelulise panuse aspektist pidada Kreegi kõige elavamaks ja viljakamaks perioodiks. Ta töötas Haapsalu koolides muusikaõpetajana,
Oli ka naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare "Noored hinged" on kujundanud psühholoogiline impressionism, mis annab edasitegelaste tunde- ja meeleoluvarjundeid. 20.saj teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. I ms ajal jõudis haripunkti Tuglase novellilooming. Samal ajal ka Tammsaare oma sümbolistlike miniatuuride ja muinasjuttudega. Prosaistina Karl Rumor, novellid ja sümbolistlik jutustus "Lumiste kõrguste poole". A.Tassa muinasjutu- ja legendilaadsed novellikogud "Nõiasõrmus" ja "Hõbelinik". Luts (jutustus "Soo), kes alustas ja lõpetas realistina. Asjaolu, et uusromantikast olid ajutiselt haaratud tuntud realistid nagu Luts ja Tammsaare, tõendab uusromantismi valitsevat osa selle perioodi kirjanduses. Iseloomulikud on lühizanrid- novell, laast e miniatuur (Tuglas "Liivakell").
Ka rahvaarv väheneb. Eesti kultuuri kaitse. Nt maalikunst. Tegemist pole eestikeelse tegevusega. Eesti kujutava kunsti edendamine. Kas see on nii oluline? See on keeruline. Kodakondsuse ja rahvuse suhe. §49, §8, §36 (lg3). Natsionaliteet viitab nii kodakondsusele kui ka rahvusele. Eksistensiaalne mure on rohkem väikerahvaste mure. Tänapäeval on oluline märksõna põhiseaduspatriotism. See pole seotud müütiliste muinasjuttudega, emotsioonidega. See mõiste on pärit Saksamaalt. See tähendab, et meie kodumaa armastus ja lojaalsus on seotus põhiseaduslike väärtustega. See seob tunde väärtustega, mis on sätestatud põhiseaduses, eelkõige aluspõhimõtetega . Need tagavad hea ja õiglase korra. Loovad baasi, et põhiseadus muutub integreerivaks teguriks. Lojaalne saab olla sõltumata sellest, kas lapsepõlves on kuulatud muinasjutte ühes või teises keeles. Ta integreerib ja loob aluse patriotismiks. Kui see
1. tegime käsitöid ja joonistasime H. C. Ander- seni muinasjuttude ainetel; VI vahetus. Loodusesõprade vahetus 2. lavastasime muinasjutu ,,Lumekuningana"; Eesmärk: väärtustada oma riigi kultuuri ja tradit- 3. kõik ülelaagrilised üritused olid seotud sioone ning kasvatada armastust ümbritseva loo- H. C. Anderseni muinasjuttudega. duse vastu. Sihtrühm: 715-aastased lapsed III vahetus. Kunstilaager Läbiviidud tegevused: Eesmärk: pakkuda noortele võimalust puhata loo- 1. korjasime ja kuivatasime ravimtaimi, millest duses ja kasutada aega enesetäiendamiseks.
saavutusi. Ta püüdis jätkata Masingu suunda ning avardada talupojast lugeja silmaringi. Tema üks menukamaid teoseid (ja üldse 19.saj-l) oli ,,Reinuvader Rebane" Goethe teosest insp. Kreutzwald lõpetas ka Faehlmanni teose ,,Kalevipoeg" (F. suri). Kreutzwald kirjutas ka ,,Viru lauliu laulud" kogumik. Seetõttu ka Kreutzwald kui Viru laulik. 1866.a-l aga muinasjutukogu ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sarnanevad Grimmide muinasjuttudega. Kirjutanud ka ,,Kilplased". 4. Eesti rahvuseepose kujunemine Kirjanduses on Kalevipoega mainitud juba 17. saj. (Stahl, Hupel), huvi vägilase vastu elavnes 19. saj. alguses (K.J. Peterson, G.H. Schüdlöffel). Kalevipoja-muistendite motiivistikku üritas sisuliseks tervikuks ühendada F. R. Faehlmann. 1839 esines Faehlmann ÕESs ettekandega Kalevipojast, milles ta ühenda temale tuntud Kalevipoja muistendid ühtsex tervikux, luues nii tulevase eepose visandi. «Kalevala»(1835)
Arenenud kodanik on isiksus, kes õppis oma mõtlemist arendama ja rikastama ning seejärel otsustas selle kasuks, mis talle kõige sobivamana näis. See on isiksus, keda iseloomustab teatud vaimne kindlameelsus./.../ Selliseks valikuks valmistumisel peab kodanik tutvuma peamiste ideoloogiliste suundadega kui ajalooliste fenomenidega ja ka teadusega peab ta tutvuma kui ajaloolise fenomeniga, mitte aga kui ainuvõimaliku probleemide lahendamise viisiga. Tutvudes temaga kõrvuti teiste muinasjuttudega, nagu näiteks primitiivsete ühiskondade müütidega, omandab ta informatsiooni, mis on vajalik vabaks valikuks. Sellise haridussüsteemi aluseks on Feyerabendi arvates samasugune relativism, mida kaitses vanakreeka filosoof Protagoras V sajandil e.m.a. Selline relativism on mõistlik, sest ta pöörab tähelepanu traditsioonide ja hinnangute mitmekesisusele ning samuti ka tsiviliseeritud, sest ei pea kellegi küla tema kohalike traditsioonidega maailma nabaks
annaabi.ee 
