PIANISSIMO 04.03.2008 kell 19.00 toimus Tartu Ülikooli aulas Eesti-Soome kvintett. Klaveril oli Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause.
6. Mitmete Mozarti teoste libretode autor 7. Viini klassik, Mozarti õpetaja 8. Ooper võrgutajast Don Juanist ja ,,kivist külalisest" 9. Mingil eluperioodil teatud linnas tegutsenud muusikute koondnimetus 10. Mozarti õe nimi 11. Rooma paavsti poolt Mozartile omistatud tiitel 12. Linn, kus musitseerides veetis Mozart kuid 13. Mozarti esimene õpetaja, innustaja ja isa 14. Koomiline ooper (itaalia keelne nimetus) 15. Linn, kus suri Mozarti ema ja linn, mis tellis Mozartilt esimese sümfoonia suurele orkestrile 16. Linn, mis mängis Mozarti elus väga olulist rolli. (nt. kuulis ta seal esimest korda klarnetit, kohtas perekond Weberit jne.) 17. Viini klassik 18. Mozarti sünnilinn 19. Mozarti õpilane, kes lõpetas tema viimase teose 20. W. A. Mozarti lõpetamata jäänud teos 21. Esialgu haledalt läbi kukkunud Singspiel
Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma
Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja".
Händeli helikeel ühendab saksa,itaalia,inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Sakslased ja inglased pole kunagi suutnud teda omavahel ära jagada päritolult küll sakslane,sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda aga omaks pidada itaallased. 18 . saj keskes oli Händel Euroopas väga tuntud.Pärast Händeli surma hakkati korraldama suuri Händelifestivale.Händeli 100 aastapäeva tähistati ka Viinis, kus Mozartilt telliti töötlused neljast tuntumast oratooriumist. Händeli looming mõjutas tugevasti Haydnit, kes tutvus tema muusikaga Londomis ja selle mõjul pöördus veel elu lõpul oratooriumizanri poole.
Kokkuvõttes oli ooper piisavalt hästi lavastatud Aarne Mikki poolt. Kõige paremini sulandus oma rolli Amelia, kes suutis hästi näidelda ning laulda. Samuti mulle meeldis lavakujundus, suured maskid näitepõrandal tekitasid erinevaid mõtteid ooperi kohta, mis sundisid jälgima lavatükki väga suure huviga. Ma soovitan Verdi "Maskiballi" minna vaatama kõigil, kes tahavad head näha head ooperit ning on huvitunud Verdi ooperitest. Ise ma oleks rohkem eelistanud vaadata Mozartilt kas "Võluflööti" või mingit teist ooperit, aga "Maskiball" oli ka hea.
Mozart-andekalt pirtsakas geenius. Wolfgang Amadeus Mozart südis 1756.aastal Austria linnas nimega Salzburg.Ta suri aastal 1791 Viinis olles vaid 35-aastane.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Haridustee algas Mozartil väga varajasest east.Juba kolme aastaselt, kui isa oli märganud Wolfgangi suurepärast annet, hakkas isa talle vastavat õpetust andma.Tema suureks eelduseks oli loov geenius ja erakordsed võimed - absoluutne kuulmine, suurepärane mälu ja pillimängu kerge omandamine.Juba neljaaastaselt kulus Wolfgangil üksnes
Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja". Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil oli ooper. 4
Viinis, sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma ooperi publiku ette tõi. Ma arvan, et ta oli ikka tõsiselt kade, et temal sellist annet pole. Mina arvan, et see, mis on jumala poolt loodud, tuleb omaks võtta ning ei saa süüdistada jumalat, et keegi on sellegist parema ande saanud. Just nagu filmis. Tol hetkel arvas Salieri, et Mozart sai kõik, mida tema ei saanud. Tema süüdistas selles ainult jumalat. Ma arvan, et see oli väga vale, et hakkata Mozartilt oma au ära võtma ning tema elu nässu keerama. Kuigi Salierit see enam ei huvitanud, sest ta oli sisimas Mozarti peale tõsiselt kade. Salieri viibis kõikidel Mozarti ooperite esitamistel, kuid viibis seal sajala. Kuna ei tahtnud näidata, et Mozart temast parem on. Ta võttis endale eesmärgi Mozarti anne hävitada ja Mozart ise hävitada. Nii ta hakkaski plaanima Mozarti surma plaanima, kuid kõik ei läinud nii nagu tema tahtis. Ta mõtles
Geenius ja tema looming Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga. Seal võeti vastu paremini Haydni
Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli 14 ( Mitridates Pontose kuningas, mida M ise 14-aastaselt ka juhatas) Rooma paavst osutas noorele geeniusele erilist au ja andis talle kuldkannuse ordeni. Vaatamata kuulsusrikkale lapsepõlvele maeti M 35-aastaselt vaeste ühishauda. Looming M muusika on päikeseliselt särav, täis naeru ja elurõõmu. M on loonud muusikat kõigis kaasaegseis muusikazanreis, võttes eeskuju Haydni sümfooniatest, arendas edasi sonaaditsüklit
täiskasvanu eest väljas olema. Sellele vaatamata armastas Beethoven väga klaverit mängida. Juba 8-aastasena esines Beethoven Kölnis. 11-aastaselt asendas ta vahetevahel Bonni õueorganisti Neefet, kes oli tema esimene tõeline õpetaja. Tänu Neefele sai 12-aastane Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 13- aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid. Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, et võtta tunde Mozartilt. Teade ema raskest haigestumisest viis ta koju tagasi ja kohtumine Mozartiga jäi põgusaks. Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai Beethove minna alles 1792. aastal, kui Mozart oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane. Haydn kiitis küll noore helilooja tohutut annet, kuid ei mõistnud täielikult tema pisut ebatavalist ja harjumatut stiili. Selleks olid nende loomused liiga erinevad.
Lapsgeenius W. A. Mozarti vanemad W. A. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja temast viis aastat vanemõde Maria Anna (pereringis tuntud kui Nannerl) elasid lapseeast vanemaks. W. A. Mozarti elulugu Hariduse sai Wolfgang oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Isa oli ühtlasi ka Wolfgangi esimene muusikaõpetaja W. A. Mozarti elulugu Wolfgangi loov geenius ja erakordsed võimed avaldusid juba varases nooruses. 3 aastaselt õppis kuulmisejärgi klavessiini mängima. 4 aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 6 aastaselt alustas hiilgavaid kontsertreise Euroopa linnades
Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja". Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil oli ooper.
Kuigi varsti sai poiss oma peavaludest lahti ja tõmbas kulda nagu magnet, millal iganes vaid tahtis, ei olnud see sugugi parem, sest ta muutus kurjaks ja halastamatuks inimeseks. Andekuse koormaks olemine võib väljenduda ka selles, et inimesi võidakse nende teadmiste ja oskuste pärast kadestada. Samuti võidakse teise inimese teod endale omistada. Mozarti ,,Reekviemi" tellimisega on seotud kummaline asjaolu . ,,Reekviemi" tellis Mozartilt tumedas keebis võõras, kes palus teose tingimata lõpetada kindlaks tähtajaks. Suure täpsusega ja korrapäraselt saatis võõras, kes keeldus nimetamast oma nime, honorari. Hiljem selgus, et salapärane võõras oli muusikaharrastaja ning helilooja-asjaarmastaja krahv Walseggi teener. Krahv andis sageli tellimusi tuntud muusikuile, nimetamata oma nime, ja esitas teoseid hiljem kodukontsertidel oma loominguna.
Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: ,, Just nii palju kui vaja." Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt
1768 lõpetas ta oma esimese ooperi : La finita semplice. 17701773.a. tegid isa ja poeg 3 edukat reisi Itaaliasse. Mozarti võeti seal vastu kui tippheliloojat. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. Bologna Muusika Akadeemia võttis Mozarti oma auliikmeks, seal õppis ta kuulsaima muusikaõpetaja Samarantsi juures. 1772.a. tuli Salzburgis võimule piiskop Coloredo, kes oli väga range ja nõudlik inimene, ta nõudis Mozartilt täpset teenistust. Mozarti ringreisid jäid nüüd harvemaks, rohkem aega jäi heliloominguks. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid) ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. ( Roomas, on müüt, et Mozart osales Allergi's Misere esinemises. Ta tahtis noote saada, kuid kui keegi ei nõustunud talle neid andma ning ta kirjutas muusika peast.1770 oli Mozarti esimene peamine ooper, Milanos
hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimese ooperi. Kolmeteistkümneselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Neljateistkümneaastasena võeti Mozart Itaalia-reisi ajal pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika-akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperis tervitati vaimustusega. Mozarti isa Leopold oli helilooja, kapellmeister ja üks selle aja tuntumaid muusikapedagooge. Kui ta märkas oma poja erakordset annet ja huvi muusika vastu, hakkas ta teda õpetama. Nelja-aastane Wolfgang pidi tundide kaupa harjutama klaverit, viiulit, tegema kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine.
jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis. Ta elas 35- aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks. Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Mozarti loov geniaalsus ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Õde Maria Anna, keda pereringis kutsuti Nannerl'iks, kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega 1763-st aastast reisima ja neid
1899. ja 1910. aastal juhatas Mahler kontrollitud versiooni Schumanni Sümfooniast number 2 ja 4. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Kui ta esmakordselt võttis üle Ooperimaja olid kuusamad tööd "Lohengrin", "Manon" ja "Cavalleria rusticana". Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Cristoph Willibald Gluckilt ja Wolfgang Amadeus Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad "Fidelio" ning "Tristian ja Isolde". Mahleri ajal oli Viin üks maailma suurimaid linnu nind Austria- Ungari Impeeriumi pealinn. See oli kodusks tuntud kunstnikele ja artistidele.ning Mahler teadis neist paljusi. Mahler töötas Ooperimajas iga aasta üheksa kuud, mistõttu jäi tal uue loomingu jaoks aega ainult suvel. Need suved veetis ta põhiliselt Maierniggis, kus idüllilises looduses komposeeris ta oma Sümfooniad number 5
Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katoliku kirikus, kus õppis ka klaverimängu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Gluckilt ja Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad “Fidelio” ning “Tristian ja Isolde”. Mahler töötas ooperimajas enamiku tervest aastast, mistõttu jäi tal loomingu jaoks aega ainult suvel. 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga, kes oli temast 20 aastat noorem ning tuntud Viini kunstniku Carl Molli kasutütar. Alma oli muusik ja
"öökuningannad", kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Kuid siiski on Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll. Kuid ta oli liiga andekas helilooja ja tal oli palju kadestajaid. Teatav konkurents käis Mozartil õukonnamuusiku Antonio Salieri'ga. Austria keiser Joseph II tellis nii Salierilt kui ka Mozartilt ooperi. Salieri ooper oli kõlaliselt lihtne ja selge, kuid Mozarti ooper võrreldes Salieri omaga keeruline ja kaunistusterikas. Joseph II pidas end muusika alal suureks asjatundjaks ja ütles Mozartile: "Liiga peen meie kõrvade jaoks, liiga palju noote, kallis Mozart." Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja". Puskin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas
Maria Antonia isa oli Saksa-Rooma keiser, Toskaana suurhertsog, Austria kaasvalitseja ja Lorraine'i hertsog. Maria Antoniat kirjeldati kui väikest, aga tervet last. Maria Antoniat ja ta vanemat õde, Maria Carolinat , kasvatati koos, Maria Carolinast sai Marie usaldusisik. Maria Antoniale meeldis muusika, ta õppis klavessiini mängima, millega ta ka esines paljudele inimestele. Legend räägib, et kui Mozart lapsena kuningaperele esines, ja Mozartilt küsiti, mida ta tasuks tahab, ütles ta, et tahab vastutasuks vaid Maria Antonia kätt. Maria õed abiellusid enne teda kuninglikust soost meestega: Maria Christina, vanim õdedest, abiellus Hollandi asevalitseja prints Albertiga, Maria Amalia Parma printsi Ferdinandiga, Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinand IV-ga. Maria Antonial oli 5-aastasena kass, kelle nimi oli Macaron. Marial oli vähe kooliharidust. Ta ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida ja eelistas
esinema kõrgest soost rahva juurde muusikutele ning ta võeti vastu Nimetab Haydnit oma „papaks” Heinburgi väikelinna kirikukoori Saab inspiratsiooni Haydni kuue vene Tellitakse kuus sümfooniat Concert keelepillikvartettist Spiritueli direktorile Le Gros´le, mitte Õpetab Beethovenit ainult 12 päeva Mozartilt Korraldab koduakadeemiaid Valitakse Vene troonipärija Tahtis ka oma naisest lahku minna, klaveriõpetajaks, mitte Mozartit kuid jäi siiski naise juurde, sest neil oli Elas emotsionaalselt üle Mozardi surma just laps sündinud 1790 otsustas oma naisest lahku minna 6 last, kellest kaks elas, kui ta suri Polnud lapsi
Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult. Kontsert on sellega lõppenud ja rahvas saalis tõuseb oma kohtadelt, et vestelda. Sama teeb ka jutustaja
sissetungijana. Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad kohmakalt ja amatöörlikult. Kontsert on sellega lõppenud ja rahvas saalis tõuseb oma kohtadelt, et vestelda. Sama teeb ka jutustaja
eelistab minna surma. Selline kohustuste ja eneseohverdamise segapundar kumab läbi ka Mozarti kirjavahetusest oma isa Leopoldiga. Eriti pinevaks muutus olukord pärast Mozarti ema surma: ühelt poolt mõistis Leopold, et ta poeg väärib avaramaid tegutsemistingimusi kui Salzburg pakkuda suudab, ent samas ei soovinud ta kaotada kontrolli poja tegevuse üle ning leidis ka, et pojal tuleks hoolt kanda vananeva isa ja vallalise õe eest. Ühesõnaga, Mozartilt oodati ohvrit. ,,Idomeneo" teema puudutas Mozarti seega isiklikult. Samas oli ,,Idomeneo" loomisaeg üks viimaseid kordi, mil isa tundis, et tema muusikalisi kogemusi ja näpunäiteid vajatakse kirjad Müncheni ja Salzburgi vahel liikusid tihedalt ja on täis intensiivseid arutlusi ooperiküsimuste ja teose edenemise üle. Teater ja muusika Mozart on mitu korda rõhutanud, kui väga teda köidab teater ning kui hästi ta end teatriatmosfääris tunneb. Pärast 1775.
annaabi.ee 
