Mozarti ristsõna

Suurkask, Siim

Mozarti ristsõna (0)

1 Hindamata

W
E
B
E
R
F
I
G
A
R
O
P
U
L
M
N
A
N
N
E
R
L
V
Õ
L
U
F
L
Ö
Ö
T
G
L
U
C
K
D
A
P
O
N
T
E
H
A
Y
D
N
D
O
N
G
I
O
V
A
N
N
I
V
I
I
N
I
K
L
A
S
S
I
K
U
D
M
A
R
I
A
A
N
N
A
K
U
L
D
K
A
N
N
U
S
E
R
Ü
Ü
T
E
L
L
O
N
D
O
N
L
E
O
P
O
L
D
O
P
E
R
A
B
U
F
F
A
P
A
R
I
I
S
M
A
N
N
H
E
I
M
B
E
E
T
H
O
V
E
N
S
A
L
Z
B
U
R
G
S
Ü
S
S
M
A
Y
R
R
E
E
K
V
I
E
M
T
E
A
T
R
I
D
I
R
E
K
T
O
R

Selle perekonna tüdrukud olid Mozartile ahvatluseks

Mozarti kuulsamaid oopereid

Nii kutsuti Mozarti õde

Mozarti tõenäoliselt kuulsaim ooper

Vähetuntud Viini klassik

Mitmete Mozarti teoste libretode autor

Viini klassik, Mozarti õpetaja

Ooper võrgutajast Don Juanist ja „kivist külalisest“

Mingil eluperioodil teatud linnas tegutsenud muusikute koondnimetus

Mozarti õe nimi

Rooma paavsti poolt Mozartile omistatud tiitel

Linn, kus musitseerides veetis Mozart kuid

Mozarti esimene õpetaja, innustaja ja isa

Koomiline ooper (itaalia keelne nimetus)

Linn, kus suri Mozarti ema ja linn, mis tellis Mozartilt esimese sümfoonia suurele orkestrile

Linn, mis mängis Mozarti elus väga olulist rolli. (nt. kuulis ta seal esimest korda klarnetit, kohtas perekond Weberit jne.)

Viini klassik

Mozarti sünnilinn

Mozarti õpilane, kes lõpetas tema viimase teose

W. A. Mozarti lõpetamata jäänud teos

Esialgu haledalt läbi kukkunud Singspiel

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Siim Suurkask Õppematerjali autor

Mozartiga seonduv ristsõna

mozart muusika muusikaajalugu ristsõna

Sarnased õppematerjalid

doc

Must nool

,,Must nool" R. L. Stevenson 254 lk Illustraator: J. Witam Tegelased: John, Henry VI , Daniel, sir Oliver, Richard, Dick , Clipsby , Bowyer , Bennet , Shelton , Nick , Hatch , Hugh Ferryman , Matcham , Carter , Harry , Missa , Joanna , Greensheve , York , Lawless , Duckworth , lord Shoreby , Lancasteri , Dutton, Catesby , Alicia , Pirret , Arblaster , Tom , lord Foxham , Gloucester , Ellis 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest raamat tegelikult rääkis Sõjast Vanaaja sõjast Mingist legendist Kunagisest vägede liikumisest, mida nad tegid sihtkohtade vahel liikudes jne... 2. Tsitaadid Laused, mis meelde jäid Põhjendus, miks just see jäi meelde Üks ambur võttis köie otsa See lause ajas naerma. pihku, ronis kähku üles ja enne, kui minut oli mööd

Kirjandus

odt

Ekke Moor lektüürileht

Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Rumal tegu poisi poolt, et teha laps ja kaduda peale seda. Laiskus on ka tava

Kirjandus

doc

Klassitsim muusikajaloos.

Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks). Kuna uus ajastu vabastas helilooja kirikust ja õukondlikust tellimusest, siis avanes heliloojal võimalus oma isikupäral särada lasta. Uue ja oluliselt kasvanud ning muusikaga kursis oleva publiku ees saigi ennast maksma panna vaid ereda ning isikupärase väljenduslaadiga looja. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. Haydn oli veel põhiliselt õukonna teenistuses, Mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, Beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. Klassikaline stiil hakkas välja kujunema juba hilisbaroki muusikas 1730. aastate paiku. 1720 1760 võib nim. üleminekuajaks, mil tekkisid uued vormid ja zanrid. Uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust

Muusikaajalugu

odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi

Õigus

doc

Mait Malmsteni elulugu

LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E

Kirjandus

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

pdf

Koolipedagoogika

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6

Pedagoogika

pdf

Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu dedukt

Tehnoloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk