Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu. Psühhofüsioloogilised reaktsioonid: *hingamine *muutused südame- ja veresoonkonna töös. (nt: punastamine) *muutused seedeelundkonna töös. (nt: ehmatus, suukuivamine) *muutused sise- ja välisnõrenäärmete töös
eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest ümbritseva maailma kohta. Edasi liikudes jõudsime grupini, kes oli giidiga ekskursioonil, giid tundus juba eemalt tuttav ning kasutasin isikutaju etappi – äratundmist , mille puhul on mõned olulised tegurid (näiteks näoväljendus, liigutused, kehaehitus, riietus) ning mille põhjal kujuneb esmamulje (tihti ka pikaks ajaks kinnistuv tervikmulje) ning mis tuletas meelde, et tegemist on Aleksei Turovskiga. Olles ise just hiljuti käinud A. Turovski loengul, toimus minu peas kohe meenutus emotsionaalse mälu abiga, mille hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel, et loeng oli väga emotsionaalne, asjalik ja sisukas, palju asjakohaseid näiteid ning ebameeldiva lõpuga grupitöö loomade
arenema koordinatsioon- vaadata sinna, kuhu ema vaatab ja vastupidi. 2) Hääletsemine (koogamine ja lalisemine), õpib, et teised kuulavad, kui mina räägin. 3)Naeratamine ja naermine. Enne 3. elukuud väljendab oma heaolu, füüsilises plaanis, pärast on sotsiaalne naeratus. 4) Nutmine. See ei saa reageerimata jätta enne 1. aastat. Häälekõrgus ja rütmika. Nutab kas hirmu pärast, frustratsiooni tõttu, nälja tõttu, viha tõttu, valu tõttu, selle tõttu, et ta on ülestimuleeritud. 5)Näoväljendus ja zestid. Lastel ei ole sotsiaalseid emotsiooni peale naeratust 3.kuust. Imikud tajuvad ümbritsevate inimeste emotsioone ja zeste. · Täiskasvanutepoolne lapselik kõne lühike, aeglane, harvad keeldumised, kolmandik kõnest on kordused, lihtlause on domineeriv lause liik, kõrge hääletoon, rohkem küsilaused. · Sünnipärased eeldused ja kiindumuse kvaliteet. Kui turvaline on kiindmus ja kas see üldse tekkib. John Booby (
1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et partner on asunud temaga suhtlema. 1. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: · pilgu suund, · pea asend, · näoväljendus, · distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. 2. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma: · probleemi vastu huvi äratamine, · vastastikuse usalduse õhkkonna loomine · sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma teade väljendada lühidalt ja selgelt. Tähelepanu tuleks pöörata neljale faktorile ja need on:
1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: pilgu suund, pea asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ning sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma teade maksimaalselt kokku suruda ning väljendada end lühidalt ja selgelt. Tähelepanu tuleks
* Emotsioonid väljenduvad kõige selgemini inimese näos. Põhi ehk baasemotsioonid kurbus, rõõm, viha, hirm, üllatus, vastikus on erinevates kultuurides samasugused. Emotsioon paneb liikuma mingid samasugused teatud lihastegrupid näos. * Kui ei väljenda emotsiooni, siis see jääb inimese sisse ja pikema aja jooksul võib tekitada nii psüühilisi kui ka kehalisi probleeme. (nt peavalu, maohaavad jne) * Näotagasiside hüpotees Selleks, et rõõmus olla, tuleb naeratada. Näoväljendus ja emotsionaalne seisund on nii tihedalt seotud. Frustratsioon * Frustratsioon tekib kui on mingi oluline ja tähtis tegevus ning seda blokeeritakse, siis tekib mingisugune emotsioon ja tuleb välja mõelda uus lahend. Kui tuleb uus tegevus ning tuleb hea resultaat, ei teki frustratsiooni, aga kui seda head resultaati ei teki, siis tekibki frustratsioon. -) Inimesi võib jagada kaheks: on need, kes muutuvad frustratsiooni tagajärjel
annaabi.ee 
