ümbritseb 12 sammast. Seinad olid kaetud marmoriga. Sissekäigu vastas on niss, milles on praegu viinamarja motiiviga sarkofaagi koopia. Ambulatory võlvid on kaetud 4. saj pärinevate mosaiikidega, milles segunevad kristlikud sümbolid paganlikega. Kupli mosaiigid on nüüdseks hävinud, asendatud 16- 17. saj maalingutega. Konstantinopoli Hagia Sophia Qualat Simani klooster Ravenna Galla Placidia mausoleum Ehitatud 425-430 pKr, kreeka risti kujulisena, mille kuppel on täielikult kaetud mosaiigiga (8 apostlit ja sümbolistlikud tuvid joomas), ülejäänud neli apostlit on kujutatud ristvõlvidel, tähed. Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le. Ravenna Sant'Apollinare Nouvo 6
3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud. Osa ruume võid olla ka maja taga asuva suletud sammasõue, nn. peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkenurki, skulptuure, ilutaimi ja purskkaev. Linnades oli nimelt veevärk, mille tegid võimalikuks veejuhtmed, samuti oli nendes majades olemas lihtne kanalisatsioon. 8. Koguti ka tahvelmaale. Neid on palju säilinud Rooma riigi koosseisu kuulunud egiptusest
Ehitusliigid:* foorum ehk turuplats(kuulsaim trojanuse) väljak * basiilika-äri ja kohtuhoone,katus 3 osast, hoone on kolmelööviline * amfiteater-colosseum,P=524m mahutavus 50000 1 korrus dooria,2 joonia ja 3 korintose * Triumfikaared-ehk võidukaar keiser constantinus * saunad ehk termid caracalla * templid(panthenon) algselt 4 kandiline,on kõigi jumalate tempel * elumajad, paleed- mitmekorruselised üürikad, valgus yheltpoolt, * Villa-jõuka roomlase eluase,põrand kaetud mosaiigiga * inseneriehitised- teed Via Ampia teed,sillad,veejuhtmed Rooma skulptuur: igas kodus esivanemate portree roomlased ei idealiseerinud 1)portree 2 ) ratsamonument- keiser M.Aureliuse ratsakuju roomas 2 saj 3) reljeef myndid kamee. Maalikunst: * mosaiik * seinamaal-armastasid kujutada ruume perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus *
Marmor ja mosaiikehised on hoone lahutamatud osad. Pala d'Oro ehk kuldaltar ja pronkshobused toodi mujalt, mõnes mõttes isegi kahtlastel asjaoludel. Keskajal hangitud aaretest kaks märkimisväärsemat ongi Pala d'Oro ja pronkshobused. Pala d'Oro Esimese kuldse altari valmistasid Konstantinoopoli kunstnikud 975. aastal, kuid seda on palju täiendatud ja uuendatud. Pronkshobused Katedraali tulevik See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava arhitektuuripärl. Lisaks sellele on peakirikul väga vana ja keerukas ajalugu, mis hõlmab paljusi ümberkaudseid riike, millest on skulptuure ja mosaiike kokku kogutud. Oma välimuse ja ajaloo pärast on Püha Markuse katedraal tähtis vaatamisväärsus Veneetsias, mis jääb selleks veel kauaks. Kasutatud kirjandus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Vene http://www.tessahunkin
aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4. saj eKr, tegu on makedoonia mosaiigiga. Ovidius mainib Hylonome-nimelist kentauritari, kes sooritas enesetapu, kui tema armastatu Cyrallus suri sõjas lapiitidega. Kreeka retoorik Philostratus annab samuti kirjelduse kentauritaridest. Kirjeldus on tõepoolest vaimustunud, ta on lummatud kentauritaride ilust ja räägib üsna üksikasjalikult nende läikivast karvast, mis võib olla väga erinevat tooni ja ka kontrastiks inimosa nahavärvile. Tema järgi oli kentauritaride ülesanne olla kodus Pelioni mäe lähedal ja hoolitseda
sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud? Bütsants on mõjutanud Itaalia vararenessansi ja vanavene kunsti. 11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr. 16. Millise keisri ajal toimub Rooma kunsti iseseisvumine
legendid) ja kirjanduse ainetel(Odysseuse eksirännakud). Samuti on kujutatud lihtsalt maastikke, igapäevastseene ja isegi natüürmorte. Arvatakse, et eeskujuks on võetud kreeka maalikunstnike teoseid. Kuna enamiku väljakaevatud majade omanike nimed on teadmata, siis on neile pandud tinglikud hüüdnimed, näiteks Müsteeriumide villa, Fauni maja. ,,kolm graatsiat" ,,Herakles ja Telephos" fresko Pompejis on enamikes majades põrandad kaetud mosaiigiga - s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.
Triumfikaare. Hoone tähtsus prantslastele langes tohutult, kui valmis Triumfikaar. Madeleine'i kiriku interjöör on valmistatud samast materjalist, mis eksterjöörgi ent on lisatud rohkem erinevaid kaunistusi. Hoone sisekapiteelidel asuvad kuldsed kaunistused, mis muudavad ehitise kordades pidulikumaks. Pidulikkust lisavad ehitisele ka selle vägagi suurejoonelised laemaalingud, mis kujutavad endast Napoleon I juhtimisel korraldatud sõjaretki. Kiriku põrandad on kaetud lihtsa must-valge mosaiigiga. Kuna hoonel puuduvad aknad, langeb ehitisse valgus katuses olevatest kuplitest. Imekombel on antud ehitis säilinud algsel kujul, mis muudab selle veelgi imetlusväärsemaks. Tänapäeval on hoone otstarbeks kirik, kus toimuvad väga suurejoonelised üritused, nagu näiteks kellegi lahkumine teise ilma või pulmad. Antud ehitise valisin just selle tagasihoidlikkuse, ent samas suurejoonelise sisekujunduse tõttu. Philip Saksing G2c
iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või klaasikildudest moodustatud pilt. Roomlased armastasid kaunistada ruumide põrandaid mosaiigiga. Näited mosaiigist Mosaiikpõrand, Mosaiik, Caracalla termides. Herculaneum. Aitäh vaatamast!
saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Freskod Maalikunst - mosaiik Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt. Mosaiik
Kõrge taseme ka saavutasid miniatuurmaal (Pariisi psalter, 10.saj.) ja kunstikäsitöö, eriti kullassepa ja tekstiilikunst. Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud pokaale, raskeid katteid ikoonidele ning jumalateenistuste ajal kasutatavate raamatute kaasi. Emaili kasutamisel avastasid nad ottersulatise (kärgsulatis) tehnika, mis oma ilult võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel raukade hallid habemed särasid sageli sügavsiniselt. Tarbekunsti luksus oli vaimustav kulla hiilgus, kristalli läbipaistvus ja vääriskivide sädelus- see kõik oli allutatud ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis
Traianus 4. Patriits. Surnult võeti kipsist või vahast mask. 5. Roomlane esivanematega. See marmorist kuju on elusuurune. 6. Roomlanna u. 90. pKr. Soengud käisid ära. 7. Acilia sarkofaagi figuurid 250. a. pKr. Maalikunst Peamiseks maalikunsti varanduseks oli Pompeij. Aatrium on Rooma elamu keskel asuv pearuum. Valguse sisse- ja suitsu väljapääsuks oli laes suur 4-nurkne ava. Roomlastel oli omane silmapette loomine. Näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid justkui söödes purunenud maha. Osa ruume võis olla pööratud ka maja taga asuva suletud sammasõu nn peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkeruume, skulptuure, ilutaimi ja purskkaevi. Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon. Seinad kaeti maalidega. Kõige kuulsamad villad Herculaneum ja Startiae. Pompeji seinamaalidel oli enamasti iseloomulik suur illusionism looduse jäljendamise meisterlikkus
jaotati osadeks* neljas stiil-kuhjuti kõik eelnev kokku.
Bütsants
oli kolme maailma ristumiskohas, seega erinevad mõjutused. Ta oli antiik kultuuri pärandi
säilitaja. ARHITEKTUUR: olulised olid sakraalehitised, Hagi Sofia kirik. Inspiratsioon
rooma pantheonist. Idas ja läänes olid poolkuplid, Lõuna ja põhjakõlgedel olid poollöövid.
Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad
kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli
enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
Aatriumi kupli mosaiigid on Vana Testamendi ainetel: maailma loomine, Aadama ja Eeva, pattulangemine, Kain ja Aabel, Noa ja veeuputus, Paabeli torn, Aabrahami ja Joosepi lood ning lõpuk Moosese lugu ja Egiptuse lahkumine. Kiriku seeson aga lugu Uuest Testamendist: Kristuse elu, apostlite teod, lõppedes viimse kohtupäevaga. Lisaks jutustatakse üksikasjalikult Apostlite ja Püha Markuse elulugu. See uhke kulla, marmori ja mosaiigiga ülekuhjatud katedraal on ainulaadne ja huvitava arhitektuuripärl. Lisaks sellele on peakirikul väga vana ja keerukas ajalugu, mis hõlmab paljusi ümberkautseid riike, millest on skulptuure ja mosaiike kokku kogutud. Oma välimuse ja ajaloo pärast on Püha Markuse katedraal suur vaatamisväärsu Veneetsia, mis jääb selleks veel kauaks. 4 Kasutatu kirjandus 1. Neil Parkyn ,,70 meie maakera arhitetuuripärli" 2. www.basilicasanmarco
Itaalia- kuppel levib tänu Bütsantsi lähedusele. Kellatorn ehitati kiriku kõrvale. o Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Ümarkaarsed galeriid, ehitusmaterjalina marmor (erivärviline). Mosaiigi kasutamine. o Püha Markuse kirik Veneetsias. Viiskuppelkirik, ruudukujulise põhiplaaniga. Üks võimas kuppel, mille ümber 4 väiksemat kuplit. Väga rikkalikult kaunistatud fassaad ehitusornamendiga ja mosaiigiga. Põhja- Euroopa o Rootsis ja Taanis põhilised näited. Rootsis Lundi toomkirik, maakivist, nelitise kohal torn puudub. Taanis Ribe toomkirik. Alustatud romaani stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili. o Norras olid puitkirikud. Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised detailid- lohepead. Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid
üksteist. Meeskonna liikmed on end võrdselt sidunud ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava tööpingutusega ja neil on ühine vastutus aruandmise eest. Meeskonna liikmed on tugevalt seotud ka üksteise individuaalse kasvu ja õnnestumistega. Meeskonnas on juhi ülesanded jagatud, eksisteerib nii individuaalse kui ka vastastikuse aruandmise kohustus. Meeskond suunab ise oma ülesannete täitmist, teeb tegeliku töö ühiselt. Kui rühmatöö tulemust võiks võrrelda mosaiigiga, siis meeskonnatöö tulemust monoliidiga. Pikaajalised kliendisuhted on ettevõttele väga kasulukid. Pikaajaliste kliendisuhete loomiseks tehakse kliendikaarte, millega püsikliendid saavad palju soodustusi ja eripakkumisi. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine: Kontakti võtmine · Teenindaja läheneb kohe kliendile, kui teda märkab, alustab esimesena kontakti tervitab, pakub teenust. Kaugemal olevale kliendile annab pilgu ja noogutusega märku, et on teda tähele
ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.3.SAPOTEEKIDE JA MISTEEKIDE KULTUUR (5-10.saj.): Sapoteekidel seisis kõrgel järjel nefriidi, vulkaanilise klaasi ja kulla töötlemine. Nendelt on säilinud ulatuslikke lossivaremeid (tuntumad Mitlas), mida kaunistavad sambad ja suurepärased seintesse inkrusteeritud geomeetrilised ornamendid. Peale selle on leitud ka keraamikateoseid- eeskätt inimese kujulisi urne. Osavad kullassepad olid ka misteegid, nad katsid ka inimkolpi türkiisist mosaiigiga, tehnika mille võtsid neilt üle asteegid. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.4.TEITIHUACANI ( TEOTIHUACANI ) KULTUUR (ca 900-1200) Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suure-joonelised varemed tänase päevani säilinud on (hõlmas ligi 20 km2 ja mahutas ligi 100 000 elanikku)
_ Dryase taimestik jääaja järgselt (drüüas, mägimaran paju, pujud, _ nn. neutraalse maastiku kaart Must-valge pilt (saar ja seda ümbritsev ebasõbralik ookean) asendub efedra) _ standard, kus kaardiruudud hõivatud mingi maakasutustüübiga heterogeense mosaiigiga. _ Vara-Holotseenis (10 000-8 000 a. tagasi): kased, männid tõenäosusegap Ruumiliselt eraldatud sama liigi populatsioonid tavaliselt jagunenud _ Kesk-Holotseenis (8 000-2 500 a. tagasi):jalakas, sarapuu, pärn, _ ja kus on välistatud kõik tegurid mis võiksid seda mosaiiki mõjutada erinevate elupaikade, kasvukohtade vahel. Ühe häving
5 tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. 1. 2 „Aleksandri- mosaiik” Rooma koopia Philoxenose maalist, mis loodud umbes 300. a. e. Kr. Koopia näol on tegemist mosaiigiga , mis koosneb 2,5 – 5,5 miljonist kivikesest, kujutatakse Makedoonia valitseja Alexander Suure võitlust Pärsia kuninga Dariusega. Kreeka-Rooma kunstile on iseloomulik, et kujutatakse momenti enne mingit vägivaldset sündmust, mitte aga sündmust ennast, kusjuures pilt on pandud elama, tegemist oleks justkui videolindil jooksva tegevuse pausi vajutamisegi: jookseb, jookseb ja siis järsku paus, mis jäädvustataksegi. Kuid sündmused, mis toimusid enne
Need olid ilmekad, huvitavad, kuid mitte nii perfektsed kui Kreeka omad. o Ratsa monumendid on pärit just Roomast äärmiselt pidulikud ja esinduslikud. o Suurepärased marmormosaiigid. o Kujutatakse ruumiliselt, aga ei tunne perspektiivi. o Maalikunst oli küllaltki kõrgel järjel, seinad kaeti reljeefsete stukk- kaunistustega(krohvist), mis imiteerisid marmorit. Põrand kaeti mosaiigiga. Seinamaalingutest huvitavamad on need, kus kujutati avasid, mis andsid vaate illusoorsesse kaugusesse. 25.01.2008 Kordamine(kuni Rooma jagunemiseni kaheks riigiks) 1. Mesopotaamia a. Templid(millest ehitati, milliseid ehitati, millega seotud, mis seal toimus). b. Lossid c. Uus-Babüloonia(sellest teame, sest varasemad tõmmati maha. See annab aimu nendest ehitistest
mõjutatud ka aedlinlikust liikumisest, mis sajandivahetusel populaarne oli. Gaudi sai inspiratsiooni looduslikest vormidest - puud, merelained, teokarbi spiraal... Kogu park oleks nagu ülemlaul loodusele. Kogu ehitusmaterjal on kohapealt saadud. Keskseks objektiks on viltustel sammastel terrass, kuhu mööda mäenõlva viivad käänduvad teed (sammaste kasutamine - viide antiigile). Kõik fantastilised Vahemerelises vaimus loodud mosaiigiga kaetud ehitised ja skulptuurid on tehtud katkistest kahhelkividest ja keraamikast. (Mosaiigi kasutus on Hispaanias väga pika traditsiooniga, pärit moslemite vallutusajast.) Gaudi istutas mäenõlvadele ainult okaspuid, kuna tahtis kasutada ainult kohalikke taimi. Hiljem on juurde istutatud ka kõikvõimalikke ilutaimi. Park on väga hea A. Gaudi käekirja näide. Pargis asub ka Gaudi muuseum. Peale Güelli surma ostis linnavalitsus poolelijäänud pargi ja muutis selle avalikuks.
momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda. Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga. Näiteks foto, mis on trükitud, koosneb väga lähedalt vaadates mingisugusest värvilisest trükimustrist. Inimese aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse reaalsuse ( pildi ), kuid sellist zoom-efekti sellisel juhul ei esine. 2.2 Teadvuse neurokorrelaadid Inimese teadvusseisund tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida kontrollivad aju koore- alused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse
momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda. Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga. Näiteks foto, mis on trükitud, koosneb väga lähedalt vaadates mingisugusest värvilisest trükimustrist. Inimese aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse reaalsuse ( pildi ), kuid sellist zoom-efekti sellisel juhul ei esine. 2.2 Teadvuse neurokorrelaadid Inimese teadvusseisund tekib siis, kui aju on ergastatud üldiselt, mida kontrollivad aju koore- alused mehhanismid. See tähendab seda, et teadvusseisund ei ole lokaliseerunud mingisse kindlasse
annaabi.ee 
