Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid – settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes.
Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9
Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekivimid · settekivimid Kivimiringe: Magma moodustuvad tardkivimid. Kivimite tekivad jahtumisel murenemisel moondel sulamisel setted, millest moodustuvad settekivimid. Tard ja settekivimite tekivad moondekivimid. Moondekivimite tekib uuesti magma.
b. Kemogeensed tekkinud mitmesuguste soolade ladestumisel lahustest Nt: karst c. Biogeensed taimsete või loomsete organismide jäänuste kujunemisel ja ladestumisel 3. Moondekivimid ehk metamorfsed tekivad kõigi võimalike kivimite ümberkristalliseerumisel kõrgenenud rõhu toimel. Jaotatakse sõltuvalt lähtekivimist: a. Ortokivimid tekivad tardkivimite moondel. (graniit gneiss) b. Parakivimid settekivimi moondel. (liivakivi kvartsiit) · Tunda ära tavalisemad kivimid, nende kasutamine Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstuses Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore
Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad. Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas
Leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui ka rändrahnude hulgas. GABRO LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim Tekib moondel, kõrgel temperatuuril ning rõhul Koosneb tumedast moondekivimist ja heledast tardkivimist. Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga tavaline kivim MIGMATIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level DOLOKIVI Karbonaatkivim
lubjakivi) · Biogeensed tekkinud taimsete ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (nt. kivisüsi, põlevkivi) Moonde ehk metamorfsed kivimid · Tekivad kõigi võimalike kivimite ümberkristalliseerumisel kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. · Sõltuvad lähtekivimitest: o Ortokivimid tardkivimite moondel (nt. gneiss < graniit) o Parakivimid settekivimite moondel (nt. marmor <lubjakivi) 6) Tunda ära tavalisemad kivimid (graniit, lubjakivi, liivakivi, põlevkivi), nende kasutamine. Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstus Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore
Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. · Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID · MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. · Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. · Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud.
50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus,
- Millised füüsikalised tegurid on vajalikud moondeprotsessi käivitamiseks? Rõhk, soojus ja fluid - Milline keskkond tekitab kildalisuse? suunatud rõhuga keskkond - Mida iseloomustab moondefaatsies? kindel termodünaamilises tasakaalus olev mineraalne kooslus - Millistes piirkondades toimub regionaalmoone? kurdmäestike all (laamade põrkepiiril) - Mis kivimtüüp tekib lubjakivi moondel? Liivakivi moondel? Graniidi moondel? · lubjakivi maromor · liivakivi kvartsiit · graniit graniitogneiss - Mida on migmatiit? Koldeliselt sulanud moondekivim Maakoore mehhaanilised deformatsioonid Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang
Liivakivi- koosneb peamiselt kvartsist, kuid sisaldab teatud määral ka teisi mineraale. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on täiesti valge. Lubjakivi- koosneb kaltisiumkarbonaadist. Tekkinud madalmeres kuhjunud lubiskeletiga mereorganismide jäänuste ja elusaaduste kivistumisel. Gneiss- tekib ragionaalmoondel. Algmaterjaliks on muda või savi tihenemisel tekkinud settekivim savikilt, mis moondub hõbedase helgiga õhukeseplaadiliseks kildaks. Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned. Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil. Kvartsiit- peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit. Enamlevinud on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid
jäänustest. Nii on tekkinud turvas, põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit. Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist)
Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus. Akumulatsioon, settimine. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne.
8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine
kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid võib sõltuvalt nende lähtekivimeist jaotada orto- ja parakivimiteks. Esimesed on tekkinud tardkivimite, teised settekivimite moondel. Moondele alluvad lähtekivimid võivad olla väga mitmesugused (Tabel 2), kuid erinevates moondereziimides (Joonis 10) tekivad neist kindlate, konkreetsele reziimile iseloomulike tunnustega uued kivimid. (1) Tabel 2-Moondekivimite klassifikatsioon Lähtekivim Moondekivim Tunnused
kristallid Grafiit Lehelised, Tumehall Metalne L täiuslik K 1, MO Teeb kriipsu paberile, C soomusjad agreg., katsumisel orgaanilise C määrib sõrmi heksagonaalne; strukt. kihiline muldjad massid; rasvane T 2,2 moondel; HT; heksagon. plaatjad M kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik! K 2,5 HT Lisand Se, Zn, Cd jt. PbS oktaeedril
materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad – kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini 2
fossiile ehk kivistisi. Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid. Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid. Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud. Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. 61. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke?
lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet C. Moondekivimid - Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid. marmor - lubjakivide või dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor). kildad kvartsiit. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste faktorite toimel. 1. Füüsikaline murenemine e. rabenemine peenenemine temperatuuri muutuste, jää, vee ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. See on esile kutsutud temperatuuri kõikumistest (kivimi koostises olevad mineraalidel on erinev joonpaisumiskoefitsent, tekivad sisepinged ja tekib pragu)
(antiform). (2)sünklinaal kihiliste kivimite allapoole suunatud pinge (sünform) 33. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e moondekivimid tekivad teistest kivimitüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste gaaside e fluidide keskkonnas. Makroskoopiliselt jääb kivim moondel tervikuna tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur-tekstuur. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraalse sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Metaformismi läbi teinud kivimite kristalliline struktuur muutub, koostises muutust üldiselt ei toimu, ka jääb kivim tahkesse olekusse. Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes.
b. Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis
savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks, bioloogiline mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline mulla peenimate
8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne
9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus,
Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C. Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Reeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud. MARMOR Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim. Kui kivim satub suure kuumuse kätte ja tohutu rõhu alla, võib marmor muutuda, mille käigus üks kivim muutub hoopis teiseks. Marmor oli algselt liivakivi, settekivim, kuid muutus seejärel moondekivimiks. Üks India prints ehitas oma naisele marmorist hauapalee Taj Mahali. Eesti moondunud aluskorra kivimeis leidub väheses koguses marmorit.
Meritünnikute sigimine: Vahelduvad sugulised ja suguta põlvkonnad; eri rühmadel on erinevad, väga keerulised elutsüklid. Mõnel on kullese moodi sabaga vastsejärke. Mõnel arenevad pungad pikal jätkel (stoolonil või kannusel), ning eralduvad neist kas üksikute soota või suguliste isendeina, või juba uute väikeste kolooniatena. Ripikloomade sigimine: Munad munetakse vette. Moone on väga kiire. Vastne koorub munast juba sabaga, mis on otse taha suunatud, ja selgmise närvitoruga. Moondel pöördub saba 900 paremale, nii et täiskasvanul on ta kere suhtes lapiti. 81. Süstikkala (Branchiostoma), koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega Süstikkala: keha on sisemiselt lülistunud: nii lihased, seljakeelik, lõpused koos nefriididega kui sugunäärmed on ehitatud või paiknevad metameerselt, korduvate segmentidena. Samasuguse metameeria ehk lülistuse jälgi leiame ka selgroogseil: roided, lõpuskaared, rindkere lihased
Mittesuunatud rõhk on igast suunast suhteliselt võrdne, stressi puhul aga on teatud küljelt avaldatav rõhk suurem kui näiteks ülevalt. 6 Stress tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise struktuuri, kildalisuse. Stress paneb rõhu suunas olevatel pindadel olevad mineraalid lahustuma, üles sulama, ja uuesti settima rõhu suunaga rsiti olevas suunas. Kõrgetemperatuurilisel moondel areneb kildalisus gneislisuseks, kus eri mineraalid on eri vööndites. Nt graniidi teraline struktuur moondub vöödiliseks, kivimi nimetus siis gneiss. Gneisi vöödid võivad olla ka segamini keeratud, nn kibralise struktuuriga, kui kivim on plastiliselt deformeeritud. Fluidid on kivimi poorirrumi vedelikud-gaasid, mis on mineraalide ümberkristalliseerumise keskkonnaks. Silmaga nähtavat tekstuuri muutust pole, kuid moondub kivimi
Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. Moondekivimeid iseloomustab vöödline, kildaline struktuur 25 Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, Parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks. Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis).
annaabi.ee 
