järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. MONISTLIKUD keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning ühel religioonil võib olla nii teistlikke kui ka monistlikke tunnusjooni.
Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1
usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada. Monoteism on aga
Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis. Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus, islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed. Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund, millest on välja kasvanud eelnevalt mainitud kristlus ning islam. Juutide ehk judaismi järgijate jumalaks on Jahve, kuigi antud nime ei öelda. Selle asemel kasutavad juudid sõna 'Issand' kui viitavad jumalale.
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: 1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid Usundeid saab liigitada ja eristada jumalate arvu järgi: 1) Monoteistlikud religioonid üks jumal (ristiusk, islam, judaism). 2) Polüteistlikud religioonid palju jumalaid (Vana-Egiptus, hinduism jne). Leviku järgi võib usundeid jagada aga: 1) Maailma (maailmareligioonid) Kristlus, Islam, Hinduism, Budism ja Taoism. 2) Rahvusreligioonid iseloomulik teatud piirkonnale näiteks hõimu usundid Aafrikas. Veel võib usundeid jagada aabrahamlikeks ja dharmalikeks.
Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus Samal tasemel: ajalookirjutus, kõnekunst Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad Varane keisririik Hiline keisririik Riigivõim Tugev riigivõim, tegelik võim ühe isiku käes, senat oli Keisri piiramatu võim, senatil polnud õigusi, suurem
Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine
Circus Maximus – hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima – kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine
In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. Kristlus 1. Apokriivad- ajaloolised, kirjanduslikud tekstid N! Juudit 2. Katoolne e üleilmne- peetakse silmas, et tolle aegne kristlik kogus tunneb end ülemaailmsena. 3
Näiteks Palestiina omastati Jahvele. Tõeliste lokaaljumalate tekkimine annavad kohalikule ühendusele tähenduslikkuse. Oma erilised jumalused või pühakud olid peale poliitiliste ühenduste olemas ka kutsealastel organisatsioonidel . Kaupmeeste ja käsitööliste jumalad ning pühakud annavad tunnistust progresseeruvast kutsealasest jaotusest. Mõnel jumalal on suuremad võimalused saavutada juhtpositsioon Panteonis või lõpuks endale jumalikkuse monopol vallutada. Rangelt monoteistlikud on tegelikult ainult judaism ja islam. Hinduismis ja kristluses valitseb asjaolu, et ranget monoteismi eksitab usuline huvi, milleks on lunastus jumala inimeseks saamise kaudu. Seal kus on olemas poliitiline lokaaljumal ,läheb juhtpositsioon tema kätte. Esijumala kujunemisel mängivad kaasa puht ratsionaalsed kaalutlused, milleks on valitsevad eeskirjad ja usulised riitused. Esimeseks jumaluseks on võimalik tõusta jumalustel kelle
rahvuslikud usundid esinevad oma keele- ja rahvuspiirkonnas. Nende kombestik on rahva traditsioonidega niivrd tihedalt seotud, et teitel on raske seda omaks võtta. (nt. sintoism, loodususundid, judaism jne.) 2. Rajatud usundid (nt. Baha'i usund) II Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud e. jumalakesksed - polüteistlikud mitme jumalaga religioonid (nt. religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud (pühaks kuulutatud) ning moodustavad pühakirja. (nt
esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine. Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased, siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus
.8 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 Sissejuhatus Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid, maailmareligioonid ja rahvausundid jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval
upanayanam upanisadid Variserid varna veedad viis elementi Visnu Yin Yang zakat zazen zen Page 4 Sheet1 Siimon (Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Johannes, Jaakobus Sebedeuse poeg (evangelist Johannese ven Filippus, Bartolomeus, Toomas, Matteus, Jaakobus Alfeuse poeg (Jeesuse vend), Siimon Seloot, Taddeus (Jaakobuse poeg Juudas), Juudas Iskariot (Jeesuse reetja) Judaism, Kristlus, Islam - tekkinud Lähis-Idas, on monoteistlikud, omavad prohveteid (kellest mitmed kattuv Heebrea keeles "minu Isandad (my Lords)" vägivallatuse voorus Indias. Harilikult tähendab see elava olendi vigastamisest hoidumist ning seostub taimetoitlusega. Levinud nii dzainismis, budismis kui ka mõnedes hinduismi koolkondades. müstiline teadus keemilisest manipulatsioonist, mille eesmärgiks on muuta mitteväärismetallid kullaks, leid universaalne ravim haiguste vastu ja avastada surematus. minatus, isetus materiaalne heaolu
Kaaba pühamu *islami ühtsuse sümbol, tänapäeval kummardavad selle suunas muslimid igapäeva palvuste ajal Meka ja Mediina *Meka- pärast Kaabu pühitsemist sai teistele usundirühmadele keelatud linn *Mediina -kujuned I islamikogukond Koraan *islami pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles *114 suurat ehk peatükki-pikemad eespool, lühemad tagapool sariaat *on ususeadus, mille aluseks on Koraan seos judaismi ja kristlusega *sündinud ühes piirkonnas *monoteistlikud *oma püha raamat, millest mõned osad kattuvad-raamatuusundid ramadaan *paastuaeg ehk valgusekuu ehk ramadaan *kestab 30päeva 5 sammast (iga kohta paari lause jagu selgituseks) 1.)usutunnistus- "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" *Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresoleku 2.) Palvus- Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas 3.)Paastumine-
tulnud, siis hakati pärimus kirjalikult talletama. Kuna Jeesus oli välja kasvanud juutide usust, siis oli tema õpetus mõistetav vaid messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetuste taustal. Nii kirjutasidki kristlikud autorid I saj. mitu lugu Jeesuse elust ja tema õpetusest evangeeliume. Neist neljast: Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist said hiljem pühakirja osad. Kokku nimetati neid Uueks Testamendiks. Vana ja Uut Testamenti nim. piibliks. 23) Nad olid rangelt monoteistlikud. Nad ei austanud Rooma jumalaid ning ei viinud läbi ohverdusi. Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja neist oldi valmis uskuma kõike halba. Seepärast oli Roomas kristlus keelatud. 24) Keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Senatil polnud enam kaasarääkimisõigust riigiasjade otsustamisel. Keiser toetus nüüd senati asemel keeruliselt liigendatud ametnikkonnale. Loodi tugev reservvägi. Omavalitsused allutati keskvõimu kontrollile. 25) Kristlaste organisatsioon e kirik
panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega. Jumal monoteismis Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult hea (summum bonum), mõned aga peavad Jumalat
avataarat e kehastust, keda peetakse armastuse olemuseks. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Monoteism: usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Eriti evolutsionistlike religiooniteooriate järgi jumalausu hiliseim vorm, mis on välja kasvanud polüteismist. Puhast m-i leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti loodusvaimude- ja esivanematekultusest. P-ile on omane jumalate kogu – panteon. Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus?
aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · pühamu sinto (jinja shinto) - See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · sekti sinto (kyha shint) - Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · rahvasinto (minkan shint) - levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. - riigishinto (Meiji ajal, 1868-1946). Kuigi keiser Hirohito ütles 1946 USA survel jumalastaatusest lahti, on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht sintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab.
3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse
RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma
Rahvuslikud piirduvad ühe rahvuse esindajatega-nende järgi sünnitakse mitte ei saada elu jooksul. Kosmopoliitsed kuuluvad erinevatesse etnilistesse rühmadesse- nt kristlus. Nendesse ei pea sündima, vaid saadakse elu ajal. - Personaalne rajaja või mitte: enamasti ajaloolised isikud- kui suur on nende roll usundi rajamisel. Kristlust ja budismi peetakse klassikaliselt rajatud uskudeks. - Jumala kujutlemise järgi: teistlikud- monoteistlikud kui polüteistlikud; mitteteistlikud usundid-mingi kujutus jumalast, aga jumalal ei ole usundis keskset kohta. On ka selliseid usundeid, mis on vahepealsed-henoteism. See on ajaloos levinuim vorm. · Miks religiooni uuritakse: Religioon on üks kultuuri osa ning mõjutanud tugevalt inimkonna ajalugu; religioon mõjutab üksikisiku tasandil tema käitumist jne; puutume kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada
ka araabia keel. Religioossete traditsioonide suhtes valitseb Iisraelis pluralism; seal elavad külg külje kõrval judaismi kõige erinevamate suundade esindajad: ultraortodokssed, reformistlikud ja liberaalsed juudid, hasiidid, karaiimid, messianistid ning ka veendunud ateistid. Kümnendik araablastest on kristlased, kes kuuluvad nii rooma kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid judaism, kristlus ja islam on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10) Iisraeli riik paikneb Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, moodustades omamoodi koridori Euraasia ja Aafrika vahel. Läänest piirab seda Vahemeri, ida poolt Jordani jõgi, Surnumeri ja Arava alang
5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest puudub üldtunnustatud jumala definitsioon. 7) Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud jumalateks). 8) Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone.
sündima vaid saadakse. 5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus...) maailm on inglite loodud, mitte jumala või inimest. Poloteism on arvatavsti vanem ja sellest on välja kujunenud monoteist. Religioone tasub uurida, sest religioon on kultuuri osa ja on mänginud ja mängib ka pragu suurt rolli
· Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. 1937 asutati Soka Gakkai, väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. Soka Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse
erinev keskkond. Keele ja dialekti vaheline piir — võib tõmmata sinna, kus ühe keele kõneleja ei suuda teisega suhelda. Pidgin keel — ülilihtsa grammatika ja struktuuriga, segatud sõnavaraga nn kauple- miskeel. 5.2 Rahvad keelkonniti 5.2.1 Klassifitseerimise moodused • majandus-kultuurilised tüübid (näit kütid, korilased) • geograafiline (P-Am, Kesk-Am, L-Eur) • religioossed (loodusrahvaste usundid, monoteistlikud usunidd, maailma usundid, rahvuslikud) • antropoloogilised (rassilised erinevused) • keelkondade erinevused 2 E. Sapir — 1884–1939; suuremaid USA antropolooge ja lingviste; etnolingvistika rajajaid. 3 B. L. Whorf — 1897–1941; USA lingvist, arendas Sapir’i mõjul kultuuri ja keele vahelise suhte valemit. 26 Ühte keelkonda liigit. sugulaskeeled (keeled, mis on seotud ühise päritoluga, olles
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
annaabi.ee 
