Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde;
imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi,
liigselt kolesterooli, ladestub see veresoonte seintele, põhjustades kõrget vererõhku ja teisi südame-vereringekahjustusi. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Palju kolesterooli sisaldavad loomsed rasvad, mistõttu tuleks piirata rasvase liha, juustu, munakollase, subproduktide tarbimist. Süsivesikud: Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikana. Süsivesikuid leidub põhiliselt taimses toidus. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena: glükoos, fruktoos; disahhariididena: sahharoos, laktoos, maltoos ja polüsahhariididena: tärklis, kiudaine. Mono- ja disahhariidid põhjustavad hambakaariest, seepärast on eriti tähtis suuõõne hügieen, ületarbimine põhjustab liigset kehakaalu. Kiudainerikas toit: -tekitab täiskõhu tunde andmata liiga palju toiduenergiat -aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust
• toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon verre ja lümfi. 6. Milline on maksa osa seedimisel? • osaleb toitainete lõhustumisel; • sapi tekke kohaks; • maksas toimub paljude ainete süntees; • maksas on mitmete ainete ja vitamiinide depood. 7. Kuidas toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis läbi peensoole? Toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis toimub läbi peensoole limaskesta epiteeli verre ja lümfi: • süsivesikud monosahhariididena; • rasvad rasvhapete ja glütseriididena; • valgud aminohapetena. 8. Kuidas toimub seedimine inimese organismis jämesooles? • seedeprotsesside lõpetamine; • vee ja soolade imendumine; • vee tagasiimendumine; • väljaheidete moodustamine ja väljutamine päraku ehk anuse kaudu. 9. Millised on inimese organismi seedimist soodustavad ained? • kiudained; • oomega-3 rasvhapped; • probiootilised bakterid. 10
Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Imenduvad monosahhariididena verre, Põhiline mass imendub peensoole piires, väike osa võiba ka imenduda jämesooles. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Mõned lahustuvad valgud (kanamuna, seerumivalk) imenduvad muutumatul kujul aminohapetena. Imenduvad peensoole ülemises osas ja verre. Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Lõhustatakse glütseriiniks ja rasvhapeteks. Glütseriin on vees lahustuv, saab imenduda iseseisvalt. Rasvhapped muudetakse vees lahustuvates sapihapete poolt. Rasvahpped
Kuna süsivesikutest saadav suhkur on organismile hea ja energiaallikana kiiresti omastav ning süsivesikuterikka toidu tarvitamine ei põhjusta tavaliselt terviseprobleeme, siis on soovitatav pool vajaminevastenergiast saada süsivesikutest (Aro, 2003). Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilise vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru arvel. Tipus esinevad süsivesinikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Süsivesikud on organismi peamised energiaallikad, toiduenergiast peavad nad katma 55-60% (Vaasak jt 2006). 2.2.3 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, boiaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained
Disahhariidid/oligosahhariidid. Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid (näiteks oskate nimetada sahharoos, laktoos, maltoos). Glükosiidside ja kuidas see tekib (OH-vahel). o Koosnevad 2-10 glükoossidemega seotud monosahhariidist o Glükosiidside on hüdrolüüsitav- oligsahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariiti Lagundatakse seedimisel monosahhariididena o Olulisemad on 2 jäägiga disahhariidid Polüsahhariidid: ehitus, omadused (natuke), kasutusalad - tärklise esinemisvormid (eriti glükogeen! kus ta on? Ja milleks hea), tselluloos. Tärklise ja tselluloosi vahe. o Koosnevad väga paljudest glükosiidesidemetega ühendatud monoosijääkidest o Neid on võialik hüdrolüüsida kuni monosahhariidideni
42 g) 14 18- a. noored vajavad valku 0,8-1,0 g/kg (poisid ligikaudu 55 g, tüdrukud 45 g ). 1.2.Süsivesikud Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Laste toidus peavad süsivesikud katma põhilise ööpäevase toiduenergiavajaduse, s.o 5560%. Süsivesikute vajadus on kõige suurem noorukieas. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Monosahhariide glükoosi (ehk viinamarjasuhkrut) ja fruktoosi (ehk puuviljasuhkrut) leidub ohtralt mees, puuviljades, marjades ja mahlades. Disahhariididest on kesksed sahharoos (rafineeritud suhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Magusad mono- ja disahhariidid (lihtsuhkrud) võivad moodustada ööpäevasest toiduenergiast kuni 10%.
Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus.
· Polüsahhariidid o Tärklis leidub taimedes o Glükogeen leidub maksas, lihastes o Tselluloos, pektiin · Dekstriinid · Disahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos · Monosahhariidid glükoos, fruktoos, galaktoos, · Polüsahhariidid peavad sportlase toidus moodustama 2/3 osa kogu süsivesikutest. 1/3 osa süsivesikutest võivad olla mono- ja disahhariidid. Süsivesikute imendumine · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena · Väga kiiresti imenduvad glükoos ja galaktoos, aeglasemalt resorbeerub fruktoos · Maksas ladestub üks osa süsivesikutest glükogeenina ja moodustab sportlase jaoks hädavajaliku energiadepoo (150 gr) · Kehalise treeningu ja optimaalse toitumise abil on võimalik oma glükogeeni depoosid suurendada, Hüperglükeemia ja hüpoglükeemia · Seedesüsteemis kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti ka veresuhkru
Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Toiduenergiast peaksid süsivesikud katma 52!60%. 1 g süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Süsivesikuid leidub põhiliselt taimse päritoluga toiduainetes. Erandiks on laktoosi sisaldavad piimatooted. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena, (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudaine). Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks polüsahhariidideks (MTPS). Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse toidus ka kiudainete nime all. Keemilise ehituse poolest on need tselluloosid, hemitselluloosid ja pektiinid. Kiudainete vananenud nimetusena võib kohata mõistet ballastained. Seedenäärmete ensüümid ei lõhusta kiudaineid, need
SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme
lõõgastumine, küümus (химус) surutakse mõne milliliitri kaupa kaksteistsõrmiksoolde • Mao tühjenemise kiirust mõjutavad: – Mao täitumise aste (mida rohkem täis, seda kiiremini tühjeneb) – Maosisu koostis (rasvad, valgud, hapu ja soolane toit aeglustavad tühjenemist) – Autonoomse närvisüsteemi sisend (sümpaatikuse aktivatsioon aeglustab, parasümpaatikuse aktivatsioon kiirendab). Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena 80% glükoos fruktoos, galaktoos Amülaas • 20‐40% süljest • ‐60‐80% pankreasest (suurema aktiivsusega) 15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne
paratsellulaarse tee kaudu osmootse, hüdrostaatilise, keemilise või elektrilise 19 gradiendi tõttu nimetatakse passiivseks permeaabluseks. Tiheühendused on vabalt läbitavad kuni 0,8 nm läbimõõduga substantsidele. Proksimaalselt distaalsele tiheühenduste pooride või kanalite läbimõõt väheneb, epiteeli läbilaskvus ka vee suhtes on seega regiooniti erinev. 9.2. . Süsivesikute imendumine Süsivesikud saavad imenduda ainult monosahhariididena, nende lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise oligosahharidaaside toimel. Oligosahharidaase on rohkem tühisooles, vähem duodeenumis, iileumis. Hüdrolüütilise lõhustumise lõpp-produktid on glükoos, galaktoos ja fruktoos. Glükoos, mannoos ja galaktoos resorbeeritakse läbi valendikupoolse hariäärise membraani aktiivselt sümpordis Na+-ga. Transporteriks on seejuures SGLT1 (sodium glucose transport protein 1). SGLT1 transpordib korraga 2 Na+ iooni ja 1 glükoosi või galaktoosi
Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles. Süsivesikute lõhustamine ja imendumine: süsivesikutega kaetakse 50...60% kogu ööpäevasest energiakulust. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos), disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos), monosahhariidid ( glükoos, fruktoos). Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt. Kiudained seovad rohkesti vett, stimuleerivad soole motoorikat. Sülje ja kõhunäärme - amülaas lõhustab polüsahhariidid kuni disahhariidi maltoosini. Amülaas inaktiveeritakse maos soolhappe toimel, disahhariidid jõuavad lõhustamatult peensoolde. Süsivesikute lõhustamise lõpetavad peensoole limaskesta epiteelirakkudes tekkivad ensüümid disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas.
Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist. Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%;
Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist. Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3) tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4) varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes ; 5) toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%;
jargi. 2. VALMIDUSAINEVAHETUS vastab energiavahetusele, mida rakk vajab oma kohese piiramatu funktsioonivajaduse sailitamiseks. Siia kuulub naiteks Na+ ja K+ teatud kontsentratsioonidiferentsi sailitamine. 3. SÄILITUSAINEVAHETUS vastab rakustruktuuri säilitamiseks tingimata vajalikule energiavahetusele. Sellest tasemest madalamal ilmnevad pöördumatud rakukahjustused, rakk hääbub. Süsivesikute ainevahetus Süsivesikud imenduvad monosahhariididena (glükoos, fruktoos, galaktoos) ● Amülolüütilised ensüümid: oligo‐ ja polüsahhariidide lammutamine ● Tärklise seedimine algab suus, jätkub peensooles amülaaside abil, disahhariide seedivad edasi disahharidaasid ● Amülaase toodavad süljenäärmed (sülje amülaas inaktiveerub maos madala pH tõttu) ning pankreas; disahharidaase leidub enterotsüütide hariäärises Imendunud glükoos jõuab portaalveeni kaudu maksa, kus kasutatakse ära sellest 30%, ülejäänu läheb
annaabi.ee 
