Nõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar..................................
Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Neid omadusi kasutatakse vedelkristallekraanides ära järgnevalt (vt ka kõrvalasuv skeem): 1. Tavaline (juhuslike polarisatsioonidega) valgus siseneb ekraani. 2. Vertikaalne polarisaator muudab valguse vertikaalselt polariseerituks. 3. Vedelkristalli läbimine muudab polarisatsioonisuunda (kui pikslit ei läbi vool) 90° võrra (horisontaalseks). 4. Valgus läbib horisontaalpolarisaatori, peegeldub peegelkihilt ja läbib taas horisontaalpolarisaatori. 5. Vedelkristalli läbimine muudab polarisatsioonisuunda (kui pikslit ei läbi vool) 90° võrra (vertikaalseks). 6
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Veebidisaini ja digitaalgraafika õppekava Arvutikuvar 1. Ajalugu Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena.
värvi puhul nimetatakse taolist kuvarit halltoon-kuvariks). Monokroomkuvarid koosnevad siis ainult ühest katoodtorust ja tavaliselt pole ka pildi kvaliteet suurem asi, sest lahutusvõime jääb väikeseks. MITMEVÄRVILISED KUVARID Tänapäeval on kõige enam levinud mitmevärvilised kuvarid. Mitmevärviliste kuvarite puhul tuleb sisse tuua mõiste RGB inglise keelsetest sõnadest Red, Green ja Blue, mis tähendavad, et monitoris on kolm katoodkiiretoru, mille abil tekitatakse ekraanile värvid. Need värvid saadakse, segades omavahel punast, rohelist ja sinist värvi. Erinevate monitoride puhul on saadud toone erineval hulgal, alates 16 ja lõpetades umbes 4 miljardiga. Ekraani piksel võib tegelikult kuvada loendamatul hulgal erinevaid värvitoone, kuid piirid seab põhiliselt just graafika tekitamisele kuluv mälu, sest näiteks 256 värvi puhul kulub iga piksli peale täpselt üks bait mälu. Mitu bitti ühe piksli
Kuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel monokroomsed. Värvikuvamine sai aga tavaliseks alates Apple II arvutist, aastal 1977. 1980-ndate aastate lõpuks suutsid need kuvarid kuvada pilti resolutsiooniga 1024 x 768.
OCR on vajalik eelkõige arvutisse skänneritud teksti töödeldavaks muutmisel. Lisalugemist: Väljundseadmed Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne Kineskoopmonitor (CRT) CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada. Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on: · Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17", 19", 21",). Kindlasti peab teadma seda, et CRT monitori puhul ei ole kineskoobi diagonaali läbimõõt võrdne monitori nähtava ala läbimõõduga. Osa kineskoobist jääb monitori korpuse varju, seega on nähtava ala ja kineskoobi mõõdu vahel umbes tolline
Graphics Double Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory Mida tähendab lühend DVI-I? Digital Video Interface Integrated Mis on RAMDAC? Graafikakaardil olev digitaal-analoog muundur. 22 23 24 Monitorid Slot mask on... piklike aukudega metallplaat. Kui palju erinevaid värvitoone suudab kuvada monitor, mille värvikvaliteet on 8 bitti? 256 Mitut värvi suudab kuvada EGA standardile vastav kuvar? 16 Monitori standard ja sellele vastav eraldusvõime: CGA – 320x200; EGA – 640x350; VGA – 640x480; SVGA – 800x600; XGA – 1024x768 Mida tähendab lühend UXGA? Ultra Extended Graphics Array Mida tähendab XGA? Extended Graphics Array Monitori standard ja sellele vastav eraldusvõime: WXGA – 1280x768; SXGA – 1280x1024; WSXGA – 1680x1050; WUXGA – 1900x1200; QXGA – 2048x1536 Mida thendab lühend OLED? Organic Light-Emitting Display Mida tähendab lühend PDP
nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Fototakistite omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus (mitusada mA/(V*lm)) ja suur ajakonstant (0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt infrapunasele kiirgusele. Vismutsulfiidist fototakisti reageerib kõige tundlikumalt kiirgusele, mille lainepikkus asub infrapunase ja nähtava valguse spektriala piiril. Kaadmiumsulfiidist fototakisti on kõige tundlikum nähtavale valgusele. Joonis 4.2. Fototakisti ehitus, tingmärk ja väliskuju [5] Elektroonika alused
Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda. Helisignaalide jada võib olla varieeruv arv lühikesi `piikse' või segu lühikestest ja pikkadest `piiksudest', olenevalt siis installeeritud BIOSi tüübist/versioonist. Helisignaalide jada järgi on võimalik teha kindlaks vea põhjus. Näiteks: kui ei leita klaviatuuri, siis tuuakse kuuldavale kindel jada `piikse', mis annavad probleemist teada. POSTi poolt leitav viga on
indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale.
......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb.......................................................................................................43 5.3. Subjektiivsed väärtused................................................................
........................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir.........................................................................................................................................55 Juhtkang.................................................................................................................................57 Kuvar (Display)......................................................................................................................... 58 CRT (Cathode Ray Tube) kuvar............................................................................................58 kujundi moodustamine...........................................................................................................58 videomälu (Video memory).........................................................................
....................................... 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) ........................................................................................................................... 57 o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar ............................................................................................. 57 o kujundi moodustamine ............................................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .........................................................
7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe 3. Kuvarid CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval
Tartu kutsehariduskeskus Maarja Pukk Monitor referaat Tartu 2008 Mis on kuvar? Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeal enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline- ühevärviline. Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt.
Nüüd kasutusel ka tavaarvutite kuvaritena, ei arvestata värskendus sagedust LCD suudab võimaldada suuremat eraldusvõimet kui CRT monitorid väiksemate tollide juures Parameetrid: pixleid 65MHz, värskendussagedus nii horisontaalne kui vertikaalne, reageerimsikiirus ms, vaatenurk nii horis, kui vertik, sama ka polariseerimisnurk Jagatakse: passiv ja aktiivmaatriks Passiv: koosneb kahest klaaspinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaaspindadele on kantud elektroodid veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metallühendist indiumtinaoksiidist, värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter: STM (Super Twisted Nematic), DSTN, FCSTN, Aktiiv: TFT (Thin film Transistor), mille peamiseks osaks on klaaspinna peale kantud õhuke fotolitograafia tehnoloogias tehtud transistorimaatriks, 1 ekraanipiksel = 3 transistoriga (640x480x3), kasutatakse tagant valgustust, mis on kõigesuurem energia röövel
selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Kui pikslit läbib vool, on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi
Vaja on spetsiaalset paberit ja arhiveerimisel pikemalsäilitamisel trükk tuhmub. Praegu kasutatkse veel näiteks kino piletite printerites ja ka faksides. Sublimatsioonprinteris ksutatakse sama põhimõtet nagu jugaprinteris, ainult siin on tindi asemel selline aine, mis kuumutamisel muutub otse gaasiks. Peas kuumutatakse sublimaaati vastavalt vajadusele ja saadakse kohe pooltoonid. Suuremal kuumutamisel osa värvainet lihtsalt lendub. Parimad värvitrükid, kuid kallis. 10. Kuvar CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma
*Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. *Reaalses elus on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikfunktsioon. 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] Pinumälu pinumälu baseerub loogikal LIFO e. "last in, first out". See on mälu poole pöördumise viis, kus mälusse viimasena kantud andmed peab sealt ka esimesena välja lugema (alles siis on ligipääs järgmisele elemendile). *Andmeid ,,tõmmatakse" pinumälust tüüpiliselt nö. ,,PULL" käsu abil, uusi andmeid ,,lükatakse" aga pinu otsa ,,PUSH" käsuga. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte kahendkujul esinevat viita, mis osutab ,,pinu tippule" seda viita nim. pinuviidaks(stack pointer, SP). *Alan Clementsi raamatus oli pinu rakendatud näiteks suvapöördusmälus(Tavaliselt ongi
Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti 3. LCD, LED, OLED JA PLASMAKUVARID LCD (Liquid Crystal Display) kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted efektil põhinevad. Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb valgust läbi 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit.
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) .................................
saab LED kuvareid teha õhematena, kuna vähem jahutust vaja. Kasutatakse kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes, elektrimõõteriistades jne. Puuduseks on: heleda päikese korral vedelkristallidelt peegelduv valgus on intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilt halvasti nähtav. 3) Kombineeritud meetod, kus osa valgusest saadakse peegeldamisega ja osa tuleb tagumisest valgusallikast. LCD-elementide taga on osaliselt peegeldav kiht LCD-elementide ja valgusallika vahel. Saadakse kuvar, mida saab kasutada nii sise kui ka välistingimustes, kuid meetod pole väga tõhus, kui eelnevad. Kasutatakse GPS-is, telefonides. Passiivmaatriks on moodustatud elektroodidest, millega saab sisse ja välja lülitada pildivälja punkte. Elektroodid on paigutatud vedelkristallide alla ja peale vastavalt x ja y suunas. Ridade ja veergude elektroodid on ühendatud mikroskeemiga, mis jagab laenguid pildivälja punktides olevatele vedelkristallidele
väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita veel koodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab liikuda tsüklites nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab laadida programmi mälus suvalisse kohta. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) Vedelikkristallid ei emiteeri valgust, vaid moduleerivad tagant tulevat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Kristalli molekulid võtavad soontega määratud suuna. Plaatide sooned on risti ja tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus läbib neid ahelaid, muutub ta polarisatsioon 90°.
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita ka veel käsukoodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri (PC) väärtusele. See võimaldav programmis nt tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) – e. Vedelkristallkuvar. Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Valgusallika poolel on filter, mis laseb läbi ainult 0-kraadise polarisatsiooniga valgust; järgneb vedelkristall ja vaataja poolel on on filter, mis lasev läbi 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Vedelkristall valgust ei kiirga ning on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedelkristalli või mitte. On olemas 3 erinevat võimalust : taga on peegel; taga on
käsukoodiga. 9. baseerimise ning indekseerimisega ndekseerimisega adresseerimise juures leitakse operandi/resultaadi asukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks. 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) - Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polariseeritus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri
kui aga see väljendub takistuse sajandikosades, siis paikneb see täht arvu ees, asendades nulli ja kõma. Täis- ja kümnendosast koosnevas takistusväärtuses asendab ühiku tähis kõma. Näiteks 68R tähendab 68, 36K - 36k, R68 - 0,68, 6K8 - 6,8k jne. Tolerants väljendatakse tähena koodi lõpus järgmise süsteemi kohaselt: B - 0,1%, C - 0,25%. D - 0,5%, E - 1%, G - 2%, J - 5%, K - 10%, M - 20%. Värvikoodiga markeerimisel on takistile kantud värvilised rõngad, millest esimene on nihutatud ühe otsa poole (joon. 1.1). Ridade E6...E24 korral tähistavad kaks esimest rõngast numbreid, mis väljendavad takistuse nimiväärtust, kolmanda rõngaga määratakse korrutaja, neljanda rõngaga tolerants (kui neljas rõngas puudub, on tolerants 20%). Takistitel, mille nimitakistus määratakse kolmekohalisena (read E48, E92, E 192), on koodis viis rõngast. JOONIS 1.1
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
seade paketi oma kiirusega samas järjekorras välja. Kahe pordiga mälu võimaldab sama aegselt lugeda ja kirjutada. Samaaegne kirjutamine ja lugemine eeldab, et adresseerimine, kirjutamise ja lugemise juhtimise loogika ja andmeedastuse kanalid lugemiseks ning kirjutamiseks peavad olema sõltumatud. Lugemise ja kirjutamise sõltumatus tõstab mälu hinda (more kristallipind). Võib kohata ka kolme pordiga, kust saab kahest allikast korraga kirjutada ning ühest infot lugeda. Assotsiatiivmälu. Tavalises mälus määratakse aadress, mis viitab mingile mälu pesale, mille poole toimub pöördumine. Assotsiatiivmäludes aga ei osutata aadressiga mälu sõnale vaid otsitakse sõna ühe osa järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Otsimine toimub paralleelselt ja otse riistvaras. See teeb aga assotsiatiivmälu väga kalliks, sest igale bitile lisandub kümneid transistore. Üldjuhul võib kokkulangevus olla mitmes sõnas, mille vahel teeb valiku loogika
Valguspliiats on selline sisendseade, mille põhiosaks on pliiatsitaoline ja valgustundliku otsikugapulk. Pliiatsiga spetsiaalset arvutiekraani puudutades sulgub fotoelektriline ahel ja vastava elektroonikalülituse abil fikseeritakse selle punkti koordinaadid ekraanil, mis seejärel antakse edasiarvuti protsessorile. Valguspliiatsit kasutatakse peamiselt jooniste ja graafikute loomiseks otse elektronkiirekuvari ekraanile spetsiaalsetes graafikakuvarites. Puuteekraan - selle sisestusmeetodi puhul asendab hiire või valguspliiatsi taolist osutusseadist kasutaja sõrm, millega puudutatakse spetsiaalset puutetundlikku ekraani. Tänapäeval kasutatakse poodides ostu hinna saamisel kauba kaalumise teel ja ka panga rahaautomaatides. Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele. 2.3 Väljundseadmed
Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
