Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
valimisreklaamid. Ideereklaam reklaam, mis ei ole konkreetse toote reklaam. Ideereklaamid on erinevad maailmavaadete ja mõttelaadide reklaamid, nagu näiteks ,,Eelista Eestimaist" ; ,,Welcome to Estonia" jne. Ostjakeskne reklaam reklaam, mis on ostja hüvanguks, ostjale ei määrita midagi pähe. Ostja heaolu rõhutav reklaam. Selle alla kuuluvad igasugused allahindluse, sooduspakkumiste ja muu sellise reklaamid. Meediategelikkus meedia kujutab tegelikkust valikuliselt erinevatest huvidest lähtuvalt. Erinevate huvide alla võime lugeda väljaande poliitika, ajakirjanduslikud valikud, ka ajakirjaniku maailmavaate. Meedial on omad tööstuslikud huvid, milleks on raha teenimine ja sellest tulenevad iseärasused tegelikkuse meediakujutises.
annaabi.ee 
