Modernistlik realism Lääne-Euroopas 1920-1940 Üldine Tähtis on KUIDAS on kujutatud Isikupärane koloriit, joonistus ja pintslitöö Maaliline ilu Vormilt realistlik Värvivalik subjektiivsem ja joonistus vabam Pariisi koolkond (ilu loomine, visuaalne nauding) Amadeo Modigliani (1884-1920) lick to edit Master text styles Portreed ja aktid Second level Third level Anatoomia moonutatud Fourth level Õrn, nukravõitu meeleolu Fifth level Mõjutasid: Toulouse- Lautreci ja Picasso Punapäine naine ripatsiga Istuv akt Mu...
plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste
ekspressionismi, mis kestsid kogu sajandi vältel erinevates vormides, kirjanike loomingus ja tegevuses, ühiskondlik seis ei mänginud rolli. Kirjanikud tahtsid ühiskonda mõjutada nii publitsistliku tegevuse kui ka muu ühiskondlik poliitilise aktiivsusega. 2. Milline on modernistlik ettekujutus sellest, mida kunst ja loometegevus inimesele annavad? Kunst ja loometegevus annab inimesele loomingut ning mõju igapäevaelule ja ühiskonnale. Modernistlikust kirjandusest ilmneb, et loomuldasa need asjaolud põimuvad ühe teose sees, inimese kunstilises maailmatajus ning eneseväljenduses esinevad need korraga 3. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjandusteoste vormi? Traditsioonilised piirid ei kadunud kirjanduse sees, vaid hoopis ka kirjanduse ja teiste kunstide vahel. Avangardvoolud otsisid rohkelt loomeprintsiipe, mida saaks kasutada nii sõna- kui ka muule kunstile. Kirjandusele avaldasid mõju ka uued elektroonilised vahendid,
beebibuum. 1950. aastal hakkas hoogsalt arenema television. USA-s sõja tekitatud elamispinna nappuse lahendas puhkenud ehituse tõusuperiood; moes oli vabaplaneering, mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda. NSVL-s aga Hrustsovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 1950.-te lõpu liialdustest vabanemise ja poliitilise sula tähe all projekteeriti kuuekümnendatel aastatel mõningaid modernistlikust vaimsusest kantud hooneid("Vanemuise" teater Tartus). 60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha". See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus, kosmonautika ja arvutite loomine. 50.-60
minevikus, on palju, neid on käsitletud ja neile on pööratud tähelepanud. Järeldus on tihitpeale sama: see, kuidas last kasvatati kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas. Siinkohal on oluline kontekstipõhisus, keegi ei otsi enam üldist tõde, kõik on kahtlemiseks ning kogu elu on suuresti mõjutatud turusuhetest, majandusest. Minule isiklikult tundub, et kogu tänane lastekasvatus juhindub paljuski viimasena nimetatud printsiibist
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks
vanalinnas aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani klassikalisi maalitehnikaid ning tema teosed käsitlevad Jaapani loodususundit ja rikkalikku mütloogilist pärandit
Vt ka Jonathan Safran Foeri "Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal" (2005) b) modernismi mõjud. Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks päev on teost raamiv kujund, millega mõõdetakse kogu elu ja terve maailma tähendust. Vrd. Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo "Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses
saj rahvusromantilisse suunda. Vene muusika 2 klassikut, Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits, kirjutasid oma parimad teosed samuti sajandi esimesel poolel. Kokkuvõttes oli 20.saj I pool aeg, mil Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas jätkus rahvuslike muusikakoolkondade väljakujunemine. Bela Bartok (1881-1945) Oli helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartoki loomingustiil on sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikatest. Elu Noorpõlv möödus Austria-Ungaris sageli elupaiku vahetades. Muusikat hakkas Bartok õppima juba lapsena. Muusikalise kõrghariduse omandas Budapesti muusikaakadeemias kahel erialal korraga kompositsiooni ja klaveri erialal. Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid
Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Postmodernistlik film. - Postmodernistlik film püüab väljendada postmodernismi filmi vahendusel. Eesmärgiks on luua midagi mis erineb traditsioonilise narratiivi väljendusest. Postmodernistlikul filmil tavaliselt on kolm peamist omadust, mis eraldab seda modernistlikust kinost või traditsioonilisest narratiivsest filmist. Esiteks palju zanreid ja stiile; teiseks füüsilise isiksuse reflektiivsuse tehnika ja kolmandaks kõrge ja madala kunsti stiilid,tehnikad ja tekstid. Postmodernistlik kirjandus. - Postmodernistlik kirjandus, nagu postmodernism tervikuna, mida on raske määratleda ja millel on vähe kokkuleppeid täpsete tingimustega, ulatusega ja tähtsusega postmodernistlikus kirjanduses. Umberto Eco `` Roosi nimi`` - Umberto Eco (sünd
detaili, pöörab tähelepanu misanstseenidele. 3 Eraldi peatüki kunstniku loomingus moodustavad reisipildid Kesk-Aasia reisidest 1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E. Okas on loonud märkimisväärseid töid ka maastikuzanri alal. Maastikumaalides
et: A.) Hälve määratleb ja tugevdab piiri normi ja keelatu vahel B.) Vaenullik suhtumine hälbijatesse suurendab grupi solidaarsust C.) Hälve võib tuua kaasa vajalikke muutusi ühiskonnas, kui saab piisavalt levinuks ja muutub aktsepteeritavaks või normiks D.) Kui hälbijat karistatakse, siis teeb see teistele enamsoovituks konformse käitumise E.) Kui hälbijate olemasolu on ühiskondliku solidaarsust lõhkuv 2p. Modernistlikust rahvusluse tekkimise teooriast lähtudes võib väita, et: A.) Rahvused on eksisteerinud läbi ajaloo alati, rahvus on inimese loomuomaduseks B.) Rahvusluse esiletõus 18.saj lõpu euroopas on etnose enesest teadlikus saamise tulemus C.) Rahvuslus on konstrueeritud ajalooliste ja sotsiaalsete protsesside käigus, selle teke 18.saj lõpu euroopas on mõjutatud industrialiseerumisest D.) Modernsed rahvusriigid tekivad kiriku mõjuvõimu suurenemise tõttu E
üldistada. Välismaal sai tuntuks keelpilli kvarteti ja trioga. Kirjutas balleti "Peer Gynt", Kirjutas 2 ooperit ja palju filmimuusikat. Valeri Silvestrov Ukraina helilooja, enim tuntud oma postmodernistliku stiiliga. Ta kasutab traditsionaalseid tonaalseid ja modaalseid tehnikaid ja loob dramaatilised ja emotsionaalsed tekstuurid. Ta ütles ise, et ta ei kirjuta uut muusikat, vaid muusika on kaja sellele, mis on juba olemas. Pingete pärast taandus ta oma modernistlikust stiilist ja kirjutas tsükli "Vaiksed laulud", mis on mõeldud mängimiseks omaette. Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler. Põhilised teosed on 7 sümfooniat, poeemid klaverile ja orkestrile, kammeransambli teosed, laulud. Ameerika John Cage Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid. Suur uuendaja, avaldas mõju nii muusikale kui kunstile. Varajane periood
draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber
aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane
toiminguid või tegevus leiab aset argises kk ja mingid pühad/ülevad sündmused/meeleolud jm madaldatakse argisuse tasemele. Fragmentaalsed teksid, kuid mingi kompositsioon olemas, mingisugune ajalis-lineaarne struktuur olemas. Muidu nagu katkendlik tajude jada, ühe tegevusega seonduvad mitmed mitte üldse sellega käivad mõttekäigud. Kasutab palju sisekõne võtet; hilisemates tekstides ka palju dialoogi. Selline hüplik tunnetusprotsessi võte on alates modernistlikust kirjandusvoolust. Sauteri tekste iseloomustab tugev enese- reflektsiooni tasand, pidev mõtlemine elust ja iseendast. Pessimistlik arusaam elust; 80-90ndatel iseloomustab ta tekste üsna suur ükskõiksus.. jääb skeptiliseks kapitalistlike ideede osas. See pessimistlik eluvaade süveneb 90ndate vältel ja 00ndate esimeses pooleks on see muutunud väga tumedaks – situatsioonid, kus valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on
On selge, et paguluskirjandus on pigem pagulaste väljaelamine. Kirjutatakse oma nostalgilistest mõtetest, tagasi pöördumine kodukohta jms. On ka poliitilisi võitlevaid tekste, kuid samas nooremas kirnaikkonnas on näha ka intensiivseid otsinguid sunnitud olukorda sattumine, kuid sunnitud olukord avab ka uusi perspektiive. Kontakti otsimine pole pigem pagulaskirjanike nähtus, pigem ollakse enesesse kapseldunud. 40ndate lõpust ja 50ndate alguses võib hakata rääkima modernistlikust hüppest. Tavaliselt selline modernistlik hüpe võiks olla midagi sellist, kus kirjanikud teevad tugevat häält, kuulutavad midagi, teevad manifeste, seda ei tule, kirjanikud püüavad väita, et nad ei tegele üldse modenismiga. Seda võib kirjeldada kui hiilivat hüpet. Tähenduslik on see, et mingid juhtautorid (Ristikivi, Kangro, Lepik jt) muutuvad modernistlikus suunas ja kui selline autor muutub, siis nad kannavad üldist kirjandusideoloogia muutust oma loomingus kaasas
kunst olema peab, teatav lihtsustsus, olemuslik printsiip, dodekafoonilone printsiipteatav lihtsus uue mudeli loomine, mis on samuti v õimekas *ametliku kunsti väljendamine *modernisltlik oli minetanud om akriitlise aspekti oksjonid jne *postmodernism ei tähenda modernism vastanduslikkust! *Adorno kunstiteose vormitasandil toimuv avandgardud on v õimeline looma uut maailma, modernistlikul kuntil on teatav utoopiline mõjujõud tuleb v älja, et ei muutu midagi v õimusuhete säilimine modernistlikust kunstits loodeti, et ta muudaks maailma, sotsiaalseid suhteid ei toimunud *kõrge ja madala piiride sidumine elitaarsus 48 *1968 Pariisi rahutused inimeste teatav n õudlikkus kultuuri endale omandada inimesed avastasid endas v õime võtta kasutusse elitaarseid kultuuriobjekte *popkunstkunstisf ääri hakati tooma argielu objekte galeriid ja muuseumid Andy Warhol reaalse elu maailma tsiteerimine *erinevate tekstide uurimine: S.Sontag "Notes of Camp" kultuuritekstid
ühiskondlik positsioon). "Dekameroni" lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: "Decameroni "kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile.
“Dekameroni” lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: “Decameroni “kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) 1920. aastal alguse saanud USA ja Inglismaa kirjandusteaduse suund, mis aja- ning eluloolist vaatlusviisi hüljates keskendub teose teksti-elementide analüüsile.
*hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik? Krimmi annekteerimine Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism
Kirjanduse tõlgendamise struktuur Kirjanduse struktuur = tõlgendamise struktuur Kaugus ja impersonaalsus Naturaliseerimine 24 Erilise tähtsuse omistamine Metafoorne ja temaatiline ühtsus UUSKRIITIKA 49.Tekkepõhjused ja põhialused Tekkepõhjused 1940 - 1950ndad, alguse saanud 20. saj. alguses Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus Põhiline uuritav zanr < luule Põhimõisted, alused Intentional fallacy kavatsuslik eksitus Affective fallacy tundmuslik eksitus
annaabi.ee 
