Fourth level Fifth level Prantsusmaa · Uus radikaalne vool · Art déco · Avangardismi nõrgem pealetung Skulptuur Click to edit Master text styles Prantsusmaa: Second level Third level · valdav realism Fourth level · Aristide Maillol ja Charles Fifth level Despiau · Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: · 1930. aastatel tõus skulptuurikunstis · Henry Moore ja Barbara Hepworth abstraktne laad Saksamaa: · Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz · Inimfiguurid moonutatud Pablo Ruiz Picasso 25
· võib näha realistlikku vormimängu · H. Moore ''Toetuv figuur'' · M. Laurencin · B. Hepworth · ''Tüdrukud'' art deco + lesbiteemad · Itaalia võimule fasistid antiikeeskujud · A. Herbin + kontroll · esindab moodsa suunda kubism + · realism valitsev skulptuuris sürrealism · A. Maillol ''Õhk. Monument · üldistatud vormid, värvikirev lenduritele'' · modernistlik realism · C. Despiau · maaliti looduse järgi, lihtsad motiivid · P. Bonnard maalis mõnulevaid hetki · peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E
Charles Edouard Jeanneret (arhitektina tuntud le Corbusier' nime all) Art deco - vastandus "Bauhausi" koolkonnale, eesmärgiks ilu loomine ja visuaalse naudingu pakkumine. Propageeris ilutsevat, isikupärast ja tehniliselt meisterlikku käsitööd. Oli mõjurikas eriti Lääne-Euroopas ja USAs. Avaldus peamiselt plakati- ja raamatukujunduse ning mööbli ja tarbekunsti vallas. Kohati kajastus ka maalikunstis. Maal: Marie Laurencin Modernistlik realism - Oli vähenenud modernse ning akadeemilise kunsti vastuolu ning 30ndatel ei tärganud ühtegi uut radikaalset voolu. Levis arvamus, et pole oluline, mida on kujutatud, vaid kuidas seda tehtud on. Hinnati isikupärast koloriiti, pintslitööd ja joonistust ehk üldiselt maalilist ilu. Lähenes impressionismile ja realismile, kuid värvivalik oli subjektiivsem ja joonistus vabam. Realism valdas ka skulptuuris. Skulptuur: Aristide Maillol Charles Despiau
Ei ole kõrghooneid ehituspiirang, ei tohi ehitada Kapitoolimihoone kuplist kõrgemat hoonet (87 m). Kapitooliumihoone. Ehitustöödega alustas William Thornton. Malmkupliga. Malmi tavaliselt suuremate ühiskondlike hoonete puhul ei kasutata, sest ta pole eriti kvaliteetne, roostetab ning seda peab pidevalt hooldama. Ka Valge maja klassitsistlikus stiilis 19. saj alguses. Küllaltki tagasihoidlik hoone, projekteeris Howard. Realism Prantsusmaal Prantsumaa realism saab alguse maastikumaalist. Noored kunstnikud, kes on pettunud romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik
süžeega teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süžeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süžeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine – ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult „SÜŽEEKUNST“ ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
Kaarnapuu Pr. Theodore Gericault 1791-1824 Meduusa parv 1819 - vapustav lugu, kus päästeparve ei leitud (shit happens), hiiglaslik maal, Pr. Eugene Delacroix 1798-1863 Vabadus, kes juhib rahva barrikaadidele 1831 - väga kuulus maal, püksata mees esiplaanil, rahvas oli vaene, laipadelt varastati stuffi, Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline
põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab) -vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta referaat mitte essee (mis kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti
teoseid. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistide arvates olema nähtava tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolistide müsteeriumitaotlus vallandas kunstnike fantaasia (mida realism ja impressionism olid tagasi hoidnud) ja loova aktiivsuse, kuid need avaldusid peamiselt süzeede väljamõtlemises ja üha põnevamate ning kummalisemate detailide kombineerimises. Maalimisviisilt on sümbolism mitmekesine ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad aga juugendlikku stilisatsiooni. Järelikult on sümbolism uuesti rõhutatult ,,SÜZEEKUNST" ning sümbolismi ei saa pidada stiiliks.
Kõik kommentaarid