consulting firm started by John A. Zachman, author of the Zachman® Framework Milleks (mis eesmärgil) kasutatakse ZACHMANi tugiraamistikku? It allows for multiple perspectives and categorization of business artifacts Kas Zachmani raamistik on mudel? Kui jah, siis millele (missugustele kontekstidele) me saame seda mudelit rakendada? Zachmani raamistik rakendub igale ärivaldkonnale Millistele põhiküsimustele vastavad ja mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku veerud? Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku read? Read vastavad süsteemitöö (arendus + ülalhoid) põhilistele osapooltele-huvigruppidele:
selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) · Primaarsed modelleerivad süsteemid: loomulik keel, liiklusmärgid, zoosemiootika · Sekundaarsed modelleerivad süsteemid: keelele analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad süsteemid (kirjandus, kunst, muusika, film, müüt, religioon jne) Keel kui esmane modelleeriv süsteem (J. Lotman) · on kultuuri aluseks ja "materjaliks" paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele
vustamise ja piirjoonte leidmisega, valguse, varju ja värvitoonide ühtlustamisega. See valdkond on otseselt välja kasvanud signaalitöötlusest ja hästi uuritud. Sama tehnika on kasutusel ka näiteks video- ja fototööt- lusel. Meetodeid eristatakse ka selle järgi, kas töödeldakse ainult üksikuid pilte või pildijadasid (videoid). Kõrgema taseme meetoditel on aga rohkesti kokkupuutepunkte modelleerimise, visualiseerimise ja ka psühholoogiaga. Paljud meetodid modelleerivad kõigepealt kolmemõõtmelise geomeetrilise mudeli abil objekti, loovad siis projektsioone ja võrdlevad neid projektsioone nähtava pildiga, enne kui otsustavad, mida nad näevad. Nii toimivad näiteks mõned inimnäo või satelliidipiltide tuvastusalgoritmid. Antud pratkikumis kasutame madalama taseme masinnägemist piirjoonte tuvastamisel ning lihtsamate mõõtmiste teostamiseks, kasutades selleks programmi National Instruments Vision Builder AI. Praktikumi ülesanded:
Jooniseid publitseeriti elektroonikaharrastajate ajakirjades näiteks Elektori poolt avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks nind toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia USA ning Maplin Electronics UK poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate poolt konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset helisünteesi. Sellest tulenevalt osad tehnoloogiliste üksikasjadega seotud patendid kuuluvad Stanfordi Ülikoolile ja osad Yamahale.
GS seeriale järgnes väiksemate ja täiuslikumate süntesaatorite paar "CE20" ja "CE25 Combo Ensembles", mis olid mõeldud eelkõige koduorelite turule ja omasid neljaoktaavilist klaviatuuri. Yamaha süntesaatorite kolmas põlvkond "Yamaha DX-7" ja " "Yamaha DX-9" olid sama mõõtu ja kaalu kui "Prophet-5", kuid mõistlikuma hinnaga ning ühendatavad tavaliste digitaalsete integreeritud lülitussüsteemidega sagedusmodulatsiooni produtseerimiseks. Akustilist heli füüsikaliselt modelleerivad süntesaatorid 1980-ndate lõpus hakati tootma süntesaatoreid, mille tööpõhimõtteks oli akustilise heli füüsikaline modelleerimine. Selleks kasusid Julius O. Smith III ja teised digitaalses helisünteesis (digital waveguide synthesis) Karplus-Strong'i algoritmi. 1989, innustatuna sagedusmodulatsiooni patendi kasutamise edukusest, allkirjastas Yamaha Stanfordi Ülikooliga lepingu arendada ühiselt digitaalset helisünteesi. Sellest
Konkreetsema semantikaga antropomorfsed objektid asuvad tavaliselt ainult seespool keskmist ringi. Mandala kosmoloogilise tõlgenduse järgi tähistab välimine ring kogu universumi kõiksust, visandab universumi ruumilised piirid ning modelleerib ka tema ajalist struktuuri. Välimisel ringil kujustatakse sageli 12 sümboolset elementi nidaanat, mis väljendavad 12 üksteisega seotud "sõltuvusliku tekkimise" ahela "lüli", mis kutsuvad esile ning tagavad eluvoolu pidevuse. Need 12 nidaanat modelleerivad mandalal aja lõputust ja tsüklilisust, "aja ringi", milles iga ühik on eelmisest määratud ning määrab ise ära järgmise. Mandala põhiosade kokkulangevus kaalatsakra ehk "ajaratta" süsteemiga keerulisima õpetusega vadzrajaana neljast suunast rõhutab samuti mandala ajalist aspekti (3.). 8 Lõpuks vastab mandala välimine ring Kesk- ja Kagu-Aasia kalendrile ja kronoloogilisele süsteemile
- Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. - Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte. Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika
samaks: Isa silitab koera. Kommunikatsioonimudel (Shannon-Weaver, Jakobson): On küsitud kahte kõige tuntumat: Kõige vanem: Shannoni oma ja siis edasiarendus Jakobsoni oma. Kood: Kus on kasutanud ja kes. (Eco, Lotman)(jakobson ka vb) Kommunikatsiooni mudeli kaudu tuleb see mõiste kas sisse. Struktuur: Mida me nimetaksime selleks? Strukturalism: Iseloomusta( Parthes) Primaarsed ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid(Tartu moskva koolkond(lotman) Biosemiootika, kultuurisemiootika, sotsiosemiootka: Millega tegelevad, peamised esindajad, olulisemad saavutused, ideed jne.Mille poolest erinevad. Kultuurisemiootika, sotsiosemiootika: Kultuuritekstuaalsus, inimeste suhted teksti Sotsio: inimese ja ühiskonna suhted Minimaalne semiootiline mehhanism(Lotman): Mida on vaja et see toimiks. Tekst , kultuur, semiosfäär: Mille poolest on olulised.?(Lotman) Umwelt(omailm) Uexküll: Biosemiootika
veokit suhteliselt harva; nad on enamasti tellitava lisaseadmestiku koosseisus. Seejuures on printerid varustatud nn. parkimisfunktsiooniga, mis tähendab võimalust üheaegselt (vaheldumisi) kasutada nii perforeeritud lõõtspaberit- kui ka tavalisi lehepoognaid, ilma et printerit oleks vaja seisma panna, ümber laadida ja taaskäivitada. Nõelmaatriksprinterite peamiseks juhtimiskeeleks on kujunenud Epsoni ESC/P, mida praktiliselt emuleerivad (modelleerivad) kõik teistegi firmade printerid. ESC/P-l on tegelikult 2 põhivarianti, üks 9-(FX) ja teine 24-nõelaste(LQ) printerite jaoks (vastavalt ESC/P ja ESC/P2). Juhtimiskeele ESC/P põhivariant sisaldab 80 käsku. Mõningal määral on levinud ka IBM Proprinteri juhtimiskeel mitmes variandis (X24/24E), mida samuti paljud teised maatriksprinterid suudavad emuleerida. Nõelmaatriksprinteritesse sisseehitatud (residentsete) kirjaliikide (fontide) arv võib ulatuda paari-kolmekümneni
Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2] Koolkonna väljaandeks on olnud ajakiri "Töid märgisüsteemide alalt" . Lotmani põhiküsimus: kuidas süsteemid toimuvad? mis nende toimimist mõjutab? kuidas nad teisenevad? ruumilisus, protsessuaalsus. kuidas süsteemid funktsioneerivad sisemiselt ja suuremates süsteemides.
tellitava lisaseadmestiku koosseisus. Seejuures on printerid varustatud nn. parkimisfunktsiooniga, mis tähendab võimalust üheaegselt (vaheldumisi) kasutada nii perforeeritud lõõtspaberit- kui ka tavalisi lehepoognaid, ilma et printerit oleks vaja seisma panna, ümber laadida ja taaskäivitada. Nõelmaatriksprinterite peamiseks juhtimiskeeleks on kujunenud Epsoni ESC/P, mida praktiliselt emuleerivad (modelleerivad) kõik teistegi firmade printerid. ESC/P-l on tegelikult 2 põhivarianti, üks 9-(FX) ja teine 24-nõelaste(LQ) printerite jaoks (vastavalt ESC/P ja ESC/P2). Juhtimiskeele ESC/P põhivariant sisaldab 80 käsku. Mõningal määral on levinud ka IBM Proprinteri juhtimiskeel mitmes variandis (X24/24E), mida samuti paljud teised maatriksprinterid suudavad emuleerida. Nõelmaatriksprinteritesse sisseehitatud (residentsete) kirjaliikide (fontide) arv võib ulatuda paari-kolmekümneni
mudelielement saab erilised õigused teise mudelielemendi sisemiste (isegi privaatse nähtavusega) osade / struktuuride poole pöördumiseks. Peenendus (refinement) on seos sama asja kahe kirjelduse vahel, mis on erineva abstraktsioonitasemega. Peenendusseos võib olla tüübi ja teda realiseeriva klassi vahel, siis nimetatakse seda realisatsiooniks (realization). Samuti on peenendusteks seosed analüüsi klassi ja disaini klassi vahel, mis modelleerivad sama asja, või seosed kõrgtaseme kirjelduse ja madala taseme kirjelduse vahel ( näiteks seos kollaboratsiooni üldvaate ning sama kollaboratsiooni detailse diagrammi vahel). Peenendusseost saab kasutada ka sama asja erinevate realisatsioonide (näiteks lihtsa realisatsiooni ehk prototüübi ning keerukama kuid effektiivsema realisatsiooni) modelleerimiseks. Peenendusseost näidatakse katkendjoonega ja kolmnurgaga (üldistuse sümbol) kahe mudelielemendi vahel
peatükkideks. Küsimus: Kuidas luule erineb proosast eeldaks, et me peame proosat ,,normaalseks" ja luulele omistame mingi ,,nõksu", ajalooliselt oli see suhe teistsugune (J. Lotman), luule on märksa vanem kunstiline vorm kui proosa. Varasema aja kõne (luulelisem). Luulekeel erineb loomulikust keelest. Loomuliku keele all mõtleb Lotman igapäevast keelekasutust või laiemalt grammatilisi süsteeme nagu keeled (Vene, Saksa, Prantsuse jne). Tekivad sekundaarsed modelleerivad süsteemid. Luule, proosa, kujutav kunst on sekundaarsed modelleeringud. Värsskõne on esmane kunstiliik, mis tekib loomuliku kõne baasil. Foto- ja filmikunst. Fotot ei mõeldud esialgu kunstiks, see oli nö. Tarbeese. Uute võimaluste tekkimisel (filmikunst, montaaz) andsid uusi võimalusi seda modifitseerida. Luule oli esimene aktsepteeritud kunstivorm. 19saj lõpul ei olnud proosa veel kunst. Luule muutus eriliseks kirjanduseks.
Selleks, et sõnumit tekstiks määratleda, peab ta olema vähemalt kahekordselt kodeeritud (loomulikku keelde ja seejärel mingisse sekundaarsesse keelde, mingisugusesse vormi). 28. Miks eristab semiootika primaarseid ja sekundaarseid märgisüsteeme? Primaarne süsteem on näiteks loomulik keel. Sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset märgisüsteemi ja loob uue tähendusi kandva struktuuri. Sekundaarse modelleerivad märgisüsteemid on tõlgitavad ümber primaarsesse. Ersitus on oluline kuna sekundaarne märgisüsteem kasutab primaarset, kuid ei ole taandatav eelnevale, samuti võib emb-kumb olla teineteise jaoks kujundaja ja mõjutaja, kuid ei pruugi seda alati olla. 29. Mis on binaarsete opositsioonide (Saussure) meetod? [Kultuurisemiootika, lk 184-188] Esiteks käsitletakse keelt kui erinevuste süsteemi, sisemiste vastandumiste kaudu
· kuuldemäng · poeem ( poem) · ballaad etc · ballaad etc etc 3. SLAIDISHOW Kirjandus ja keel (de Saussure, Jakobson, Lotman) Keel kui märgisüsteem, keel ja kõne · loomulikud keeled (nt eesti, inglise) · tehiskeeled (nt esperanto, keemia teaduskeel) · sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv
filosoofil olla raskusi endale “dialektika-kaaslaste” leidmisega. Kuid see pole takistuseks filosofeerimisele. Dialektikale saab pühenduda ka üksi. Platon defineeribki mõtlemist ka kui vaikivat kahekõne iseendaga iseendale. Koopa võrdpilt. Jutt on Platoni kõige kuulsamast ja kokkuvõtlikumast võrdpildist, millega ta piltlikustab oma õpetuse mitmeid olulisi külgi. [Vt. “Akadeemia” 1997 Nr. 9, lk. 1819-1828]. Siin kirjeldatakse üksteisele järgnevaid olukordi, mille üksikasjad modelleerivad piltlikult ettekujutatavas vormis Platoni õpetuse erinevaid aspekte. I situatsioon. Sokrates, kes, nagu tavaliselt Platoni teostes, on ka siin autori vaadete esitaja, palub oma kaasvestlejatel endale ettekujutada koobast, kus istuvad selliselt aheldatud inimesed, et nad on sunnitud vaatama koopa tagaseina poole ilma võimaluseta pead keerata ja pilku selja taha heita. Aheldatute selja taga asub lõke, mis valgustab koobast. Lõkke ja aheldatute vahel on aga
Oracle (Solaris, Linux) platvorm 20 Joonisel 21 on kujutatud geoandmebaasi ülesehitus Personal geodatabase for MS Access näitel. Objektiklassid, neid iseloomustavad atribuuditabelid ja koordinaatinfo hoitakse RDBMS põhiselt Andmekogud (Feature datasets) modelleerivad ruumilisi suhteid Eraldiseisvad objektiklassid RDBMS tabel punktobjektide klass Shape välja info hoitakse eraldi koordinaaditabelis Joonis 21. Personal geodatabase for MS Access struktuur Geoandmebaas sisaldab alljärgnevaid elemente: 1) Tabelid hoiavad täiendavat infot objektide kohta, mida saab vajaduse korral siduda geograafilis e ruumiandmestikuga.
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade
Deleuze/Guattari skisoanalüüs. Diskursuse uuringud. Tõde ja Võim. Teadmise arheoloogia. Michel Foucault Kirjandustekstide analüüs. Roland Barthes, Julia Kristeva. Dekonstruktsioon. Jacques Derrida Lotman ja semiootika Lotmani semiootika sai alguse struktuuri eritlemisest keeles ja tekstides, mille aluseks on mõiste modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur. Primaarse modelleeriva süsteemi moodustab eelkõige loomulik keel, sekundaarsed modelleerivad süsteemid on keelele analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad (kirjandus, kunst, muusika, film, müüt, religioon jne). Kultuuris toimivad need süsteemid koos, ühelt poolt autonoomsusele püüeldes, teiselt poolt kreoliseerudes (segunedes). Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta
hoopis hingede ülemeeleline kohtumine (,,Pööriöö külaskäik"), hingelisest kontaktist võib aga lapski sündida (,,Mustamäe armastus"). Liigutakse takistamatult läbi aja ja ruumi. Omalaadne tour de force on novell ,,Mööda meesliini", mille nappidele lehekülgedele on kokku surutud eesti küla ajalugu, mida Valton näeb allakäigu ja mandumisena. Kogudesse ,,Õukondlik mäng" (1972) ja ,,Vanad arved" (1981) koondatud pseudoajaloolised novellid modelleerivad mineviku najal oleviku ja/või universaalseid vastuolusid ning on loetavad mõistulugudena; meetodil on sarnasust Karl Ristikivi ,,Sigtuna väravatega". Parimaid on novell ,,Ohtlik leiutis", milles kindlate väärtuste kaitsjad panevad üpris veenvate argumentidega põlu alla ohtliku leutise trükikunsti. Paraboolide kõrval kirjutab Valton Eesti ajaloost, eriti muinas- ja keskajast inspireeritud novelle, filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia", ,,Hundisegaduste aegu") ja näidendeid,
arvestada. Kui vihjet ei antud paranesid tulemused vähem. Inimesed ei suuda tihti ise kauget analoogiat näha. Samuti kiputakse analoogiaid valima väliste tunnuste järgi mitte sisemiste printsiipide alusel. Mentaalsed mudelid, tavateooriad ja väärmõisted - 1983 2 raamatut „mentaal models“ Genter & Stevens, Johnson-Laird Johnson-Lairdi raamatus on sitatud üldine teooria inimese mõtlemisest – inimesed, opereerides sümbolitega, modelleerivad reaalsust ja loovad selle kirjeldamiseks mentaalseid mudeleid - Mudelid ei ole täiesti täpsed ega vasta modelleeritavale täiuslikult aga on probleemide lahendamisel kasulikud - Mudelid on ajutised, neid luuakse konkreetse ülesande lahendamiseks Gentneri ja Stevensi raamatu erinevad peatükid kirjeldavad konkreetseid mudeleid mida inimesed on erinevate nähtuste seletamiseks loonud - Neid mudeleid nimetatakse tavateooriateks
suhteliselt harva; nad on enamasti tellitava lisaseadmestiku koosseisus. Seejuures on printerid varustatud nn. parkimisfunktsiooniga, mis tähendab võimalust üheaegselt (vaheldumisi) kasutada nii perforeeritud lõõtspaberit- kui ka tavalisi lehepoognaid, ilma et printerit oleks vaja seisma panna, ümber laadida ja taaskäivitada. Nõelmaatriksprinterite peamiseks juhtimiskeeleks on kujunenud Epsoni ESC/P, mida praktiliselt emuleerivad (modelleerivad) kõik teistegi firmade printerid. ESC/P-l on tegelikult 2 põhivarianti, üks 9-(FX) ja teine 24-nõelaste(LQ) printerite jaoks (vastavalt ESC/P ja ESC/P2). Juhtimiskeele ESC/P põhivariant sisaldab 80 käsku. Mõningal määral on levinud ka IBM Proprinteri juhtimiskeel mitmes variandis (X24/24E), mida samuti paljud teised maatriksprinterid suudavad emuleerida. Nõelmaatriksprinteritesse sisseehitatud (residentsete) kirjaliikide (fontide) arv võib
annaabi.ee 
