maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses. Loobuti ka valguse ja varjudega modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist. Foovideks nimetatud kunstnikud ei olnud oma meetodite ja ideede poolest väga sarnased. Rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani, siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uued taotlused ning nende loomingulised eesmärgid läksid lahku. Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et
Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..." Henri Matisse, "Collioure`i maastik" (1905) Henri Matisse, "Toredus, vaikus ja iharus" (1905) Henri Matisse, "Elurõõm" (1905-1906) Henri Matisse, "Madam Matisse", 1905 Henri Matisse, "Tants" (1910) Maurice de Vlaminck (1876- 1958) Van Gogh loomingu austaja.
1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutseva) Küberneetika Instituudiga, foneetika ja kõnetehnoloogia laboriks http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et . · 1972-85 andis Keele ja Kirjanduse Instituut välja ingliskeelset aastakirja "Estonian Papers in Phonetics" (lüh EPP, toim Arvo Eek) · Mart Remmeli venekeelne kandidaadiväitekiri "Eesti keele foneemide süsteemi modelleerimisest", 1975). · XI foneetikateaduste kongressi korraldamine Tallinnas (1987). Ilse Lehiste · Pagulasena on Lehiste teaduslik tegevus kulgenud Saksamaal ja USA-s, foneetika alal suurema osa ajast Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonna professorina. · Lehiste enam kui 10 raamatu ning paarisaja teadusliku artikli seas tõuseb eriti esile monograafia "Suprasegmentaalid" (1970), mis on pühendatud kõne prosoodiliste tunnuste kirjeldamisele.
Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise illusioonist – ühesõna-ga peaaegu kõigest, mille eesmärk oli looduse jäljendamine. HENRI MATISSE(1869-1954) / a(n)rii ma‘ tiss/ oli foovide rühmitu tähtsaim esindaja.Tema arvates pole kunstnikul vaja loodust “kopeerida” vaid lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda tekkinud meeleolu väljendada. Eelkõige on tähtis väljendus.Maalide kogu kompositsioon on väljendav, modelli või esemete
). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. FOVISMI KUNSTIESINDAJAD
taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või „komadena“ nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. FOVISMI KUNSTIESINDAJAD
Nikolai Triik maalis maastike ja portreesid. Norras viibimise järel vaimustus E. Munchi teostest, aga ka N. Roerichist. Väga julge ja kohati intrigeeriv värvikäsitlus. 5.Fovism. Prantsusmaal noorte kunstnike rühmituse liikumine (1905-1907), keda nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku. Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal
Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne p Igale Krapsule oma kom esside juhtimine kule personaalne planeet! J Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt
Läks Aitab Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do…Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For…Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt
sümbolistide sümboolika - nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. See meeleolu, mida sooviti väljendada, oli eelkõige rahulik õnnetunne, rõõm nägemisest. Ka ei pidanud olema eriti täpne looduse jäljendaja - hoopis vastupidi. Kujutatav võis täielikult deformeerida! Sageli kasutati täiesti vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud võisid olla punased ja merevesi kuldkollane. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. Ekspressionism
kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid vahetavad aja jooksul oma rolle ja positsioone. Esitanud filosoofia ajaloo käsitluse märgi mõistmise ajaloo kaudu. Joseph Ransdell – USA filosoof ja semiootik. Uuris Peirce’i töid. Uuris filosoofia ajalugu ja tähenduseteooriat. 13) Kalevi Kull – eesti bioloog ja semiootik. Uurinud bioloogia aluseid, biosemiootika ajalugu ja eluslooduse semiootikat. Kirjutanud artikleid kasvuprotsesside ja liigitekke modelleerimisest, Eesti pärandkooslusest ja semiootika metdoloogiast. Maailma esimese doktorikraasdi programmi looja biosemiootikas, on sild sebeoki mineviku ja sebeoki- järgse tuleviku vahel. Kulli töid mõjutas palju Uexkülli omailm. Alustas Eesti teoreetilise bioloogia kevadkooli. Kohtumine Sebeoki ja Hoffmeyeriga, märgib ära kohta, kus varasem biosemiootika läheb üle tänapäevaseks biosemiootikaks. Maailmas esimene biosemiootika professor. 14) Friedrich S
Läks Aitab Protsesside juhtim a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt
Praktiliselt segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Kuna maalid mõjusid eriti jõulistena, kohati metsikutena, hakkasid kunstikriitukud selle uue kunstivoolu esindajaid kutsuma foovideks (prantsuse k. fauves "kiskjad","metsikud") Foovide püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu olid värvid sageli vastandid sellele, mida oli harjutud looduses nägema. Loobuti valguse ja varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendusdest ja ruumilise sügavase illusioonist. Loobuti peaaegu kõigest, mis oli seotud looduse jäljendamine. Kujutatud objekt oli saanud ettekäändeks puhaste ja tugevate värvipindade kombineerimisele. Peamiseks foovide rühmituse esindajaks kujunes Henri Matisse. Tema arvates polnud looduse "kopeerimine" vajalik, tuli lasta ennast tegelikkusel mõjutada ja selle mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega otseselt loodusest ei sõltunud
20.saj fovism Maalikunst: värvide väljendusrikkus, Maalikunst: vastandlikkus (punased puutüved), puhtad Henri Matisse (1869 1954) lokaaltoonid, ekspressiivsus, loobuti valguse- Maurice de Vlaminc (1876-1958) varjuga modelleerimisest ja ruumilise sügavuse André Derain (1880-1954) illusioonist, lainetav joon, kontrastsed värvid, Raoul Dufy (1877-1953) harmoonilisus, lai kandiline pintslitöö, rohe-sini- Georges Braque (1882-1963) lilla värvikasutus 20
plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal
). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone.
õhtuõhetuses või hommikupunas särava koloriidi. Dünaamikat ja dramaatilist pinget toovad maastikesse puude ja pinnareljeefide varjud. Rohkem kui kusagil mujal näeme siin valguse ja värvide seost. Enamasti liiguvad maasti¬kumaalidel inimesed, toimetades midagi igapäevast, näiteks karjatavad loomi. Ajastu moe kohaselt viis Rubens ka küla¬rahva peod maastiku foonile. 18.Rembrandt Tema stilistiline areng: 1650-60 aastatel loobus siledast maalipinnast ja hoolikast modelleerimisest. Elu viimasel kümnendil modelleeris teatud alad reljeefseks kasutades paletinuga või töötades otse sõrmedega. Elu lõpupoolel loobus ta ka värvikontrastidest ning keskendus pruunide toonide nüanssidele. Vahel kasutas ka veel punast. „Dr Tulpi anatoomialoeng“ paistab ajaloolise maalina, kuid on hoopis grupiportree. Sama eesmärki teenis „Öine vahtkond“. Al 1633.a signeeris oma maale ainult eesnimega. Ei reisinud eriti, kuid haris end.
plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal
kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. KUNSTNIKUD
Vastasel korral võib mõõdu kandmine mudelile ebaõnnestuda. joonis 2-20 19 3d modelleerimine 3. Näidismudel 1 Näidismudel 1 kujutab endast autot. [joonis 3-1] joonis 3-1 Eesmärgiks on lihtsamatest detailidest tervikliku mudeli valmistamine. Seejuures ettekujutuse loomine otstarbekast modelleerimisest. Mudeli valikul on lähtutud asjaolust, et modelleerimistarkvara tasuta omandamise võimalus on käesoleva materjali koostamise hetkel olemas kõigil Eesti koolidel. Freespingid on olemas osadel koolidel. Soovi korral on võimalik mudel valmistada nii freespingi abil, kui ka tavapäraste vahenditega tööõpetuse tundides või ringitööna. Vastavalt õpilaste võimekusele võib kõiki detaile disainida ka oluliselt keerukamaks.
taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või „komadena“ nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. KUNSTNIKUD
süsteemina (mis asub keskkonnas, koosneb omavahel seotud elementidest, omab struktuuri ja käitumist). Süsteemi analüüs (kui tegevus) on (mudelipõhine) struktuurne arutelu asjaosaliste (süsteemiga seotud erinevad osapooled- huvigrupid) vahel süsteemist (tootest, teenusest, protsessist,..) ühise arusaamise kujundamise eesmärgil. Struktuurseks aruteluks vajame me mudeleid. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Modelleerimisest üldiselt Keerukaid nähtusi ja süsteeme (n. ettevõte ja tema infosüsteem) saame käsitleda (mõista, luua, muuta, juhtida,) mudelite kaudu. Mudel on ’reaalse’ maailma osa (huvipiirkonna, valdkonna, objektsüsteemi) eesmärgipärane lihtsustatud esitus (n. mänguauto, mat. valem või võrrandisüsteem, geograafiline kaart, filmi stsenaarium, tarkvara kood/prototüüp, mõttemall,..). Modelleerimine on ’reaalse’ maailma (mudeliga vahendatud) käsitlemise viis.
taevas mürkroheline, vesi kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. KUNSTNIKUD
kollane jne.). Neoimpressionistidelt võtsid foovid üle maalimise puhastes lokaaltoonides ning puäntillistliku tehnika. Van Goghi-vaimustus lisas ekspressiivsust, samuti joonistusliku täpsuse allutamise vormi väljenduslikkusele. Siiski ei kandnud värve lõuendile mitte puäntillistlike punktidena nagu neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. KUNSTNIKUD
Sõna ,,struktuur" pärineb ladina keelest ja tähendab (sise)ehitust, süsteemi elementide suhteliselt püsivat põhiseost. Samas tähenduses kasutatakse seda sõna ka juhtimisalases kirjanduses. Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ei ole midagi muud, kui ettevõttes välja kujunenud tööjaotuse ja koopereerumise kajastamise vorm. Tuleb eristada ettevõtte kui organisatsiooni planeeritud ja tegelikku, reaalset ja abstraktset struktuuri. Viimasel juhul kõneldakse selle esitamisest ehk modelleerimisest skeemide, makettide jm kujul. Ettevõtte organisatsioonilisest struktuurist rääkides peetakse enamasti silmas selle skeemi. Seepärast võib öelda, et ettevõtte organisatsiooniline struktuur on skeem, mis väljendab selle koosseisu, selle allüksuste ja üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi suhteid. Ettevõtte allüksus on selle omaette osa, mille ülesandeka on teatud liiki tegevus(ed) ja mille eesotsas on reeglina eraldi juht või tööline (brigadir,
annaabi.ee 
