selleks, et Eesti NSV Liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlasest metsavennad Saksa vägede poolele. Puna armee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka Saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja eestlastel ei olnud tegelikult Teises maailmasõjas erilisi valikuvõimausi. Eesti ja eestlased olid kui etturid, keda ohverdati, et lõplik võit saavutada.
Et sinna jõuda, tuli minna läbi Eesti. Eestlased nägid seal väikest lootuskiirt, et äkki aitavad sakslased omariiklust taastada ning aitasid sakslasi võitluses Venemaaga. Kahjuks tuli meil jälle pettuda, sest üks okupant asendus vaid teisega. Eestlastel polnud valikut ka juutide hävitamisel. Paljud meist pidid ka ise juute tapma, sest nii oli Hitleri tahe ja eestlaste arvamust ei küsitud. Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja eestlastel ei olnud tegelikult Teises maailmasõjas mingeid erilisi valikuvõimalusi. Eesti ja eestlased olid kui etturid, keda ohverdati, et lõplik võit saavutada.
Omakaitse,mis asendas kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks.Peagi hakati formeerima idapataljone ja politseipataljone,need toimusid Vm pinnal.algul vahiteenistuses ja lahingutes partisantidega,siis rindevõitluses Punaarmee vastu. 1942aug kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine,ei olnud populaarne kuna eestlased olid saksa poliitikas pettunud.Sundvärbamise ja mobilisatsiooniga kasvas legionäride arv,mood. 20. Eesti SS-diviis. 1943 suvel saadeti pataljon Narva rindele-paistis silma kuid kandis ränki kaotusi.Sundmobilisatsioonid tekitasid pahameeltja soovi kõrvale hoida-eestimehed põgenesid Soome.Soome armeega liitunud Eestlaste soomepoiste juhiks sai Karl Talpak,ta ise oli soome siirdunute hulgas. Paarkmmned tuhat eestlast osales ka 2.Ms-s Punaarmee poolel. 22.territoriaalne laskuskorpus,kuhu kuulus sõja 7000eestlast,sruma sai
Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle. Need allusid Punaarmee väejuhatusele. Vastupealetung Pärast poolteist kuud kestnud taandumist leidis Eesti armee endas jõudu, et astuda Punaarmeele vastu. 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega. Viidi läbi sunduslik mobilisatsioon ja saadeti uusi väeosi. Suureks abiks Eestile oli Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine
algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale.
html) Punaarmee taas Eesti piiril Kui 14. jaanuaril 1944. a. Leningradi alt läbimurdnud Punaarmee jõudis uuesti Eesti piirideni, siis sai selgeks, et tuleb koondada kõik jõud vaenlase tõrjumiseks. Hoolimata sellest, et Saksa okupatsioonivõimudele alluva Eesti Omavalitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsioon ei olnud kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning rahvuslikud jõud olid seni vastu seisnud igasugusele koostööle okupantidega, läks rahvas nüüd mobilisatsiooniga kaasa. Otsustavaks sai presidendi ülesandeis viimase seadusliku valitsuse peaministri Jüri Uluotsa väga selge sõnum raadiousutluses 7. veebruaril 1944. Tema üleskutse haarata relvad Idast tuleva surmavaenlase vastu leidis laialdast toetust. Mobilisatsiooniga tuli sõtta u 38 000 (43 000) meest. Juba esimesed kontaktid Eesti pinnale tunginud punaarmeelastega kinnitasid, kui põhjendatud olid J. Uluotsa väited surmaohust eesti rahvale. Meriküla dessantväelased tapsid jõhkralt esimesed
Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale.
*13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu *16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani Sõja alguse periood *28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda *Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt) *Punaarmee jätkab edukalt pealetungi ning Eestit on tabanud sõjaline ebaedu: -Eesti rahvusväeosad saksa okupatsiooni poolt laiali aetud -Rahvavägi nõrk (novembri mobilisatsiooniga loodeti saata 12000 meest, rindele saadeti ainult 2000) -Laskemoona ja relvi napib -Rahvas ei usu sõja võitmise võimalikusesse -2. Jaanuar 1919 oli enamlastel vallutatud suur osa ida-, kagu- ja edela-Eestist, seal kehtis Eesti Töörahva Kommuuni võim Murrang sõjas *Algab vabatahtlike üksuste moodustamine *Väheneb pessimis eestlaste võidu suhtes *Saabub välisabi -Briti laevastikueskaader -Soome vabatahtlikud *Korraldatakse ümber rahvaväe juhtimine
uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud. NSVL-i repressioone iseloomustab põlisrahva massiküüditamine, aga Saksa okupatsiooni ajal midagi sellist ei toimunud. NSVL-i okupatsiooni ajal toimus kogu majanduse täielik väljakurnamine, aga Saksa okupatsiooni ajal osutati abi majanduse taastamiseks. 1939 kui sõda algas, tegi NSVL sundmobilisatsiooni. Seda tehti kindla vanusega meeste hulgas mõningates maakondades. See, kas mees läks mobilisatsiooniga kaasa, sõltus vanusest, elukohast ja sellest, kas oli julgust kõrvale hoida. Saksa okupatsiooni ajal põgeneti Soome, kuid laevaliiklus puudus, nii et põgenemine oli keeruline. Ei ole teada, kui palju mehi kokku oli. Soome sõjaväes oli umbes 2300 eestlast, Saksa relvajõududes umbes 60 000 eestlast, NSVL osas on asi kõige keerulisem. Nimelt läks Eesti sõjavägi NSVL-i vägede alla ja sõdisid mitte Eestis, vaid Pihkva lähistel
?Millistes IIMS sõdivate riikide väeüksustes eestlased sõdisid? Arvuline suurus? ?Jalaväerugement 200 e. Soomepoisid ?Eesti territoriaalne laskurkorpus Venemaa ?8.laskurkorpus jooksis laiali ?Punaarmees 30 000 meest ?Saksa väes ?15-20 000 meest ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud ?sundmobilisatsioon ?Peale Uluotsa kõne 1944 oli mobilisatsioon edukas, sest kokkulepe oli, et eestlased lubatakse EESTIMAAD kaitsma Venemaa vastu ?loodeti, et saadakse luua Eesti Kaitsevägi ?mobilisatsiooniga liitus 38 000 meest ?60 000 meest ?II MS tagajärjed Eesti riigile ja rahvale? ?Kaotati iseseisvus NSVL okupatsioon ?II okupatsioon 22.09 ?kaotas 1/5 oma rahvastikust ?represseeritud, sõjas langenud, põgenenud, küüditatud pmst 200000 inimest vähem ?kaotas ajalooliselt välja kujunenud vähemusrahvused (juudid hävitati ja baltisakslased, rannarootslased lahkusid) ?5% territooriumikaotust (Petserimaa, 3 Narvatagust valda) ?Millal ja kuidas lõppes II maailmasõda?
juunil1914. Pidades atendaadi eest vastutavaks Serbiat, esitas Austria-Ungari valitsus sellele 13. juulil suveräänsust riivava 48- tunnise tähtajaga ultimaatumi. Enne seda oli Austria-Ungari saanud Saksamaa nõusoleku Serbia vastase sõja alustamiseks ja võimalikuks üleeuroopaliseks sõjaks. Serbia vastuse leplikkusest ning Vene välisministri S.Sasonovi ja Suurbritannia välisministri E.Grey vahenduskatseist hoolimata kuulutas Austria-Ungari 28.juulil Serbiale sõja. Venemaa vastas mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksamaa 01. augustil Venemaale ja 03. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari sõjakuulutus Venemaale järgnes 05.augustil. 04. augustil, pärast seda kui Saksamaa oli saatnud oma väed üle erapooletu Belgia riigi, kuulutas Saksamaale sõja Suurbritannia. Kõige sellega algaski sõda, mis mõjutas kõigi maailma riikide majandusi. Esimene maailmasõda sai tuntuks ka kui kaevikusõda, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes
selle mitme riigi püüe lahendada poliitilistest sisekriisidest tekkinud probleeme võiduka sõjaga. Esimese Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ( 1914). Atendaadi eest peeti vastutavaks Serbiat. Austria Ungari sai Saksamaalt nõusoleku Serbia-vastase sõja aöustamiseks ja üleeuroopalikuks sõjaks. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa vastas sellega mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksama 1.augustil Venemaale ja 3. Augustil Prantsusmaale sõja. Riikide eesmärgid · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülemvõim merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning anastada Baltimaad, Poola ja Ukraina. · Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat. · Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt
järjest, eesti rahvas määratles end aprillis 1919 Eesti Asutavasse Kogusse. Dets. 1918 hõivas PA 2/3 Eestist, kuid meie vastupanuvõime kasvas tänu Soomest saadud relvadele ja ehitatud soomusrongidele. Tallinna jõudis ka Inglise eskaader, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist. Eesti poolel oli ka vene valgekaartlaste Põhjakorpus (Loodearmee), Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Laidoner. PA oli 1919 algul kurnatud (siia ei saadetud enam reserve), Eesti Töörahva Kommuun hilines mobilisatsiooniga, enamlaste õhutatud mässukatsed nurjusid. Enamlased päästsid valla punase terrori (ohvreid 600), hiljem valge terrori omakohus, kohtuta hukkamised ja sõjavangide mahalaskmine. Murrang : Jan. 1919 läksid Eesti väed vastupealetungile (soomusrongid, meredessantsalgad) 14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha.
staabikompanii töökodade, vooride ja majandusmeestega. Sama aasta septembris, kui Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli lahinguvalmis, inspekteeris seda Debicas SS-i üleriigiline juht Himmler koos Eesti väeosade kindralinspektoriks nimetatud Johannes Soodlaga. Kaks päeva kestnud ülevaatuse tulemusena jäi Himmler brigaadiga igati rahule ning teatas visiidi lõpul peetud kõnes, et Eesti SS-Brigaad saadetakse peagi rindele, kus ta vahetab välja Läti SS-brigaadi. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad 20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus piirikaitserügementi ja tagavararügement, mis alguses allusid kõrgemale SS-i ja politseijuhile. Mobiliseeritutest täiendati olemasolevad politseipataljonid ning moodustati ka neli uut nr 286, 288, 291 ja 292. Eesti kodakondsusega venelastest formeeriti 20
● Samas probleemid eesti elanike esmatarbekaupadega varustamisel Põllumajanduses: ● Maareform tühistati, talunikest said maakasutajad, mitte omanikud ● Igale talule kohustuslik müüginorm Kultuuripoliitika: ● Saksa keel õppekeeleks Natsismi ideoloogia levitamine 1944.a. Eestis ● 1944.a. jaanuaris Punaarmee jõudis Narva jõe piirini ● Eestis kuulutati H. Mäe poolt välja üldmobilisatsioon ● 7.veebruaril J. Uluotsa kõne raadios – kutsus mehi mobilisatsiooniga kaasa tulema ● Märtsis Punaarmee pommirünnakud ● 25.07 vallutasid Punaarmee üksused Narva ● Soomepoisid Eestisse ● 25.08 vallutatakse Tartu ● Septembris Punaarmee suur pealetung ● 18.09 nimetas J. Uluots ametisse ● O. Tiefi valitsuse – teavitati ● Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp Uus nõukogude okupatsioon 22.09 – Punaarmee üksused vallutasid Tallinna Vastupanuvõitluse päev
Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Jutusta II ms käigust! Saksamaa ründab nn Poola koridori ettekäändel Poolat 1. Sept 1939.3. Sept Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad sõja Saksamaa vastu ning alustavad mobilisatsiooniga. 17. sept ründab Poolat NSV. Nüüd on Saksamaal kavas Taani vallutamine, Taani ei võitle vastu ja ta allutatakse kiiresti. Norra hakkab aga vastu , kui 1940 aastal saadakse ka tast jagu. Saksamaa vallutas Skandinaavia riigid, et saaks Indlismaad kontrollida ida poolt. Nüüd otsustab Saksamaa minna Prantsusmaa kallale. Ta levitab valet infot, et tuleb nii nagu I ms,(Belgia kaudu);nii koondataksegi enamus väed sinna, kuid Saksa tuleb hoopis alt poolt (Luxsenburgi kaudu)
mitmeid uusi maaalasid nagu Mandžukuo (Hiina kirdeosas), LõunaSahhalin ja Kurili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas. ● Sõjas osales arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit (Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder) ● 7500 eestlast sattus 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga, sõjas kõige rohkem. August Kitzberg Tuulte pöörises ● Kitzbergi esimene väljapaistev draama ● Keskendub külaühiskonna temaatikale, kus omandiõigus põhjust vastuolusid ● Põhiintriigis Soosaare renditalu perepoeg Jaan, kes on snnitud isamajast lahkuma ning teenib näidendi alguses samas sulasena.
Kui jäse on immobiliseeritud kipsi või välise fiksaatoriga, siis liigesed muutuvad jäigaks- eriti intermetatarsaalliigesed ja labajala väiksed lihased, mis ei funktsioneeri korrektselt. Kui keharaskuse kandmine labajale on väga valus, siis ei tasu kiirustada keharaskuse kandmise harjutustega- jala kõikide liigeste mobiliseerimine ning labajala lihaste tugevdamine aitab leevendada keharaskuse kandmise kaebusi. Massaaž Koos lihaste ja liigeste mobilisatsiooniga, parandab massaaž (eriti sooja seebivee või beebiõliga tehtud, Atkinson, 2005) naha toitainete varustust ning annab adekvaatset sensoorset tagasisidet. Massaaži võib patsient teha ka kodus iseseisvalt. Funktsioon Ettevaatlikult teostatud funktsionaalsed liigutused aitavad patsienti ükskõik millise ülajäseme probleemi puhul, kuid raskete esemete tõstmist peab nii kaua vältima kui luumurru piirkonna kallus on piisavalt tugev võimaldamaks raskete esemete tõstmist.
vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada. See andis Nõukogude okupatsioonireziimile aega viia Põhja-Eestis läbi sundmobilisatsioon ning õiendada hävituspataljonide abiga arveid metsavendade ja neid toetavate tsiviilelanikega. Ka jõuti purustada suur osa tootmishoonetest ja infrastruktuurist, vedada välja paljude vabrikute sisseseade, evakueerida Venemaale enamik transpordivahenditest (laevad, raudteeveeremid, autod), aga samuti ka suur hulk kultuuriväärtusi. Mobilisatsiooniga õnnestus okupantidel koguda kokku ja saata Venemaale üle 30 000 mehe. Rinde asemele saadeti koos mitmete teiste rahvastega ebausaldusväärseiks peetud eestlased Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri raske metsatöö ja nälja kätte ligi kolmandik mobiliseeritutest. 43 28
On selge, et piirkondliku mõjuvõimu peab analüüsima põhjalikumalt ja sellega seoses poliitilist mobiliseerimist ja poliitika kaasamise täpsemalt hindama. Sõna „mõjuvõim“ viitab pigem erinevatele protsessidele. Mõjuvõimu mõistetakse sageli suure vabadusena arvestades kohalike omavalitsuste ühendusi sarnaste asutuste või riigiüleste asutuste loata liikmesriikide valitsustes. Selles mõttes on see kattunud mobilisatsiooniga; seega on teda juba hinnatud üle. Selline suurem võimsus võib tuleneda suurest kättesaadavusest finants-, relatsioonilistest vahenditest, tänu osalemise ühtekuuluvuspoliitikale või see tuleneb muutusest ametlike volitustega piirkondlikel asutustel. Enamik autoreid keskendub teisele mõistele: mõjuvõim nagu suurendaks institutsioonide volitusi õiguspädevuses. See on kõige raskem kriteerium: et võib eeldada, et nende kaasamine ühtekuuluvus poliitika piirkondadesse peaksid arenema
väkkekutsumine Eestis ja Lätis. Seda teostas Eestis Hjalmar Mäe 30. jaanuaril 1944 antud määrustega, millega kutsuti sõjaväkke aastakäigud 1904–1923 ja lisaks reservohvitserid, reservallohvitserid, arstid, loomaarstid, apteekrid jm ametite esindajad. Kõigile meestele vanuses 17–60 kehtestati omakaitses teenimise kohustus. 1944. aasta augustis mobiliseeriti ka 1926. aastal sündinud poisid, 1927. aastal sündinud poisid kutsuti lennuväe abiteenistusse. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad 20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus piirikaitserügementi ja tagavararügement, mis alguses allusid kõrgemale SS-i ja politseijuhile, 1944. aasta augusti lõpus aga arvati Relva-SS-i. Eesti kodakondsusega venelastest formeeriti neli ehitus-pioneeripataljoni, mis suunati positsioonide väljaehitamiseks nii Narva kui ka Tartu rindele. Ka Eesti SS-leegioni
käsul, lihtsalt ja kõhklemata. Nad riskisid oma eluga. Ja minu teada ei ole nad sellest kusagil rääkinud. 46 Rindejoone valik […] Kui kõrvale jätta need, kes läksid sõtta teadlikult, et kätte maksta esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal toime pandud kuritegude eest, ja teised, kes läksid, et võidelda saksa parunite vastu, kes Eestimaad 700 astat valitsenud, ning ühtlasi maailma ohustav fašism purustada, siis valdav enamus läks ju mobilisatsiooniga. Kas ühele või teisele poole. Ja siin määras saatuse ainult sünniaeg. Tallinna poiss Raimond Potissepp mobiliseeriti kohe sõja alguses Punaarmeesse. Koju jäi noorem vend. Raimond läbis koos oma aastakäigu meestega kogu tee alates tööpatist ja tagavarapolgust kuni Saaremaa lahinguteni välja. Sõda veel käis, kui ta mõneks päevaks puhkust sai ja koju tõttas. Kuid maja, milles nad enne sõda olid elanud, oli lammutatud. Naabrid juhatasid talle vanemate uue aadressi kätte
annaabi.ee 
