,,Kas on vaja välja töötada uus automaatikaseade vastavalt klientide nõudmistele?". 4. Operatsioonilised otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline, korduva iseloomuga ja väheste muutujatega otsused, mida teevad põhiliselt esmajuhid. Otsuseid tuleb teha palju ja nende tagajärjed avalduvad kiiresti. ,,Kui palju on vaja nädalas toota, et kinni pidada planeeritust?". 2.2 Struktureeritud ja mittestruktureeritud otsused Otsuseid võib jagada veel struktureeritud ja mittestruktureeritud otsusteks. Struktureeritud otsused on suhteliselt lihtsad ja rutiinsed samuti sisaldavad lõpliku arvu lõplikke protseduure. Neid on lihtsam vastu võtta kui mittestruktueeritud otsuseid, lisaks sellele on ka nende vastuvõtmist toetavaid süsteeme kergem arendada. Mittestruktureeritud otsustel aga puudub lõplik arv lõplikke protseduure, samuti on need keerulise loomuga. 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid
psüühilise tegevuse mõnda külge, *loomulik eksperiment-toimub loomulikes tingimustes. Psühholoogia eksperimendi tüüpmudelid * kontrollgrupi meetod(A võrdlus B-ga) 2.Vaatlus- tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Kirjeldavad, korrelatiivsed, *juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringne vaatlus jne.3.Vestlus. 4.Intervjuu *struktureeritud *mittestruktureeritud .5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans, autonoomne ns ehk vegetatiivne ns. Refleksid-annavad ärritustele vastuse :
Vaatlus Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine kõige levinum vaatlustehnika, mis on kasutatav nii tegelikult toimuvate sündmuste ülestähendamiseks vaba kirjeldamise vormis. Kontrollnimistud teatud tegevuste ja oskuste kriteeriumide kirjalikud loendid. Kontrollnimistuid kasutatakse käitumise või oskuste olemasolu kindlakstegemiseks erinevates valdkondades. Hindamisskaalad Hindamisskaala võib olla näiteks numbriline, graafiline, sõnaline või
läbiviija on passiivne ja ei sekku *püshholoogiline vaatlus on psühhol nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine,kus on loodud hüpoteesist lähtuv vaatluse plaan,toimub vaatlusandmete protokollimine, süstematiseerimine ninhg interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt *Vaatlus jaotatakse isel ja kestvuse järgi:juhi-,püsi-,enese-,tunniajaline-,ööpäevaringne vaatlus jne 3)Vestlus 4)Intervjuu- Strukteeritud intervjuu(küsim läbimõeldud) ; mittestruktureeritud intervjuu 5)Küsitlus 6)Hinnangute leht 7)Testimeetodid INIMESE ARENG. *..e ontogenees-muutused munaraku väljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsüholoogia- *..uurib arengulisi muutusi *eristatakse füüsikalist,kognitiivset ja sotsiaalset arengut *areng sisaldab endas kasvamist kui ka küpsemis protsessi *uurib kuidas laps erineb täiskasvanust *uurib lapse arengu seaduspärasusi. Pärilikkus- *23paari kromosoome,kannavad endas pärilikkuse omadusi.Pärilikud om on enamasti
kronoloogiliste raamidega. Materjali otsimisel bibliograafiatest kasutatakse nende trükiste lõppu lisatud registreid. 32.Nimetage bibliograafia liigid. Rahvusbibliograafia, erialabibliograafia või teemabibliograafia, tutvustusbibliograafia, ühe ajakirja bibliograafia või registrid ,raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog? Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus.
Tavaliselt viiakse nad läbi eelneva materjali kogumise eesmärgil. Laboratoorne uurimus (kliiniline uuring) sellise uuringu puhul on keskkonnatingimused uurija poolt mõjutatavad. Sarnaneb eksperimendiga. Siin võidakse kasutatakse hüpoteeside kontrollimiseks seda, et varieeritakse eksperimentaalsete faktoritega ja vaadatakse seda, kuidas nad mõjutavad sõltuvaid muutujaid. *sõltuvalt vaatluse formaliseerituse astmest (struktureeritud või mittestruktureeritud) Mittestruktureeritud vaatluste korral ei määratle uurija eelnevalt seda, milliseid elemente ta uuritavast protsessist konkreetselt vaatlema hakkab. Siin on tavaliselt eesmärgiks vaadelda nt inimese käitumist tervikuna. Meetod on nt üle võetud sotsiaalantropoloogiast. Tavaliselt kasutatakse seda analüütiliste uurimuste algetappidel. Siin on probleemiks see, mida vaadelda. Nt on võimalik vaadelda: · vestlust selle sisu, järgnevust, suunitlust, sagedust, kestust, intensiivsust,
vaatluse ahelas, kusjuures tuleb arvestada üksivaatlusse puhul vaatlusvea võimalikkust. - Vaatlusel tuleb kirja panna väga range protokoll. 3) Vestlus viiakse läbi praktilistel eesmärkidel lisainformatsiooni saamisel 4) Intervjuu: Struktureeritud intervjuu (küsimusted on rangelt struktureeritud ja kõigil küsitakse samas järjekorras ja samu küsimusi) , mittestruktureeritud intervjuu, suuline, kirjalik 5) Küsitlus ankeedi meetod 6) Hinnangute leht 7) Testimeetod - Testiks nim lihtsate küsimuste või ülesannete seeriat, mingi psüühilise protsessi või omaduse mõõtmiseks, kusjuures igale küsimusele või ülesandele saab vastata mõne sõna, tähe või arvu juurdekirjutamise või alla-, mahakriipsutamisega või õige vastuse valimisega esitatud vastuste valikust
düsfunktsiooni korrigeerimisega. Suitsiidmõtetega depressiooni saab ravida psühhoteraapia ning medikamentoosse raviga. Ravisekkumiste efektiivsus sõltub suurel määral indiviidi muutumispotentsiaalist - motivatsioon, suhtumine ravisse, varasemad ravitulemused/kogemused, patsiendi suhtumine enesesse, sotsiaalsed väärtused ja eesmärgid, isiksuslikud ja sotsiaalsed ressursid. Tavaliselt langetatakse vägivallariski kohta professionaali mittestruktureeritud otsus. Sel juhul ei ole selge, mille alusel otsustati, otsus ei ole kontrollitav, määravaks saab usaldus otsustaja pädevuse suhtes. Hinnangu langetamiseks süstematiseeritult kogutud andmete alusel ning hinnangute omavahelise võrreldavuse võimaldamiseks on arendatud mitmeid struktureeritud hindamismeetodeid, mis summeerivad spetsialistide kliinilist praktikat. Iga üksiku vägivallajuhtumi analüüs peaks: - kirjeldama juhtumit, - hindama riske ja riski juhtimise võimalusi.
Mis? Milleks? Andmetekogumismeetod, mis võimaldab koguda andmeid inimese käitumise, mõtlemise ja tunete kohta; Intervjuud kasutatakse siis, kui valim on väike (umbes 1-7 inimest); Miks hea? Vastamisest on raske keelduda; Võimalik saada huvitavat lisainfot; Reeglid intervjuu koostamiseks Lühikesed küsimused; Otsesed küsimused; Täpne ja üheselt mõistetav; Isikliku ja ametliku piiri tunnetamine; Mittestruktureeritud intervjuu Pigem vestlusvormis, puuduvad vastustevariandid küsimustele, puudub kindel küsimuste järjestus, n-ö vaba vorm; Struktureeritud intervjuu Avatud ja kinnised küsimused; Intervjuu läbiviimine Eesmärkide tutvustamine; Anonüümsuse garanteerimine; Millest alustan? 1. Küsimused (10-12 küsimust intervjuu kohta); 2. Diktofon? 3. Küsimused intervjueeritavale lugemiseks; 4
Statistlise tõenäosuse rakendamine konkreetse isiku vägivaldsusriski hindamisel ei anna adekvaatset infot ning ei viita riski alandamise võimalustele. Vägivaldse käitumise täpne ennustamine ei ole võimalik. Analüüsides isiku senist elukäiku saab hinnata, millised sisemised ja välised faktorid on seni olnud olulised vägivaldse käitumise vallandumisel ja milline on olnud üksikute faktorite osakaal Tavaliselt langetatakse vägivallariski kohta professionaali mittestruktureeritud otsus. Sel juhul ei ole selge, mille alusel otsustati, otsus ei ole kontrollitav, määravaks saab usaldus otsustaja pädevuse suhtes. Hinnangu langetamiseks süstematiseeritult kogutud andmete alusel ning hinnangute omavahelise võrreldavuse võimaldamiseks on arendatud mitmeid struktureeritud hindamismeetodeid, mis summeerivad spetsialistide kliinilist praktikat. Iga üksiku vägivallajuhtumi analüüs peaks: - kirjeldama juhtumit, - hindama riske ja riski juhtimise võimalusi.
teooriate ja varasemate uuringutega. 3. Uurimusprotseduuride kindlaksmääramine. 4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine. 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast.
· Vestlus viiakse läbi praktilistel eesmärgil, lisainformatsiooni saamiseks (nt tööle kandideerides). Võib olla teaduslik vestlus, vabas vormis vestlus jne. · Intervjuu o Struktureeritud etteantud küsimused ja vastused. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. (Nt telefoniintervjuu, internetiintervjuu, kirjalik). Ranges järjekorras fikseeritud küsimused, kõikidelt katseisikult küsitakse samas järjekorras. o Mittestruktureeritud ei olda kinni järjekorras, küsimustes jne · Küsitlus ehk ankeedimeetod ei ole etteantud norme (nt. üliõpilaste rahulolu õppetöökvaliteediga). Enamasti kasutatakse hinnanguskaalat (rahul, enam-vähem rahul jne). Ei saa tekitada ette normi, tõene teoorial põhinev meetod. · Hinnangute leht (check-list) u 10 küsimusega hinnangu leht. 3-5 palline skaala, kus peab valima ühe variandi, mis peegeldab tema suhtumist. (hea 1, 2, halb 3) · Testimeetod:
tänapäeval täiendav meetod ja lisainfo (nt. elulood, Piaget' ja Freudi tööd) levinud kliinilises praktikas · Paindlik meetod (aeg/koht/viis/olukord) · Probleemiks representatiivsus ja üldistatavus Intervjuu · Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus · Eesmärk, suunatus ja sisu · Hea kitsama teema ja arengu hindamiseks · Erinevad vormid küsimustikud, süvaintervjuud struktureeritud/mittestruktureeritud, jututamine · Levinud kliinilises töös, väikelastega küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne. · Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod
aru teema eesmärgist. Taoline formaat välistab küsitleja mõju tõstes seega uuringu usaldusväärsust, kuna kõikidele respondentidele esitatakse samad küsimused. Küsitluse tulemusi on lihtne kodeerida töödelda ja interpreteerida. Puuduseks on alternatiivsete võimaluste piiratus- respondendid ei saa täiendada oma vastuseid ja intervjueerija ei saa võtmeküsimustes sügavamale minna; · struktureeritud, varjatud (structured, disguised) küsitlused. · mittestruktureeritud, varjamatud (unstructured, undsiguised) küsitlused. See variant sobib hästi hoiakute uurimiseks. Seda formaati võib kasutada nii üks-ühe kui ka grupiintervjuudes. Kasutamise edu sõltub eelkõige intervjueerijast- moderaatorist, kes formeerib küsimused ja tõlgendab tulemused: · mittestruktureeritud, varjatud (unstructured, disguised) küsitlused. See vormingutüüp sobib hästi hoiakute uurimiseks, eriti olukordades, kus küsitletaval
Need erinevad üksteisest eesmärkide, uurimisküsimuste , hüpoteeside ja andmehõive meetodite poolest. 1. Tutvumisuuringud, mille ülesandeks on tungida sügavuti probleemi olemusse, sõnastada probleemide kohta käivad oletused ja neid lahata. Tutvumisuuringute kasutamine on otstarbekas, kui otsuse tegija soovib paremini aru saada turundussituatsioonist ja määrata otsustamise alternatiivid. Probleemile lähenemine paindlik ja mittestruktureeritud ning kasutatakse kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud
(VAJADUSEL) TAUSTAUURING OTSUSTAMINE äraütlemine TULEMUSTE TEATAMINE TERVISE KONTROLL JÄRELKONTROLL TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Millist valikumudelit kasutaksin? VALIKUMEETODID · Vestlused, intervjuud (mittestruktureeritud, struktureeritud, situatiivsed, käitumist kirjeldavad) Laine Simson, Ph.D 11 Personalijuhtimine 2013 · Analüütilised testid (kognitiivse võimekuse testid (üldised või spetsiifilised), taju- ja motoorikatestid, isiksusetestid, huvidetestid) · katsetöö, rollimängud, ametitestid · käitumise hindamise tehnikad, situatsioonimängud · eluloolised andmed · soovitused · grafoloogia, astroloogia
Töö (abstraktne) ja tegevus Objekt Kokkulangevate jälgede eksisteerimise diapasoon Eristatud märkide kogum, milleks on tähendus Tähistajad (semiootika ja psühhoanalüüs) Tähendus Strukturatsioon Struktuur Tekstile saab läheneda üksnes läbi teose JULIA KRISTEVA Genotekst-- erinewuste valitsemine, kus ei ole keset ega perifeeriat, ei ole subjektsust,ega kommunikatiivset ülesannet. Mittestruktureeritud tähenduslik/mõtteline mitmelisus, mis omandab struktuutse korrastatuse vaid FT foonil. Omapärane "kultuuriline lahus", mis kristalliseerub FT-s. * See tungiliste energiate ülekanne, mis organiseerib, st loob ja sisustab teksti sees ja teksti kaudu teatava subjektieelse ruumi, milles subjekt veel ei ole lõhestatud sümboolne üksus nagu fenotekstis - milles veel ei toimi sotsiaalsus, subjekti/objekti vaheline eristus; GT loob ja sisustab ruumi, kus subjekt on alles tekkimas.
toimivad. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmekogumis- ja analüüsi meetodid Kvantitatiivsed • Eksperiment • Struktureeritud vaatlus • Küsitlus (struktueeritud intervjuu) • Tekstianalüüs: – Kvantitatviivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) • Kvantitatiivsed võrdlevuuringud • Ametlike ja rahvusvaheliste statistiliste andmebaaside jaoks kogutud statistika (eraldi andmekogumismeetod?) Kvalitatiivsed • Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt
materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja
harutama ning uuesti pakkima. 9.1. Geenide asukoht kromosoomis globaalse regulatsiooni 1. aste Geenid ei paikne bakterite kromosoomis suvalises järjekorras, vaid kindla korra alusel. Arvatakse, et geenide paiknemisel kromosoomis on evolutsiooniline tähtsus, neid ei saa suvaliselt ümber paigutada, kui siis ainult teatud piirkonnas. E. coli kromosoom jaotatakse 6 erinevaks piirkonnaks, kuhu kuuluvad 4 makrodomeeni: Ori-domeen, vasak domeen, parem domeen ja Ter-domeen, ning kaks mittestruktureeritud regiooni: NS-vasak ja NS-parem regioon (NS inglise keeles non-structured). Makrodomeen on bakteri kromosoomi väga pikk piirkond, milles toimuvad rekombinatsioonid domeeni siseselt, kuid domeenidevahelised rekombinatsioonid on pärsitud, sest liiga suurte DNA ümberkorralduste tulemusena bakteri kohasus väheneb. Kaks bakterit Escherichia coli ja Salmonella enterica on väga sarnased enterobakterid, mis evolutsiooniliselt on lahknenud umbes 100 miljonit aastat tagasi (u 120 miljonit
annaabi.ee 
