Inimest võib hüpnotiseerida vastu tema tahtmist 32 46 Hüpnoos sarnaneb magamisega 46 32 Hüpnoosi ei saa teha ilma hüpnotiseerijata 51 27 Ainult madala IQga inimesed on kergesti hüpnotiseeritavad 6 72 Hüpnoos on mittekristlik 37 41 Hüpnootilise transi ajal on hüpnotiseerijal täielik võim hüpnotiseeritava üle 57 1 20 Hüpnoosiseisundisse võib kinni jääda 35 1 42 Hüpnotiseerijatel on erilised maagilised võimed 15 63
maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas
...................................12 1.6.1. Inimest on võimalik hüpnotiseerida vastu tema tahtmist..........12 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle.....12 1.6.3. Hüpnoos sarnaneb magamisega...............................................13 1.6.4. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad............................................................................... 14 1.6.5. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik...............14 1.6.6. Hüpnoos ei ole võimalik ilma hüpnotiseerijata..........................14 1.6.7. Hüpnoosiseisundisse on võimalik kinni jääda............................15 1.6.8. Hüpnoos on imeravim...............................................................15 2. KASUTATUD METOODIKA.................................................................................17 3. UURIMUSE TULEMUSED..................................................
kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. 9) Antiikkunst Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst. 10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on
Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu. Humanistid Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Voorusest räägivad nii, et valitsemise eesmärk on rahu, see aga on instrumentaalne. Ülimaks eesmärgiks on reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahumeelne valitsus on auväärne. Sõjast Kaks suunda 1. Kristlik patsifism sõda loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2. Riigi huvi teooria: õiglane sõda on kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. Skolastikud Sõjast Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see õiglane vaid ühel poolel olla. 17. sajand Hobbes Sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Õnnest Inimesed alluvad liikumise seadusele ning inimesed panevad liikuma ihad
Loovad ja elava kujutlusvõimega inimesed on sageli väga hästi hüpnotiseeritavad. Uuringud on näidanud, et enamik täisealisi inimesi on mingil määral hüpnotiseeritavad ja kuskil 5-15 protsendil inimestest on suur hüpnoosi allumise võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkigel transiseisundi esile kutsuda, välja arvatud mõned erandid (5 protsenti), kes on võimetud hüpnoosile alluma (S. Fisher, 2009). 4. Hüpnoos on ohtlik, mittekristlik või tervisele kahjulik. Hüpnoosi praktikud rõhutavad, et hüpnoos on täiesti loomulik seisund. Seda kasutatakse kui ravikomponenti abistamaks inimesi. Seega ei ole tegemist ri kristliku ega ka mittekristliku tegevusalaga, vaid hüpnoos on lihtsalt üks meditsiiniline tehnika. Samas ei ole hüpnoos imeravim ning toimib tõepoolest siis kui inimene seda väga tahab ning usub sellesse. Hüpnoos töötab alati nii nagu inimene seda ise soovib. Seetõttu ei saa hüpnoos olla inimesele
Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused. * Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. * Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria: "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuses osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda
uskmatutega ja ülima eesmärgi nimel (Jumala ja tema riigi), oli kristlase kohustus ja sellega kaasnes pattude andeksandmine. Siiski kehtisid Thomase kriteeriumid, need olid kaitse ja tagasivallutussõjad. 5.16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused. Skolastkute jaoks oli sõja keskmes individuaalne patt ja kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanism Erasmus sõda on loomalik, halb ja mittekristlik, samas türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli iga kaitsesõda on õiglane, isegi ründajal on õigus rünnata, samuti on preventatiivne sõda õiglane, kui eksisteerib ründe oht. 6.Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast
Seadusi teise külje alt vaadates: § 2 järgi on usulisteks ühendusteks kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid, kus "koguduste liit" kui ka "kirik" on vähemalt 3 koguduse vabatahtlikult liitunud ühendused. See määratleb "kiriku" kindlalt kristliku institutsioonina. "Klooster" saab tegutseda kas kiriku või iseseisva põhikirja alusel. "Koguduste liidule" seda võimalust ei anta. Ükski mittekristlik usuline ühendus (nt budistid) ei tohi enese juurde asutada kloostrit, erinevalt kristlikest kirikutest, vaid peavad moodustama sõltumatu juriidilise isiku. § 7 nõuab kristliku terminoloogia kasutamist kõigilt usulistelt ühendustelt: Usulise ühenduse nimi peab sisaldama vastavat sõna "kirik", "kogudus", "koguduste liit", "klooster". § 8 lubab Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele.
5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud: hispaanlased, enamasti Salamanca ülikooli juures, ka protestandid; toetusid Augustinusele ja Thomasele; keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta?; kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühele poolele; enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu Humanistid: kaks põhisuunda: kristlik patsifism (Erasmus; sõda on loomalik, mittekristlik; unistus rahuprintsist; samas sõda türklaste ja teatud tingimustel teiste kristlaste vastu lubatud) ja humanistlik (Machiavelli, Lipsius; ,,riigi huvi" teooria: valitseja peab tagama riigi säilimise) 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse
positiivne vägivallas, pattu saab vältida, kuid raske. Püha sõda- uskamututega, moraalne hinnang tuleb kavatsustest, tervikuna positiivne(jumala hüveks), kohustuslik inimesele, kui jumala alamale. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud- kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õiguserikkumisele, saab olla õiglane vaid ühelt poolt. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu lubamatu! Humanistid -Erasmus -sõda loomalik, mittekristlik, valitseja tuleks kasvatada nii et ta mõistaks et rahu on ülim väärtus. Machiavelli arvates riigi huvi õigustab sõda. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin 2 instinkti - inimene üritab end säilitada ja inimene on loomult sotsiaalne. Õigussüsteem põhineb neil kahel. Rahvusvahelise õiguse reeglid, mis me sellest tuletame peavad olema sellised, et nad tagavad inimese säilimise ja sotsiaalse elu pikaajaliselt. Kui alati lähtuda sellest, mis hetkel on
Ristisõdu kujutati kui kaitse- ja tagasivallutussõdu. 5) 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud keskmes individuaalne patt. Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) ,,riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise): ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele.
Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria(valitseja peab tagama riigi säilimise). Lähtumine kollektiivsetest õigustest, mitte individuaalsest patust. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6
20 Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid jagunesid kahte suunda: esimesed neist pooldasid kristlikku patsifismi, nt Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste ja teatud tingimustel ka kristlaste vastu on lubatud. Teise suuna esindajad, nt Machiavelli ja Lipsius pooldasid ''riigi huvi'' teooriat: sõda aitab mobiliseerida inimkonda; valitseja peab tagama riigi säilimise. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Hugo Grotius õiglasest sõjast: Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele
Varauusaegsed traditsioonid : neoskolastikud. Neoskolastikud eelkõige hispaanlased Salamanca ülikooli juures: dominiiklaste või jesuiitide ordu liikmed, ka protestantid. Toetusid Augustinuse doktriinile (sellele ,kuidas A.Thomas seda esitas). Keskmeks individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Sõda saab olla õiglane ainult ühelt poolelt. Humanism (2 suunda) Kristlikud patsifism väga terav kriitika sõjapidamise vastu. Erasmus : sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine osutuda vajalikuks ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). Humanistlik teooria (Machiavelli, Lipsius). Alberico Gentili (1552-1608) teooria raamatus ,,De iure belli". Keskmes kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt. Sõjaga peaksid tegelema juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda (toetudes Cicero argumendile)
· Toetusid Augustinusele ja Aq. Thomasele ("Summa" kommenteerimine) · Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid: humanism: · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele
Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon Humanistid. 2 põhisuunda: Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude Kristlik patsifism. Erasmus: tõrjumine) sõda on loomalik, mittekristlik Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus Üldised arengud uusajal unistus rahuprintsist Õiguse lahutamine moraalist e formaalse “õiguspärasuse” rõhutamine sisulise samas teatud sõjad lubatud
Nad leidsid, et kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu (ehk kui on toime pandud rikkumine) on lubamatu! Igas sõjas sõdib üks pool ebaõiglaselt ja teda tuleb vastavalt karistada. Nende seisukohtadega ei nõustunud humanistid. Nende hulgas oli 2 põhisuunda: 1. Kristlik patsifism suund. Väga terav kriitika sõjapidamise vastu. Sinna alla võib lugeda ka Erasmuse, kes ütles, et sõda on loomalik, mittekristlik. Peaksime valitsejaid nii kasvatama, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus (nö 'rahuprintsi' unistus). Erasmus siiski tunnistas, et teatud tingimustel võib sõjapidamine olla lubatud ( nt ütles, et türklastele võib õigustatult vastu astuda). 2. Humanistlik suund (Machiavelli, Lipsius) lähtus ,,riigi huvi" teooriast (valitseja peab tagama riigi säilimise). Machiavelli jt 'riigi huvi' teooria tõlkis juriidilisse keelde A.
Sõditakse uskmatutega jumala ja tema riigi nimel. Pühas sõjas osalemine on kristlase kohustus, millega saab patud andeks. 5. 16.saj skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud: sõjakeskmes oli individuaalne patt. Kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanistid, Erasmus: kristlik patsifism - sõda on loomalik, halb, mittekristlik, aga türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli: iga kaitsesõda on õiglane. Ka ründajal on õigus rünnata. Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust.
· Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? · Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism · Humanistid. 2 põhisuunda: · Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik (nagu väitis ka Cicero), inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Valitsejaid tuleb kasvatada nii, et nad mõistaksid, et rahu on ülim väärtus. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud · Humanistlik (Machiavelli vastandas end skolastlikule mõtteviisile, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor ja arendas sellest õiglase sõjateooria Alberico Gentili (itaalia protestant,
annaabi.ee 
