Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks. Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult: pärast selle sõlmimist polnud vaja karta sakslaste vastuseisu. Salajas kavandas Stalin ka Saksamaa vallutamist tulevikus. Pakt pidi andma piisavalt aega selle vallutusretke ettevalmistamiseks. PAKTI SÕLMIMINE 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Maailmas mõjus see teade pommuudisena. Juba järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli
Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23. august 1939 allkirjastas Molotov koos Ribbentropiga pakti mille nimeks sai Molotovi-Ribbentropi pakt
Selleks nõuti, et eesti lubaks rajada oma territooriumile punaarmee baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939 aastal sõlmitud eesti saksa mittekallaletungilepingut käsitleti kui eetsi astumist saksamaa poolele. Balti liit- 1920. Aastate algu poolel otsautati moodustada balti liit. Balti liit tähendas 5 balti riigi-soome, eesti, läti, leedu, poola- tihedat sõjalis-poliitilist koostööd, mõeldud venemaa tagsi löömiseks. Paraku ebaõnnestusid balti liidu loomise katsed täielikult, põhjuseks olid omavahelised vastuolud poole-leedu konflikt ning soome-tahtis läheneda skandinaavia riikidele, venemaa terav vatsuseis selle liidu loomisele
Põhja-Itaalias läks võim sakslaste kätte. Loodi SALO riik, mille juhiks pandi Mussolini, kuid tegelikult oli võim Saksamaal. -28.nov-1.dets. 1943- Teherani konverents.- NL(Stalin), Suurbritannia (Churchill), Usa (Roosevelt). NL taotles uue rinde avamist. NL anti vaikiv heakskiit, et vallutada Baltikum. Lepiti kokku, et lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -1944 -06.06.1944- Overload e Normandia dessant. Lääneliitlased hakkasid Normandiat vabastama üle La Manche'i. Prantsusmaal läks võim parempoolsete kätte. Sakslaste möödapanekud: >Arvasid, et üle La Manche ründamine on ebatõenäline >Arvasid, et nii kohutava ilmaga ei rünnata. >Võitlejatel, kes olid sinna värvatud, puudus kogemus võitluses. -19.08.1944-Pariisi ülestõus. -1944 lõpp- rindejoon sakslaste ümber kokku tõmbunud.
Põhja-Itaalias läks võim sakslaste kätte. Loodi SALO riik, mille juhiks pandi Mussolini, kuid tegelikult oli võim Saksamaal. -28.nov-1.dets. 1943- Teherani konverents.- NL(Stalin), Suurbritannia (Churchill), Usa (Roosevelt). NL taotles uue rinde avamist. NL anti vaikiv heakskiit, et vallutada Baltikum. Lepiti kokku, et lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -1944 -06.06.1944- Overload e Normandia dessant. Lääneliitlased hakkasid Normandiat vabastama üle La Manche'i. Prantsusmaal läks võim parempoolsete kätte. Sakslaste möödapanekud: >Arvasid, et üle La Manche ründamine on ebatõenäline >Arvasid, et nii kohutava ilmaga ei rünnata. >Võitlejatel, kes olid sinna värvatud, puudus kogemus võitluses. -19.08.1944-Pariisi ülestõus. -1944 lõpp- rindejoon sakslaste ümber kokku tõmbunud.
Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti? Sõlmiti üksteisega rahu (mittekallaletungileping), kuid sellele lisandusid ka salajased lisaprotokollid millega jaotati Euroopa omavahel ära. Mis tulemus oli? Kumbki riik ei plaaninud tegelikult mittekallaletungilepingut selle kehtimisaja lõpuni täita. Leping lõppes 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. Huvitav on see, et Eesti kaasaarvatud teised Baltiriigid `'anti'' Molotv-Ribbentropi paktiga NSV mõjusfääri, mis ka peale Teist Maailmasõda nii jäi. Kolmikpakt: Kes osalesid? Jaapani (Saburo Kurusu), Saksamaa (Adolf Hitler) ja Itaalia (Galeazzo Ciano). Hiljem liitusid ka Rumeenia ja Bulgaaria (23. Nov. 1941 Rumeenia 1. märtsil 1941 Bulgaaria) ning teisigi riike . Mis kokkulepiti?
Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Seega oli välisriikide sõjaline ründamine igati õigustatud. NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamist läände, selle saavutamiseks olid NSV liit valmis kasutama sõjajõudu. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. 2. Molotov-Ribbentropi pakt 1939. aasta suvel asusid NSV Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised NSV liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli.
Esimeseks häirekellaks oli Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et inglased on valmis jätme Läänemere sakslaste kätte ja ka Venemaa. Suhted Venemaaga Näiliseslt olid suhted head. Venemaa tahtsi Eesti kaasata Saksamaa vastasesse rünnakusse, Venemaa soovis oma baasid rajada Eestisse, kuid see ei kukkund välja, sest Eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud. Suhted Saksamaaga 1930.a tihenesid Eesti ja Saksa suhted. 1939.a sõlmitud Eesti- Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Neutraliteet Eesti välispoliitikal tuli püüda mängida kahe suurriigi vastuoludel, avalikult kumbagi neist eelistamata.
· Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks. Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult: pärast selle sõlmimist polnud vaja karta sakslaste vastuseisu. Salajas kavandas Stalin ka Saksamaa vallutamist tulevikus. Pakt pidi andma piisavalt aega selle vallutusretke ettevalmistamiseks. · 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Hitler ja Stalin Nõukogude Liidu eesmärgid · Leping sõlmiti Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. · ...kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja
Hitlerit ei rahuldanud järeleandmised. Sakslased üritasid suruda Poolale peale nõudmisi mitte ainult Gdański, vaid ka teiste alade suhtes. Nõuti nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. 4. MRP - mida see lühend tähendab, selle lepingu ametlik nimetus, miks ja millal (kuupäevaliselt) tekkis, osapooled (riigid), milles kokku lepiti (nii avalik kui salajane osa), mida see endaga kaasa tõi (lk 88-89) MRP tähendab Molotovi-Rebbentropi pakti ehk mittekallaletungilepingut. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (avalik). Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas
oli muajlt sisse toodud. Ka see, et NSVL sõdis teljeriikide vastu, tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda. SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA ---- NSV LIIT 5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid. MRP- Molotovi- Ribbentropi pakt- NSVL ja saksamaa mittekallaletungi leping(avalik) 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Maailmas mõjus see teade pommuudisena. Juba järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli
2) Itaalia. a) Tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. 3) Saksamaa. a) Eluruum. 4) NSVL. a) Ülemaailmne kommunism. b) Vajadus kaitsta end võimaliku rünnaku eest. 6. MRP sõlmimise tagamaad, sisu ja selle tagajärjed Euroopale. 1) NSVL teatas, et nende eesmärk on parandada suhteid Saksamaaga. 2) Ribbentrop alustas läbirääkimisi Molotoviga. a) Arutati mittekallaletungilepingut, salaprotokolli. 3) Salaprotokolliga pidid NSVL ja Saksamaa jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. 4) Avalikult lubati 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata, salaprotokolli hoiti ranges saladuses. 5) Saksamaa ja NSVL ründavad Poolat, NSVL okupeerib Baltimaad. 7. II ms puhkemise põhjused. 1) Poliitilised eeldused. a) Versailles' süsteem oli ebapüsiv. b) Rahvasteliit ei tulnud oma ülesandega toime.
rajada oma territooriumile Punaarmee baasid (eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud) Suhted Saksamaaga · ühelt poolt tähendas natside võimuletulek Saksamaal sõjaohu kasvu. Samas nägid mitmed ringkonnad Saksamaas ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu Punaarmeele. · 1930.aastate lõpul tihenesid Eesti ja Saksa sõjaväelaste suhted, saksamaalt telliti sõjavarustust, vahetati luureinformatsiooni jne, · 1939.aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele Neutraliteet · Leidmata Eesti iseseisvusele otseseid toetajaid ning soovimata liituda Saksaamaa või Venemaaga, tuli Eesti Välispoliitikal püüda mängida kahe suurriigi vastuoludel , avalikult kumbagi neist eelistamata · Erapooletuse toonitamiseks teatas Eesti koos Läti ja Leeduga 1938. Aastal, et ei loe enesele kohustuslikuks Rahvasteliigu pakti neid artikleid,
Eesti 5-liikmelise delegatsiooni esimees oli Jaan Poska. 1932 Ligi 10 aastat kestnud pingeliste läbirääkimiste järel kirjutati sel aastal alla mittekallaletungilepingule, milles mõlemad osapooled tõotasid austada partneri suveröönsust, siseriiklikku korraldust ja riigipiiride puutumatust, kohustusid hoiduma teineteise vastu suunatud rünnakutest ja lubasid lahendada tüliküsimused rahumeelsel tel. See kokkulepe ei taganud eesti julgeolekut. 1939 sel aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maalimas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Suhted saksamaaga tihenesid, ükstesiele anti infot ja sõjavarustust jne. K. Päts riigivanem, kes koos Laidoneriga tegi 1934. Aastal sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte. Eesti esimene president, kes armastas kiitust. J. Laidoner Lisaks sõjategevuse juhtimisele osales sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõja
mittekallaletungipaktiga, mille Ribbentrop ja Stalin 23. augustil 1939 Moskvas alla kirjutasid. Seda nimetati Molotovi Ribbentropi paktiks. Jossif Stalin saavutas sellega oma eesmärgi. Nimelt tahtis ta lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin. Ühesõnaga ei olnud ühtegi diplomatilist aktsiat, milles Ribbentrop ei osaleks. Austrias ansluss; Tsehhoslovakkia okupeerimine; Poola ründamine; Taani, Norra, Belgia ning Hollandi vallutamine; Prantsusmaa purustamine; Jugoslaavia ja Kreeka okupatsioon; sõjaliste plokide purukslöömine; ökonoomiline riisumine vastutades nende kuritegude eest oli Ribbentropil väga suur süütunne.
valitsemisvormi poole Naiste valimisõigus Parteid killustusid Nõukogude liit - kommunism, Lenin; Itaalia - fasism, Mussolini Fasism - rahvuslikult piiratud Kommunism - pürgis rahvusvahelisusele ja üldisele kehtivusele, ateism, kapitalismivastasus Kollektiivse julgeolekus süsteem - kahe- ja mitmepoolsete lepingute süsteem. Tähtsamad - neutraliteedi-, mittekallaletungi-, vastastikuse abistamise, piiri-, sõpruse- ja liiduleping. Alates 1932 - NSVL sõlmis 12 mittekallaletungilepingut Lepituspoliitika - väikeste järeleandmistega poliitika Austria ja Tsehhoslovakkia kaotasid iseseisvuse Genfi desarmeerimiskonverents (1932-1934) - 64 riiki, eesmärgiks ründerelvade piiramine, Saksamaa nõudis võrdseid õiguseid teiste riikidega - Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931
Ületati Balti riigid ning kohtuti Poolas Saksa vägedega omavahel kokkulepitud piirjoonel. Poola riiki enam ei eksisteerinud. Nähes, et sõda on aktiivne Lääne-Euroopas, võis Stalin end üsna rahulikuna tunda. Siiski ta jälgis sõda, nii Hitleri rünnakuid Taani, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa vastu kui ka õhusõda Suurbritannia kohal. Aastal 1941 tegi Jossif Stalin ka sõjalisi käike, sest temani jõudsid teated nagu sooviks Saksamaa eesotsas Hitleriga mittekallaletungilepingut murda. Samuti oli kummaline ka Saksa vägede koondamine NSVL läänepiiridele. Paraku ei tahtnud Stalin Hitlerit ärritada, arvestades Wehrmachti lahingukogemusi. Stalin keeldus uskumast ka sõnumit, mille lähetas temale üks usaldusväärseim välismaa spioon 1941. aasta juuni keskpaigas. Ta hoiatas, et sakslased on alustamas pealetungi juba nädala pärast (Bastable 2008: 16,17). Stalini keeldumine uskumast Hitlerilt tulevat rünnakut, paneb arvama, et Stalin võttis MRP-d
Nii toimis ta 1926.a., tehes ettepaneku mittekallaletungileppe sõlmimiseks esmalt Poolale ja Leedule, seejärel Eestile ja Lätile. Eesti poolel ei andnud see esialgu tulemust. 1932 alles see, siis ka Lätiga, Eestiga ja Soomega erinevatel aegadel. Suhted N.Liiduga panid Eesti kuulumise Rahvasteliitu tõsiselt proovile. Genfist otsiti toetust N.L. võimaliku agressiooni vastu. Samas nõudis N.L., et Eesti loobuks koostööst Rahvasteliiduga. 1926-1927 pakkus N.L. Eestile mittekallaletungilepingut, see oli tegelikult mõeldud alternatiiviks Rahvasteliidule. Eesti sattus raskesse olukrda. Ühelt poolt nõudis N.L., et Eesti loobuks oma õigustest ja kohustustest Rahvasteliidu ees. Teisest küljest ei saanud Eesti suhtlemisel N.L.ga Rahvasteliidult mingit abi. Hitleri võimuletulekuga Saksamaal muutus Moskva Baltikumi poliitika. Lubas Balti riikidele koostööd, kuid üksnes enda patronaaži all. Selleks soovis ta aga saada Poola või suurriikide nõusolekut
Vaatamata sellele esitas Saksamaa üha uusi territoriaalseid nõudeid, tahes Poolat oma kontrolli alla niinimetatud Poola koridori ning Danzigi vabalinna. NSVL hakkas sellises olukorras märkima diplomaatilist topeltmängu lääneriikide ja Saksamaaga, kompides pinda, kumb pool oleks valmis suuremateks järeleandmisteks teiste riikide arvelt. Kokkuleppele jõuti Saksamaaga, mis viis Molotov Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimiseni 23.august 1939. MRP avalik osa sisaldus kahe riigi vahelist mittekallaletungilepingut ja mitmesuguseid majandusalaseid leppeid. Pakti salajane lisaprotokoll jagas IdaEuroopa kahe diktatuuri vahel mõjusfäärideks, kusjuures kontroll Balti riikide, Soome ja IdaPoola üle pidi minema NSVLile. Lisaks sellele otsustasid värsked liitlased ühiselt hävitada Poola riigi. 1.septembril 1939 alustasid Saksa väed Poola vallutamist, pannes sellega aluse ka Teisele maailmasõjale. 17.septembril tungis
Näiterks totalitaarsed reziimid- oma reziimi säilitamisega tegelevad antiteadusliku maailmavaate kujundamisega. Nt suletud infosüsteem; infosulg; pooltõdede serveerimine; laus valetamine; liikumisvabaduse piiramine (Lõuna- ja Põhja-Korea piir on maailma kõige militaarsem. Molotovi-Ribbentropi pakt (nimetatakse NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepingut), millega Eesti langes Venemaa mõjusfääri. NL väitis salajase lisaprotokolli kohta, et NL ei harrastata saladiplomaatiat, siis, et see on hoopis võltsing. Salajane lisaprotokoll tuli välja Saksa tõlgi Schmidt? poolt, kuidas sai Molotovi alla kirjutada ladina tähtedega, kuigi ta oli venelane. 1989 a oli NL sunnitud üles tunnistama salajase lisaprotokolli, kuid 50 a oli teaduslikult kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks. 3
Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 1939 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti avalik osa sisaldas mittekallaletungilepingut tähtajaga kümme aastat. Pakt sisaldas ka salajasi lisaprotokolle, millega Ida-Euroopa jagati rahvusvahelist õigust eirates huvisfäärideks. 24. septembril nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Kutsuti kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kuna Eestil polnud lootust välisabile, otsustatati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Eesti alistus ja 28
21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam. Riik oli ebastabiilne, esimene president mõrvati Warssavis. Poola oli vabariik 26' aastani, kuni Pilsudski riigipöördeni mais. Pilsudskist sai sõjaministeeriumi ja kindralstaabi ülem, tugineb leegionäridele, sõjaväele ja ametkonnale, aga ei lülita Sejm-i täielikult välja. 34' Saksa-Poola mittekallaletungileping, seejärel majandus ja kultuurilepingud. 34' pikendatakse mittekallaletungilepingut NL-iga. Kasutades ära segast aega saavutab Poola 38' aastal, et Leedu tunnustaks Vilno piirkonna kuuluvust Poolale. 35' uus autoritaarne põhiseadus likvideerib parlamentaarse demokraatia. Presidendi kõrval tegutseb pärast Pilsudski surma Rydz-Smigli, kes kuulutatakse 36' riigijuhiks. Pilsudski surm aga nõrgestab nn kolonelide režiimi, mille üheks võtmeisikuks on J. Beck. 37' Kolonel Koc asutab Rahvusliku Ühtsuse Liiga, mis seab eesmärgiks riikliku ideoloogia
annaabi.ee 
