Ül: membraani välismembraan kaitseks, sisemembraan moodustab lamelle, mille vahel energia- ja ainevahetus. on ribosoomid. Kromoplast: kollased, punased, oranzid, sisaldab karotinoide. Mitokonder rakuaku, seda ümbriseb kaks membraani, välise sees on sepistunud Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) sisemembraan, mille küljes on ribosoomid toodavad ainult mitokondrile vajaminevat Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) valku. Ül: raku varustamine energiaga, võtab osa raku hingamisest. Mõlemal: Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem, koosneb valgust, moodustab rakuskeleti, Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised toestab rakku.
pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 15. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga).
lõhustuvaid ensüüme. fagotsüteeritud aineosakesi. Mitokonder (T, L) Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse Põhiülesandeks on raku harjakesteks. Organelli varustamine energiaga. Neis sisemuses leidub mitokondrile viiakse lõpule glükoosi ja omaseid DNA ja RNA teiste ainete lagundamine. Tsentrosoom (L) molekule. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest Osaleb rakujagunemise ajal tsentrioolist. Kumbki kääviniitide moodustamises. tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas
ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene.
postkontor - ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid -Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid)
põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. MITOKONDRID Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees. Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga TSÜTOSKELET Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2. ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid 3. võimaldab raku kuju muutusi ja organellide asukoha muutusi TSENTROSOOM Tsentrosoomi ehitus: 1
· Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks) · Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule · Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema
Rakukesta ülesanded: tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid ning need annavad taimede viljadele värvuse. Kloroplasti ehitus on mõnevõrra sarnane mitokondrile. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Kloroplastides toimub fotosüntees suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool- membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab enamasti varu- ja jääkaineid. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis tekib pisemate liitumisel. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid ning võivad sisaldada mitmeid varuaineid.
sisemembraan moodustab energiaga. harjakesi. Plastiidid Rohelised Ovaalsed, Annavad taime Taimedel kloroplastid, topeltmembraaniga, eriosadele punased ribosoomid, Dna värvuse. kromoplastid rõngasolemas sarnane , värvusetud mitokondrile. leukoplastid. Tsütoskelett Koosneb valgu Toetab rakke ja Ainult loomsel molekulidest muudab raku rakul kuju , liigutab organelle Tsentrosoom Koosneb 2-st Jagada pärilkkus Looma-ja tsentrosoomist
Ühes mitokondri geene. Nendest kodeeritud valgud mitokondris võib esineda kuni 15 mtDNA koopiat. sünteesitakse tsütosoolsetel ribosoomidel ja transporditakse mitokondrisse. Mitokondrite genoom pärandub emaliini pidi, Mitokondri enda kodeeritud vähesed valgud muteerub umbes kümme korda kiiremini kui asuvad põhiliselt mitokondrite sisemembraanil. rakutuumas paiknev DNA ning mitokondrile on omane Valkude transpordil mitokondrisse kasutatakse rekombinatsiooni puudumine. Need omadused lisaks ATP lagundamise energiale ka koostöös mtDNA mutatsioonidega võimaldavad elektrokeemilise gradiendi energiat. koostada fülogeneetilisi puid ning analüüsida inimpopulatsioonide rännet ja ajalugu. Mitokondri maatriksisse liikumise signaal on
üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas (nt: veini valmistamine) o Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk (nt:amülaas, pepsiin) 2.Oska kirjeldada nende organellide ehitust: mitokonder, plastiidid, tsütoplasmavõrgustik. o Mitokonder- iga mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. o Plastiidid- taimedele omased 4...6 µm suurused organellid o Tsütoplasmavõrgustik- eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid, mille tõttu näibki vastav membraanistik karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. 3
-koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest tsinternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Gülgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine ning lüsosoomide moodustamumine. Lisaks: Osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta moodustamises. MITOKONDRID Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud arvukate harjakestega. Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja DNA-d . DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja valkude sünteesiks. Põhiülesanne on raku varustamine energaiga. Hingamisprotsessi käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia. TSÜTOSKELETT Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidest. .. võib lugeda tugi ja liikumissüsteemiks.
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkiude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning see osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 29.) Mitokondri ehitus, ülesanne mitkonder (1886) on kujult ümar või pulkjas, selle läbimõõt on vahemikus 0,2-5 m. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mjida nimetatakse harjasteks.Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Valke sünteesitakse mitkokondri sees olevates ribosoomides. 30.) Tsütoskeleti ehitus, ülesaned (2) Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Ülesaned: · raku tugisüsteem · raku liikumissüsteem 31.) Tsentrosoomi ehitus ja ülesanne
3. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. 5. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Mitokonder on kujult ümar või pulkjas. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. 7. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. 8. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Enamasti jääb aga mitokondrite hulk ühes rakus tuhande piiresse. lk 63 1. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku
ühendavatest torukestest. Tsisternikestes moodustuvad ja kogunevad näiteks polüsahhariidid, mis erituvad sealt põiekeste abil. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid. Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist, mille tulemusena moodustub ATP. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. Pigmendisisalduse alusel jaotatakse plastiidid 3 rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged). Plastiidid saavad alguse proplastiididest, nad võivad ka üksteiseks üle minna
12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja spoistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infi mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP) 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne.
ühendavatest kanalitest. Kõik on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksi satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalitest. *Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine( selle pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka *rakumembraani uuendamises ja taime rakukesta moodustamises. * moodustuvad lüsosoomid Mitokondrid- on ümbritsetud 2 membraaniga, ümar, Sisemembraan moodustab harjakesi. Mitokondri sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajaliku RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse seal olevates ribosoomides.*põhiülesanne on rakke varustada energiaga. * neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. * ATP süntees Tsütoskelett- raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. (fibrille, mikrofilamente, ja mikrotuubuleid). Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuoranell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga). 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis
11. Membraansete organellide ehitus ja funktsioon 12. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Strooma – kloroplasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud. Tülakloidid ehk lamellid – kloroplasti sees
Hüdrolüütiline lõhustamine. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja sopistustega(harjakesed). Nende vahel leiab mitokondriaalset DNA´d ja RNA´d ja ribosoome. DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP). Samuti osalevad mitokondrid signaaliülekandes ja raku surmas. 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan ja kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne
valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem.
pakkkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ning ainete pakendamine. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Mitokondrite ja kloroplastide ehitus ja funktsioon. Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees (raku varustamine energiaga). Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes.
valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Mitokondrite funktsioon Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondri vedelat sisekeskkonda nimetatakse maatriksiks. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitukondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja rakkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem.
DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Mitokondrite ehitus ja funktsioon Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab
DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Mitokondrite ehitus ja funktsioon Mitokonder on rakuorganell, mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks.. Seal leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellille vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab
mõnisada. Sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Golgikompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb Golgi kompleks rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. Mitokondrid kujult ümar või lapik, ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist informatsiooni organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neid viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku, protsessi käigus eraldub süsihappegaas. Koos sellega vabaneb energia, mis osaliselt kasutatakse ära makroergiliste ühendite (ATP) sünteesiks.
annaabi.ee 
