Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist ning karedapinnalisel on ribosoomid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas
selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad pooldumise teel; • Ühes rakus sadu mitokondreid; • Mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem mitokondreid Mitokondrite ehitus • Kaks membraani: sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan; • Sile välismembraan kaitseb ja katab • Sisemembraani sopistustes muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks; • Energia salvestatakse molekulidesse ja transporditakse kuhu vaja; Mitokondrite ülesanded • Rakkude varustamine energiaga Lüsosoomide iseloomustus • Rakuorganell;
10. Millises organellis toimub lipiidide ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 11. Kus sünteesitakse aminohapetest valkusid? Ribosoomides 12. Mis ülesanded on Golgi kompleksil? Selles toimub lõplik valkude töötlemine 13. Millised organellid lagundavad raku jaoks mitte vajalikke ühendeid? Lüsosoomid 14. Kus sünteesitakse energiarikast adenosiintrifosfaati? Mitokondrites 15. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid proportsionaalselt vähe või palju? Mida rohkem energiat organism vajab, seda rohkem on mitokondreid. 16. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel. 17. Milline raku sisaldis teeb tuuma väga oluliseks? Kromosoomi 18. Kuhu on talletunud organismi geneetiline informatsioon? Kromosoomidesse 19. Mida reguleerib raku tuum? reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku.
LIHASED Maratoni jooksia lihased: Tüüp I kiud - Punased kiud. Aeglased, oksüdatiivsed. Aeglane kokkutõmme, aeglane väsimine. Iseloomulikud tunnused Palju müoglobiini Palju mitokondreid Palju verekapillaare Toodavad ATP-d aeroobsel oksüdatsioonil ATP aeglane lõhustamine Madal kontraktsioonikiirus Vastupidav väsimusele Vajalikud aeroobsel treeningul, näiteks pikamaajooksul, jõutreeningul Sprindi jooksja liahsed: Tüüp IIa kiud - (vanemas kirjanduses IIb) Valged kiud. Kiired, glükolüütilised. Iseloomulikud tunnused Madal müoglobiini sisaldus
V: Passiivne transport ei vaja energiat, aktiivne aga vajab. 17. Mis tähtsus on fagotsütoosil? V: Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aine osakesed ja makromolekulid. Sel teel toituvad nt üherakulised organismid. 18. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? V: Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevatest tuumakestest. 19. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? V: Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. 20. Kuidas muudab võõtlihasrakk oma mõõtmeid? V: Vöötlihasrakk muudab oma mõõtmeid, närviimpulsidest lähtuvalt 21. Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? V: Rakkudel on vaja muuta väliskuju, et liikuda edasi. Lüsosoom Ühekordse membraaniga Lagundatakse
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71).
BAKTERID 1) Bakteri rakuosad/ehitus/osade ülesanded. - Bakteril ei ole tuuma. eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid
isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini aeroobne energiatootmine Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired väsivad kiiresti toodavad energiat anaeroobsel teel Mis on lihase hüpertroofia? Lihaste liigpaisumine Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia? Tekib sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kudedes. Paraneb vastupidavus, ei parane absoluutne jõud Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?
Sest see hõlmab kogu planeet Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. Kokkuvõte Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega. Järgmine suurem tase on organismiline tase. Seal lisanduvad juurde sisekeskkonda stabiilsus ja keha terviku uurimist ehk anatoomiat. Liigid, mis on ühel asustusalal, moodustavad populatsioonid, mis on järgmiseks tasandiks. Sellel
õp lk 81 alumine joonis;osad:s sisemine membraan, välimine membraan, RNA, ribosoomid 5.Kuidas seletatakse mitokondrite teket, mis seda hüpoteesi tõestab. Mitokondrite teket seletab endosümbioosi teooria-kaks rakku hakkavad koos elama, üks rakk satub teise sisse; sümbioos- sõbrasuhe; endoskelett-siseskelett; TÕESTUS: ribosoomide esinemine; iseseisev, rakuruumast erinev RNA ja DNA, st suudavad iseseisvalt (tuumast sõltumatult) paljuneda; kahekordne membraan(mitokondreid on vaja, et saada energiat) Miks suudavad mitokondrid isesisvalt paljuneda? Neil on oma geonoom ja nad saavad iseseisvalt paljuneda Palju neid ühes rakus võib olla? Mitokondrite arv erinevates rakkudes erinev: 100..1000 Sõltub: kas rakk teeb intensiivselt tööd , nt. Spermid peavad kiiresti tööd tegema, neid palju mitokondreid 6.Mille alusel jaotatakse tsütoplasmavõrgustik kaheks? ER=endoplasmaaliline retiilculum=tsütoplasmavõrgustik; siledapinnalisel pole ribosoome,
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid
Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid Organismi tasandil 1. Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3
*Tsütoplasmavõrgustik koosneb paljudest kanalikestest ja neinde laienditest. Selle pinnal sünteesitakse ained ( süsivesikud, rasvad ) *Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud, osa neist on seotud tsütoplasmavõrgustikuga osa liigub vabalt tsütoplasmas. *Olulised organellid on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on mitokondreid. *Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. See koosneb lamedatest kotikestest ja väikestest põiekestest. *Lüsosüümid on väikese membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad sisaldavad selliseid valke ( ensüüme ), mille toimel lagunevad rakus mittevajalkud orgaanilised ained. *Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan. Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja
liikumist Surmaga lõppevaid haiguseid põhjustatavaid baktereid nim. Patogeenideks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest. Bakteritel on üks kromosoom Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib ta moodustada spoore. Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu.
esinevad vaheseinad; jagunevad kottseenteks, ikkeseenteks ja kandseenteks; organeliid on tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid ja lüsosoom (ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure) BAKTERIRAKK Kõige väiksemad üherakulised organismid, kelle on kõik elutunnused. Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad Limakapsel säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil Rakukest kaitseb kuivamise ja rõhu eest; annab kindla kuju; reguleerib ainete liikumist sisse ja välja (eeltuumsete rakkude jäik rakusein asendab skeletti) Rakumembraan reguleerib ainete liikumist Rõngaskromosoom sinna kuulub DNA, bakteriraku geneetliline materjal
Iga uus rakk saab alguse jagunemise/pooldumise teel. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. küsimused 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine.
moodustamises. Lüsosoom: Membraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab ensüüme. Ül: on ainete lõhustamine: 1)surnud ja mitte vajalike ainete lagundamine, 2)võõra orgaanilise aine lagundamine(nt baktermürgid), 3)fagotsütoos ja pinotsütoos, 4)moondega arengu juures, 5)nälgimisel või kaalulangetamisel. Mitokonder: on rakuorganell, mis on kaetud kahe kordse membraaniga. Ülesandeks on olla raku energiaallikaks. Tagavad hingamise raku tasandil. Aktiivse ainevahetusega rakkudes on mitokondreid palju. Seal toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on raku tugi ja liikumissüsteem. Koosneb valgulistest fibrillidest. Ül: tagab raku liikumise, kuju muutumise ja rakuorganellide ümber paiknemise. Tsentrosoom: Koosneb kahest tsentrioolist. Esineb ainult loomarakkudes, aga taimerakkudes puudub. Ül: raku jagunemise ajal tsentrioolid lahknevad ja nende vahele tekivad kääviniidistik.
valke. Siledapinnalisel võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. 7. Golgi kompleks golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. 8. Mitokondrid on ümbritsetud kahekordse membraaniga, milles sisemembraan moodustab sopistusi mida nimetatakse harjakesteks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest ehk mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem on temas mitokondreid. 9. Lüsosoomid on ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Eristatakse kahesuguseid lüsosoome: 1) Sisaldavad lagundatavat ainet ja ensüüme 2) Sisaldavad ainult ensüüme 10. Tsütoskelett on tugi ja liikumise süsteemiks. Selle moodustavad valgulised fibrillid. Muutused fibrillide struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja raku organellide asukoha muutusi. 11
Geneetilise haiguse avaldumiseks peab inimesel olema mõlemas geenis muutus. Inimene päris oma vanematelt ühe muutusega geeni ja teise normaalse geeni, siis juhtudel normaalne geen korvab muutusega geeni ja see inimene on muutuse kandja. 6. Iseloomusta mitokondriaalset pärandumistüüpi? Emapoolne pärilikkustüüp, haigestuvad nii pojad kui tütred, haiguse raskusaste/tunnuse väljendus sõltub selles, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud 7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule
· Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide
Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel
tuumata rakke, mille tuntum nide on ertrotsdid. Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja piekeste ssteemi, mille lesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hlmab rakus vrdlemisi suure ruumi. Eristatakse Endoplasmaatilise retiikulumi peamine lesanne on korraldada erinevate ainete rakusisest transporti BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on hsti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur Mofi brillid on ksnes lihasrakus esinevad organellid. Mofi brillid annavad lihasele kokkutmbevime, inimesele tervikuna aga liikumisvime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. Philised koetbid on epiteel-, side-, lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab keha vlispidiselt ja nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid Sidekudet on inimese kehas vrreldes teiste philiste kudedega kige rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet.
Jaan Sild Konspekt Bioloogia Bioloogia seos teiste elualadega Viirused Sarnasus elusaga: · DNA või RNA · Nad võivad muutuda ja areneda Sarnasus elutuga: · Ei ole rakulist ehitust (pole: mitokondreid, tuuma, rakukestad, membraane jne) · Pole ainevahetust · Ei saa iseseisvalt paljuneda Viiruse ehitus DNA või RNA on pärilikkusaine. Pärilikkusainet ümbritseb kapsiid (valguline kate) ja selle ümber on veel ümbris (see on kas krobeline või nagadega, et hakata peremeesrakule külge). Paljunemine Viiruse osake kinnitub peremeesraku külge, siis ta vabaneb ümbrisest ja kapsiidist ja tungib rakku. Kui ta tungib rakku, siis DNA ühineb viiruse osakesega. Viiruse osake orjastab
· Ribosoomid moodustuvad raku tuumakeses 31. Miks on ribosoomid tähtsad? · Valkude tootmiseks 32. Miks on lüsosoomid tähtsad? · Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine 33. Miks on mitokondrid tähtsad? · Varustab organismi energiaga · Lagundab glükoosi lõplikult 34. Mille poolest mitokondrid erinevad teistest rakuorganellidest? · Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? · Sest erinevad rakud vajavad erinevas koguses energiat 36. Mis tähtsus on tsütoskeletil? · See toetab rakku, liikumissüsteem 37. Kuidas on omavahel seotud kääviniidid, tsentrosoom ja tsentriool? · Tsentrosoom koosneb tsentrioolist jaraku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest kääviniidid 38. Miks tsentrosoomid tähtsad on? · Moodustab rakujagunemisel kääviniit e. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses
Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom - Asub loomaraku tuuma läheduses, üksik organell. Koosneb kahest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke ja annab rakule kuju. Rakumembraan koosneb päristuumsetel rakkudel
päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: a) ribosoomides b) tsentrosoomides c) kromosoomides d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: a)23 kromosoomi b)26 kromosoomi c)46 kromosoomi d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks c) sahhariidide sünteesiks d) ATP sünteesiks 16
19. Lihase ehitus Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium Lihaskiud moodustavad kimpe, mida ümbritseb perimüüsium Lihaskimbud seob lihasteks sidekoeline epimüüsium 1. Luu 2. Perimüüsium 3. Veresoon 4.Lihaskiud 5. Lihaskimp 6. Endomüüsium 7. Epimüüsium 8. Kõõlus 20. Lihaskiudude tüübid Skeletilihaskiud: I tüüpi lihaskiud (punane) o Aeglased o Väsivad vähe o Palju mitokondreid o Väikese läbimõõduga II tüüpi lihaskiud (valge) o Jämedamad o Kiired kuid lühiajalsied liigutused o Vähe mitokondreid o Palju glükogeeni, mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt 21. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Ca++ ioonide sissevool põhjustab uue signaalmolekuli- atsetüülkoliini eritumise, mis viib lihase kontraktsioonini 22
Endomüüsium 7. Epimüüsium, 8. Kõõlus 19. Lihaskiudude tüübid I tüüpi lihaskiud (punane)- aeglased o Sisaldavad müoglobiini, mis on analoogne hemoglobiiniga, salvestab hapnikku, teeb punaseks o Kasutavad aeroobset metabolisi energia saamiseks o Palju mitokondreid; väsivad vähe II tüüpi lihaskiud (valge)- kiired, kuid lühiajalised liigutused (biitsepts ja triiseps) o Jämedamad o Kasutavad anaeroobset metabolismi energia saamiseks o Vähe mitokondreid, müoglobiini, verevarustust o Palju glükogeeni (varuaine rakkudes), mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt Kõige üldlevinum on lihaskiudude jaotamine aeglasteks oksüdatiivseteks, kiireteks oksüdatiiv
makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. 12. Milline tähtsus on Golgi kompleksil rakus? Seal jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes taimekesta moodustamisel. 13. Millest sõltub mitokondrite arv rakus? Mis on mitokondrite põhiülesanne rakus? Arv sõltub sellest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Ülesanne on raku varustamine energiaga. 14. Kirjelda tsütoskeleti ehitust! Koosneb niitjatest valkudest, on raku tugi-ja liikumissüsteem. 15. Millised on tsütoskeleti ülesanded rakus? Rakule sisetoese andmine, rakkude vormi ja kuju paika panemine, kindlustab rakkude liikuvuse, kujutab vastavate valkude tagavara. 16. Millised organellid on omased vaid taimerakule? Plastiidid, vakuoolid. 17. Kirjelda taime rakukesta ehitust! Nimeta rakukesta ülesanded! Kesta põhiline koostisosa
- säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust. See on ka põhjuseks, miks talvel peaks mütsi kandma Kuidas vastsündinud on kaitstud külma eest (neil ju külmavärinaid ei teki) - ja nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, milles on väga palju mitokondreid. Mitokondrid suudavad rasvast toota soojusenergiat, mis tõstab temperatuuri kõikides keharakkudes. Vabanev soojus kantakse vereringega kehas laiali. -
aeglaselt väsivad/ punased kiud (keskmaajooks, ujumine) 3. kiired kiirelt väsivad valged kiud (sprint) https://et.wikipedia.org/wiki/Skeletiliha Silva - vöötlihaskiud, südamelihaskiud, silelihaskiud skude 1. aeglased - suudavad kaua töötada, seal on palju mitokondreid kus on palju ATPd, millest ammutavad 97. mille poolest erinevad üksteisest erinevat tüüpi energiat ja suudavad kaua vastu pidada 2. kiired aeglaselt väsivad - vähem mitokondreid, rohkem LF slaid 20 lihaskiud? lihasrakke, mis panevad lihase tööle 3
üheski rakus valke ei sünteesita. · Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Kirjeldage mitokondrite ehitust. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. · Mis tähtsus on mitokondritel? Raku varustamine energiaga. · Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. TSÜTOSKELETT · Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
Metabolismi nälgides. Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral. Ribosoom Väikesed organellid, mis tagavad valgusünteesi. Mitokonder Kahemembraanne organell. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, et suurendada mitokondri sisepinda. Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära
tekkinud sümbiontsetest bakteritest, kes on arenenud peremeesrakuga koevolutsioneerudes. Mitokondrid on tekkinud proteobakteritest, kloroplastid on tekkinud tsüanobakteritest ehk sinivetikatest. Niisiis on eukarüootide omadus hingata ja fotosünteesida tekkinud bakteritest sümbiontide kaasabil. Mitokondri ja kloroplasti omandas eukarüoot suhteliselt hiljuti. Osal eukarüootidel puuduvad mitokondrid. Praegu ei teata, kas nad pole veel mitokondreid omandanud või on varasemad mitokondrid anaeroobse elukeskkonna tõttu kadunud.
........................... Sarkoplasmaatiline Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes: · Mittekontraktiilsed valgud · Metaboolne reserv · Kapillaarvõrgustik · Paraneb vastupidavus · Ei parane absoluutne jõud 34. Kuidas jagunevad lihaskiud: Punased Valged 35. Iseloomusta punaseid lihaskiude............................................................. Punased · Aeglased · Vastupidavad · Palju mitokondreid · Palju müoglobiini(O2) · Aeroobne energiatootmine 36. Iseloomusta valgeid lihaskiude............................................................... Valged · Kiired · Väsivad kiiresti · Toodavad energiat anaeroobsel teel 37. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid................................................... · Üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõusst · Kiudude hulgast lihases
Ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. Valke sünteesida. Leidub kõikjal 4.Tee joonis mitokondri ehitusest, viita osadele. Mis on mitokondri ülesandeks? Rakkude varustamine energiaga 5.Kuidas seletatakse mitokondrite teket, mis seda hüpoteesi tõestab. Seletab endosübioosi teooria. -teooriat tõestab ribosoomide esinemine -iseseisev rekutuumast erinev RNA ja DNA ning suudavad ise paljuneda -kahekordne membraan -mitokondreid esineb rakus 100-1000 . Miks suudavad mitokondrid isesisvalt paljuneda? Neil on iseseisev RNA ja DNA Palju neid ühes rakus võib olla? Sadakond 6.Mille alusel jaotatakse tsütoplasmavõrgustik kaheks? Kareda pinnalised ja sileda pinnalised Mis on selle organelli ülesanded? Kare-valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport Sile-Süsivesikute ja lipiidide süntees, nende kogumine ja transport 7
7) Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? 8) Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 9) Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 10) Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 11) Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 12) Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul
Seal jõuab lõpuni valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse, osaleb ka rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Mitokondrid on kujult ümarad või pulkjad, ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraani kurde nimetatakse harjakesteks), sisaldab DNA ja RNA molekule. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, seal viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Mida enam energiat rakk vajab, seda enam on seal mitokondreid. Enamikus rakkudes on üks tuum (ümbris koosneb kahest membraanist milles paiknevad poorid, sisest plasmat nim. karüoplasmaks (sisaldab valke, RNAd, DNAd); kromosoomid on tuuma olulisimaks osaks; üks või mitu tuumakest; enamasti ümar), mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja lõpuks rakk hukkub. Kromosoomid
ja sopistusi (harjakesi); välismembraan Kindlustavad hingamise raku tasandil on sile ja kattefunktsiooniga. toitainete lõhustumise käigus hapniku Mitokondrid Mitokondri DNA sisaldab geneetilist osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning infot organellile vajaliku RNA ja valkude vabaneb energia . sünteesiks. Mida rohkem energiat rakk vajab, seda rohkem mitokondreid on. Niitjatest valkudest võrkjas struktuur Raku tugi-ja liikumissüsteem tsütoplasmas, mis ühendab omavahel Tagab raku kindla kuju: muutused nende rakumembraani, tuuma välis-membraani, valkude struktuuris põhjustavad raku tsütoplasmavõrgustiku ja enamikku väliskuju ja organellide asukoha muutusi Tsütoskelett rakuorganelle
Eeltuumsetel puudub tuum, aga päristuumsetel on tuum. 12. Milline väide on tõene, milline väär? Paranda vale väide eitust kasutamata. o Ribosoomid säilitavad ja kannavad infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta. (Pärilikkusaine säilitab ja kannab infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta.) o Anaeroobsed bakterid saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. 13. Mille poolest erineb bakterirakk taimerakust? Bakterirakul pole mitokondreid, kloroplaste ja tselluloosi. Taimerakul pole jätkeid, limakapslit ja viburit. 14. Selgita, kuidas mõjutavad loetletud tegevused bakterite hulka ja toidu riknemist? o Toidunõude kuivatamine käte kuivatamiseks kasutatud käterätikuga. Kätel olnud bakterid lähevad toidunõule ja hiljem me sööme selle toidunõuga ning bakterid, mis võivad olla meile kahjulikud, satuvad meie organismi. o Toidu hoidmine toatemperatuuril.
sopistusi, mida nim. harjakesteks. Mitokonderis on DNA ja RNA molekulid. DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamise. Selleks läheb mitokondril vaja hapniku, protsessi käigus vabaneb süsihappegaas, vabaneb energia. Mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem mitokondreid. 3.6 Tsütoskelett Tsütoskelett paikneb tsütoplasmas, osaleb rakkude kuju püsimises, muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi
Laktaadiks või Alaniiniks. Maks toodab viimastest Püruvaati ja edasi Glükoosi. Maksa satuvad enamus imendunud ühendid kehast. Eraldab 65% imendunud glükoosist ja pea kõik monosahhariidid, Säilitatakse Glükogeenina (Glükoosi süntees) Külluse korral viib maks rasvhapped adipotsüütidesse. Nälgimise korral muudab rasvhapped ketokehadeks. Südamelihas töötab peamiselt rasvhappe pealt, täielikult aeroobne (palju mitokondreid) Adipotsüütides on 135000 kcal Triatsüülglütseriide (70kg inimesest 15kg) 14. Mida mõeldakse geeni ekspresseerumise all? Kirjeldage geeni ekspressiooni erinevaid etappe. Seda, kui geenist pärit informatsiooni kasutatakse millegi sünteesiks (valgud) Geenist kopeeritakse üheahelaline mRNA matriits, mis suundub rakutuumast ribosoomi, kus selle koodi alusel aminohapete süntees → valk 1) Transkriptsioon: DNA ahelast tehakse vastav RNA, infot loeb RNA polümeraas, tehes
Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas 2. Kaitseline a) nahaalune rasvkude, eriti oluline on see polaarvetes elavatele imetajatele (kaselotil kuni 1 m rasva igalpool) b) rasvkude kaitseb põrutuste eest (inimesel rasvkude neerude ümber, silmamunade ümber) c) naha pH 5,5 saadakse siis, kui rasvarikas rasu eritub naha pinnale, rasu lagundatakse bakterite poolt ja tek vabad rasvhapped 3
* moodustub orgaaniline aine * orgaaniline aine laguneb * eraldub hapnik * hapnik neeldub * neeldub CO2 * CO2 eraldub * assimilatsiooni reaktsioon * dissimilatsioon * energia seotakse orgaanilisse ainesse * energiat vabaneb orgaanilisest ainest * toimub klorofülli sisaldavates rakkudes * toimub mitokondreid sisaldavates rakkudes 1. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. 2. Aine -ja energiavahetus- sünteesi-ja lagundamisprotsess, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. 3. Anaeroobne glükoos- (käärimine)hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 4
L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks. 2) Kapsel Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu. 3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit
1) DNA (desoksüribonukleiinhape) Koosneb desoksüribonukleotiididest: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja tümiin (T). Monomeeride erinevused tulenevad üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikualusest. DNA paikneb rakutuumas (kromosoomides), leidub ka mitokondris. Mitokondrid on energeetilised, põletavad rasvu. Seemnerakus ainult DNA, sest see ni väike. Munarakk on palju suurem ja sisaldab palju mitomondreid, mis naisliini pidi edasi antakse. Südamelihases 25% mitokondreid, skeletilihastes 5%. Mitokondrisse jõuab iga 3 toidumolekul. Mitokondris oma DNA 13 vajaliku valgu tootmiseks. Nad on väga aktiivsed ja lagunevad pidevalt. Kui paar päeva trenni ei tee, mitokondrite arv väheneb -> vastupidavus väheneb. Mitokondreid sünteesitakse pidevalt ja on suur risk mitokondri DNA vigade tekkeks. Vabad radikaalid (suure reaktsioonivõimega molekul) võivad põhjustada suuri tüsistusi mitokondis (vanadus, alzaimer, diabeet).
sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks Mitokondrites toimub energia talletamine viisil, et rakul on võimalik kasutada seda oma elutegevuses Energia allikateks on suhkrud ja rasvhapped ning nende oksüdatsioonil vabanev energia muudetakse adenosiintrifosfaadiks ATP-ks paljudes rakkudes paikneb enamik mitokondreid seal, kus rakk tarvib intensiivselt ATP-d KUDEDE MÕISTE JA KLASSIFIKATSIOON Koed on ühtse tekke, struktuuri ja talitlusega rakkude ja nende rakkude poolt produtseeritava põhiaine kogumikud Ehituslike ja talitluslike tunnuste alusel jagatakse koed neljaks põhitüübiks: Epiteelkude Sidekude Lihaskude Närvikude EPITEELKUDE Epiteelkude jaotub: Katteepiteeliks e pinnaepiteeliks Näärmeepiteeliks
Funktsioonid: Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Juhib raku elutegevust valgu sünteesi kaudu Tuum puudub erütrotsüütidel- ja trombotsüütide ning vöötlihasrakkudel on mitu tuuma. Mitokonder Organell, mis varustab rakku energiaga. Pulkjad või ümarad organellid. Nende välimise mebraani sees on kurruline (harjakesed) sisekiht, mille pinnal asuvate ensüümide abil sünteesitakse energiarikast ATP-d. Mitokondreid täidab vaheaine maatriks. Mitokondrite arv rakus sõltub raku aktiivsusest. Kui rakk vajab rohkesti energiat, poolduvad mitokondrid, et seda ülesannet täita. Funktsioonid: Mitokondris toimub rakuhingamine, st glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb soojusenergia ja tekib süsihappegaas ja vesi Mitokondrites toimub ATP süntees. Maatriksis on DNA, RNA ja mitokondriaalsed ribosoomid Kunagi olid mitokondrid iseseisvad bakterid, seda tõestavad: Membraan
annaabi.ee 
