Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee.
Mis teha, Ann? Kokkuvõte TEGELASED: Ann, Anni ema Kärt, Anni kasuisa, Kätlin, Gregor, Marten, Reena, Silva jpt. Ann on teismeline ja nagu ikka sel perioodil- poisid, peod ja melu. Ann läheb tülli oma sõbranna Reenaga, kuna Reenale meeldib Gregor, aga tundub, et poiss on silma peale pannud hoopiski Annile. Ann ja Gregor hakkavad suhtlema ja Gregor kingib Annile hirmkalli kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna
Laura Liiv 8.a klass Mis teha, Ann? Ann üks parimaid sõbrannasid Kätlin kolis Pärnusse, sest ta ema leidis uue mehe. Pärast Võsul toimunut saab Ann emaga hästi läbi ja on temaga aus, kuid endiselt on tal kindlad kellaajad, millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja. Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi
Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita
Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi. Pidu kestis mitu päeva, kuni Anti, Rita vend läks Tallinna ja küsis Annilt raha, õigemini pinnis välja, pika pinnimise peale sai ta Annilt raha. Paar päeva oli majas rahulik. Villem käis uurimas, kuidas Annil läheb. Villem päris tihti Annilt, kas ta ei tahaks juba koju minna, et ta vanemad kindlasti muretsevad tema pärast, kuid Ann jäi kindlaks, et ta siiski ei lähe veel. Kuigi vahel oli siiski Annil tunne, kui väga ta taas koju igatseb. Üks õhtu tulid kõik jälle kohale, oli väike istumine, väljas tehti lõket ja räägiti juttu niisama. Ann läks närvi ja hakkas nähvama, üks kamp läks minema, tema sõbrannad Reena ja Kätlin olid
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole
Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud
klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann.
Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t�iesti v�imatuks muutunud, t�ukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole s��di, et Rital kodused t��d tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti t�drukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. �kki jooksis Ann sealt �ra. M�ni t�nav koolist eemal j�i ta seisma ja hakkas nutma
Ann oli oma emas väga pettunud, sest Kärt oli talle mitu aastat valetanud oma elu kohta. Ann sai mõne aja pärast tuttavaks Ritaga, kes oli tegelikult väga tore, aga tema teod ei olnud sugugi nii toredad. Ta jõi ja suitsetas. Ann ei suutnud enam koju minna, sest ei tahtnud ema näha. Ta oli hiljuti teada saanud, et mees keda ta oma isaks pidas ei ole tema bioloogiline isa. See kõik oli tüdruku jaoks liig. Annile tuli meelde, et tema sõbranna Reena oli just rääkinud, et temal on Võsul maja ja kui väga vaja võib Ann sinna minna. Niisiis otsustasid Reena ja Ann, et lähevad Võsule. Kohale jõudes valisid tüdrukud endale suures majas toad ja seadsid end mõnusalt sisse. Nüüdseks oli majale ring peale tehtud ja nad otsustasid poodi minna. Tee peal kohtasid nad kolme poissi. Rita kutsus nad õhtuks enda poole. Reena vanaisa majas toimusid iga õhtu suured peod, sest vahepeal jõudis juba Reena
Aga seal oli üks tüdruk kes oli teistest erinev, tema nimi oli Maya. Ühel hommikul kui Ann oli kooli minemas ja tema ema oli köögis ütles, et ta on rase. Annile ei meeldinud, et tema ema on rase. Anni klassikaaslastele ei meeldinud Maya, sest ta oli teistest tüdrukutest väga erinev. Tal oli must tagi, mustad püksid, tema juuksed olid mustad ja ta kandis paeltega saapaid. Oli möödunud üheksa kuud. Ühel hommikul ärkas Ann suure müdistamise peale üles, sest ema hakkas sünnitama. Annil sündis vend. Ühel öösel ärkas Ann ema äreva sosistamise peale üles, ta läks vaatama mis oli juhtunud, tema väikesel vennal Andresel olid krambid. Ema käskis ruttu Annil kiirabi kutsuda. Haiglas selgitasid arstid, et Andresel on kaasasündinud südamerike. Järgmistel päevadel oli ema Andresega intensiivis ja isa oli kaua tööl. Ann tundis ennast väga üksikuna. Andrest pidi opereerima aga Eesti ei saanud seda teha, seda sai teha vaid Soomes. Ann
aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel – kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. „Metamorfoos“ loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest lähtudes, leidub
ANN Kareen? FELIX Naine sinu elus. ANN Jah. FELIX Miks tema? ANN Ta oli lähedal. 28 FELIX Ja sellest piisas, et... ANN ...ära tunda. Felix lükkab kohvitassi eemale. FELIX Kuidas ma aru ei saanud? ANN Armastus teeb pimedaks. FELIX Ja kuidas veel.... Felix võtab Annil käest kinni. FELIX Ma arvan, et sa kiirustad.... Ma ei usu, et sul pole enam tundeid minu vastu. Ei usu. (Paus) Palun mõtle veel.... ANN Felix... FELIX Sa armastad mind. ANN Mitte sedasi nagu varem. FELIX Aga sa armastad mind. ANN See pole see. FELIX On mis ta on, aga sa ei saa mind veel oma elust välja kirjutada. ANN Felix, ma olen muutunud. FELIX Ma viin su arsti juurde.
aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. ,,Metamorfoos" loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest lähtudes, leidub ,,Metamorfoosis"
Surnukeha viidi Prahasse ning maeti 11. juunil 1924 Zizikovi linnaosa Uuele Juudi Kalmistule. Kafka kartis, et inimesed suhtuvad temasse halvasti. Tegelikult pidasid kirjanikuga kohtunud inimesed teda väga meeldivaks. Lapsena ei olnud Kafka huvitatud füüsilisest aktiivsusest. Vanemaks saades hakkas ta tegelema sõudmise, ujumise ja matkamisega. Huvi tundis ta ka alternatiivmeditsiini, filmide ja lennukite vastu. ,,Metamorfoos'' Müügimees Gregor Samsa ärkab ühel hommikul ja avastab, et on muutunud hiiglaslikuks putukaks. Ta vaatab oma toas ringi ja mõtiskleb oma kohustustest tööl, kuni avastab, et on tööle hiljaks jäänud. Ta ema tuleb ukse taha meenutamaks, et mehel on vaja rongile jõuda. Tulevad ka õde Grete ja isa, kes paluvad Gregoril uks avada. Gregor on aga kukkunud maha ega suuda ennast püsti ajada. Samuti saabub kontori juhataja, kes avaldab, et mehe töö on olnud puudulik ning teda kahtlustatakse firmast raha
Aastal 1917 avastati tal lahtine tuberkuloos. Peale tuberkuloosi avastamist veetis ta palju aega erinevates sanatooriumites. Haigus küll vabastas ta paljudest kohustustest, kuid vähendas ka sissetulekut, nüüd oli ta sunnitut saatma postkaarte, pikkade kirjade asemel, sest nii oli odavam. Ta suri 1934. aastal nälga. Sündmustik toimus ühe tööpäeva hommikul, kui Samsa ülesse ärkas, aimates, et oli sisse maganud. Peamiseslt toimus tegevust Gregor Samsa oma enda toas, hiljem ka mujal korteris. Teosepeategelane on Gregor Samsa, ta oli täiskasvanud mees, kes teenis oma perele leiba. Ta oli rändav müügimees. Neil oli uhke korter ja palju abilisi. Neil oli koristaja/teenia ja kokk. Gregor elas koos oma õe Grete ja vanematega. Tema õde hoolis temast väga ja peale seda hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta õde ainus, kes ta eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul süüa ja koristas ta tuba
kes kas ei viitsinud õppida või polnud nad piisavalt pädevad kõrgema tasemega koolis läbi löömiseks. "Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel. Kuna Heidi hakkas koos uue poiss-sõbraga pidudel kaasas käima, halvenesid suhted emaga, kes sellist käitumist ei talunud. Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[...] Ütle mulle, Heidi, miks sa koolist ära tulid? Sa oleksid ju võinud hoolimata rasedusest oma õpinguid jätkata." "Ma tean... Aga ma ei suutnud," vastas Heidi mõningase piinlikkustundega. Tegelikult oleks ta suutnud, kui oleks väga tahtnud. Aga ta ei tahtnud" (E.Sepp, Medaljon, lk 189). Kuna Heidi ei saanud oma
saada ja pidas ennast süüdlaseks selles, mis juhtus tema vennaga. Lõpuks ta ei osanud enam mitte midagi teha ja kõik näis nii lootusetu, et isegi see lustlik ja entusiastlik tüdruk hakkas lootust kaotama ning ei osanud enam kuidagi käituda ega olla. Ta muutus pealtnäha ükskõikseks kuid seespidiselt väga masendunud ja kurvaks inimeseks. Ning lõpuks ütles ta vaimne tervis täiesti üles ja ta sattus vaimuhaiglasse. Tähtsuselt teine tegelane raamatus oli Anni sõbranna Maya. Ta oli pärit ühest hipiperekonnast, kus ema oli ravitseja ja kaardimoor ning vanaisa oli Tauni sündroomiga vanem mees. Maya oli ammu iseseisvunud noor ja ilus tüdruk. Ta elas oma elu ja puutus nii vähe kokku oma perekonnaga, kui vähegi suutis. Mayal olid enamus sõpradest satanistid ning ta ise kuulus ka mingil määral sinna alla. Tähtsuselt järgnevad Anni ema, Anni ema uus mees Ants, Maya poiss Seth, ja
he kitsukese korteri ja lks ehitusse tle . Ilus elu aga ei kestnud kaua . Vahele ji kauba varjaja Joosep Vahi , kes muidugi kik nimed les andis , lisandus ka muidugi Kaarli ja Hansu nimed . Tuli uus kohtuprotsess . Kaarel misteti Siberisse ja temast ji maha perekond , kelle toitja ta oli . Vahistati ka Anni , vale tunnistuse andime eest , ka teda ootas ees sit Siberisse . Annile oli vanglaelu eriti raske , aga ta oli kange tdruk ja sai hakkama . Jaanil ja Annil tuli vimalus abielluda , mida nad ka kasutasid , et siis koos Siberisse sita . Laulatus toimus hes hallis kongis , kus olid kohal mned vangid ja Jaani pere. Peagi seisis ees sit Siberisse . Naised olid hes vagunis ja mehed teises . Annit ja Jaani oli saatmas Kai , Mikk ja Mann . Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas snumeid . Ta ei oleks nii rahul olnud , kui ta poleks teadnud , et Anni jb Jaaniga . Vagunid hakkasid liikuma ja Jaan teadis , et neb oma
natuke lõdvemaks lasta võid selle eemaldada. Kas te võiksite rõdule minna ja kontrollide? Te peaksite leidma märke sellest kohast kus kepp kinni oli. ´´ Aga miks peaks härra Reinhold (Eleanora panga juhataja) ootama kinnises toas?´´ jätkas inspektor küsimist. ´´Ma arvan, et mõrvar ütles talle et tal on tähtsat informatsiooni ja juhendas teda et ta toa lukku paneks ning sees ootaks.´´ vastas Jim. ´´See on kõik! Te liigute punktist liiga kõrvale! Kes tappis minu parima sõbra, härra Reinholdi!?´´ Karjus peokorraldaja vihaga. ´´Ainult üks inimene, kes maja põhjajoonist väga hästi teab oleks saanud seda teha...ja selle aja jooksul, kui mõrv toimus oleks ta võinud olla ükskõik kus ilma, et keegi teda kahtlustaks. See isik on... ´´ räägib Jim, kuid jääb enne nime seisma. Pinge täitis tervet tuba. Kannatamatu Herman küsis ´´Kes see on Jim?´´
sest kirik oli inimesi täis. Kui Miina jälle silmad avas, siis ta kohkus nähes noormeest, kes teda aitas. Kui Miina hakkas püsti tulema, siis noormees võttis tal ümbert kinni ja suudles teda. Seepeale Miina oli krapsti jalul. Miina oli pahane selle noormehe peale, et ta teda suudles ja veel peale kauba nimetanud seda suudlust palgaks tema aitamise eest. Kuid poiss ütles, et ta teda ära ei unusta kunagi. Siis ilmus ema rahvaseast välja ja Miina jooksis kähku talle vastu, veel kiirelt noormehele tänusõnad ütles. Pärast seda ei näinud Miina ega ka teised seda noormeest enam seal. Pärast seda juhtumit ei saanud Miina seda noormeest mõtteist ära ja ta nägi noormehe kuju alati endaga. Emale ta sellest aga ei rääkinud. Riinu mõtted olid aga Karusta Hinnu juures, kes elas nende veskis ja oli seal sulaseks. Riinu tahtis Hinnu endale väimeheks, kuid Miinale Hinn ei meeldinud. Miina isa oli juba
Lisaks on Ingel vend Gunnar, kes plaanib saada meremeheks. Inge läheb kõigepealt oma vanaonu juurde, ent teda pole kodus, seal on vaid üks Inge onupoegadest, kellega ta veidi vestleb. Seejärel pöördub ta oma onu, konsul Malmi poole, keda kahjuks samuti kodus pole, kuid kelle tütar Ann veel kodus on. Ann kiirustab ühele Soomest saabuvale sõbrale vastu ja seega pole tal palju aega vestelda. Küll aga teab ta välja pakkuda ühte võimalust, nimelt olevat tema sõbranna Gerda Silbergleighi perekonnal vabaks jäänud üks suvila üsna mere ääres. Ann pidavat Gerdaga hiljem kokku saama ja sellest juttu tegema, ta kutsus ka Inge kaasa. Vahepeal pöördub Inge veel oma onu Otto Tammiku poole. Otto Tammik on ärimees ja oskab kindlasti selles osas aidata. Inge räägib Ottole Anni väljapakutud ideest 1 Silbergleighide poole pöörduda ja Otto Tammik otsustab teoinimesena seda ka kohe teha.
astunud ta nõusse. Ann oli vanaema sugulane. Ühel päeval vanaeit saigi lõpuks Annega jutule aga siis Ann vastas talle, et Peet ei taha teda. Vanaeit seepeale solvus mõneajapärast tuli Peet oma kosijaga koju, et Paljusaate tädi kasutütre Eeduga abiellu astuda. Ta teavitas ka vanaeite aga ta selle peale hüüdis, et ta tema armu ja abi iialgi ei taha ja ei võta heaga sarnast kerjakotti minimaks ja ust põrinal oma taga kinni pannes jooksis vanaeit nuuksudes välja. Eedu hakkas see peale kibedalt nutma ja läks koju. Ann käis vanaeite lohutamas aga see ei aidanud. Vanaeit mõtles endamisi mida ta teinud on et temaga nii juhtus. Kätte jõudis pühapäev peale jõule väljas oli raksuv külm, aga selge ja ilus ilm. Ennosaarel ja Paljusaarel olid pulmad. Vanaemagi oli selle abieluga leppinud. Kui kõik valmis oli astusid nad linna poole teele. Mõisa alla jõudes lasi Peet hobusel tasemini käia, sest ta nägi seal kalda
töö eest. Raudkast on ehitatud nii, et viin tilgub klaasi ja teatud aja tagant avaneb kasti uks ning Tiimu saab viina. Peale tööpäeva lukustab Peep sepikoja ukse väljastpoolt. Lihalikud sõbrad olid Tiimu kiusatusse saatnud, rauast sõber pidi ta nüüd päästma. Ühel päeval läks Peep linna ja Tiimu jäi üksi sepikotta tööd tegema. Võõras teeline tuli tööd tooma, viinapudel kaasas. Koos tehti tööd ja joodi viina. Peale teelise lahkumist läks Tiimu peast segi: ta jooksis tuppa, kuhu poleks tohtinud minna, karjus ja lõhkus, otsis raudkapi võtit. See oli aga Peebul linnas kaasas. Tiimu läks sepikotta tagasi, vaatas seinal olevat raudkasti, võttis vasara ja lõi kapi seinalt maha ning sulatas üles. Ta hävitas kogu sepikoja ja lahkus sealt. Ta ei tahtnud enam mõõdupuu järgi elada. 10 omnibuss 10 Hendrik Nubian otsib tööd 10 omnibussi, 10 piletimüüjat omnibuss nr 10 Katarina Teras Leemet armastab/ei armasta
Papa oli üks andmete koguja sellele luuregrupile, kuna ta oli kindlustudinspektor juba kolme valla peale. Ta nagunii käis üle päeva valdades. Luurajad andsid infot edasi morsega. Virve oli tavaliselt see, kes hoidis nendest teisi inimesi eemal. See luureaparaat on siiani soo põhjas, millega infot edastati. Luurajad mängisid Virvele kavalere. Hiljem oli papaga neil siuke kokkulepe, et poisid võisid külas käia. Nende poiste eesnimed olid varjunimed. Virve teadis ainult ühe poisi õiget nime ja elukohta. Eestlased olid vabad ja võisid vabalt liikuda talust tallu. Papal jäi Venemaale minemata kuna riigipiir pandi kinni. Keeled on minu vanavanaema jaoks rasked olnud. Isegi eesti keele kirjutamine on olnud talle raske. See on tal selgeks õpitud. Lõuna-Eestis on ju suhteliselt palju murret. Virve abiellus Heino Kännuga. Heino oli pikk poiss, iga töö peale valmis, väga lahtiste kätega. Ta
Mihkel ja Mart jõid eeskojas lonksu vett, Jaan aga mitte, kuigi ta suu oli suurest söömisest kuiv. Tal oli häbi, et tal õlu jaoks raha ei olnud. Jaan häbenes päris palju oma vaesust ja viletsust. Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle
Miina oli südame põhjast pahane, et võõras palgaks seda nimetas. Miina sai lõpuks aru, et niipalju oli mehel õigus et ta teda aidanud. Miina küsis kuhu ema siis jäi, nägu jälle pingipoole pöörates ja nüüd ta nägi, et pikk, sirge noormees tema ees seisis, viisaka ja lahke kombega, siit kihelkonna riides; ilusa näoga pealegi ja silmad vaatasid ühtepuhku tütarlapse otsa. Miina punetas. Lõpuks sai eit ka rahvamassist läbi. Miina ütles, et jumalaga, olge terve avitamast, jooksis siis eidele vastu. Ja hakkas emakesele siis rääkima, mis tal kõik juhtunud oli. Võõra oli aga ära läinud, kuigi Miina silmadega üritas teda leida. Miina ei saanud võõra silmi silma eest ära, kuigi ta oli veel pahane. Südamel rinnus on sügavam kuristik kui kaljukaldal õues vee veerel. Miina ei näinud teda pikka aega, aga poissi ka unustada ei suutnud, Kui mina tööd tegi, vokirattaga tööd tegema hakkas, kuulis ta võõra häält, võõras vabandas ikka ja ütles kui
Jaanile mõistetakse mitu aastat sunnitööd ja ahelates reis Siberisse ("külmale maale").Virgu Anni otsustab enne Jaanile määratud rongireisi temaga vanglas abielluda, vältimaks niiviisi Jaanist lahkujäämist, sest sellisel juhul saab tema kui Jaani seaduslik abikaasa oma armastatuga kaasa minna. Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere. Naised olid ühes vagunis, mehed teises. Annit ja Jaani olid saatmas ainult Kai, Mikk ja Mann. Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas sõnumeid. Ta muidu ei olekski nii rahul olnud, kui ta poleks teadnud, et Anni jääb Jaaniga Tõnu Prillupile pakkus mõisnik Ulrich von Kremer lepinguga soodustatud tingimustel tulutoovat piimamehe ametit, kui Prillup nõustub oma noort naist temaga jagama. Prillupit ei huvitanud naise õnn ega tunded. Teda huvitas ainult raha. Juba enne lepingu kindlat sõlmimist unistas ta oma tulevasest tähtsast ametist ja rahast. Leping sõlmiti peale Mari nõustumist
Lord George Noel Gordon Byron (1788 1824; suri 36aastaselt) Byron oli luuletaja, kes oli oma eluajal üle-euroopaliselt tuntud nii tormilise elukäigu, erakordse isiksuse kui suurepärase loomingu tõttu. Sündis 22. jaanuaril 1788 Londonis. Byroni isa "Kapten" Jack Byron oli abielus juba varem ja sellest abielust sündis 1784 Byroni poolõde Augusta, kellest hiljem kujunes üks luuletaja lähedasemaid inimesi. Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult ja kulutas tema peale suur
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
külajutte, et Adeelel uus peigmees. Tähvre kirjutab naisele, et tuleb varsti koju ja Anni ajab Miku ära, see läheb laeva peale tagasi tööle. Adeele lõpuks tunnistab, et tal uus kavaler, kes teda kosida tahab, Loorentson. Tähve tuleb koju lõpuks ja laseb oma naise uue armukese ja ka peale seda enda maha, Miku lahkub juba ammu enne seda merele. Tema pääseb, Anni ka. Põhitegelaseks on Herman, kes üles kasvab, 7-16.a. Temaga on palju pahandusi, ta seob oma sõpradega ühe poisi puu külge kinni, too on veel haige ka, ja peavad tema üle kohut. Selle eest visatakse ta koolist välja, isa peab ta koolist ära võtma, muud ei jää üle. Läheb tööle Hansteni juurde kauplusesse.(klaas- ja kivinõud),mingi 9-10a. Adeele on õnnetu oma uue mehega, see ei salli Ilmarit üldse. Adeele tahab endale aina uusi asju osta, poisist on tal suhteliselt poogen. Ilmar võtab ühel päeval kätte ja jalutab vanaisa Jüri juurde vabrikusse, millest jääb talle halb mälestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
