Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on armastus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armastada, arvavad, armastatud, intelligentsus, emotsioonid, nauding, hoolimine, kiindumus, headelelunastust. Vennaarm põhinebki kogemusel, et me kõik oleme üks. Selleks, et seda samasust kogeda, on vaja läbi välise jõuda sisuni. Kui ma teist inimest pealiskaudselt tunnetan, siis tunnetan peamiselt erinevusi: seda, mis meid lahutab. Kui ma tungin sisusse, siis tunnetan meie samasust, saan teadlikuks vennalikkuse olemasolust. Vennaarm on kõigepealt armastus abitu, vaese ja võõra vastu. Omaenese liha ja verd armastada ei ole mingi saavutus. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Kaastundest abitu vastu tekib inimeses vennaarm ning armastusest enese vastu armastab ta ka seda, kes vajab abi: nõrka, ebakindlat inimolendit. 8 1.2.2 Emaarm Emaarm on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Kuid lapse elu jaatamisel on kaks
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l)
Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv. Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja valida mis on sinu jaoks kõige lähedam, aga ikka see kõige õigem vastus tuleb otsida oma südamest. Süda ütleb sulle mida sa tunned. Osad inimesed kuulavad enda aju. Inimese ei usalda
Tõelise armastuse rada Armastuseta ei saa ning see on üks tähtsamaid meie elus. Kõik me tahame olla armastatud ning muidugi ka armastada. Tunda, et keegi hoolib sinust, hoolitseb sinu eest, pingutab sinu nimel, annab sulle heaolu tunde see, just see on armastus. Armastus on muidugi lai mõiste. Sa võid armastada oma ema, tütart, vanaema, lemmiklooma või isegi toitu. Kuid tõelise armastuse maagia jääb siiski kahe, üksteist leidnud, inimese vahele. Armastuse rada algab armumisega, mis on ilmselt see kõige maagilisem aeg, kus mõlemad osapooled on alles üksteist leidnud ning kiindumus on suur. Viibitakse palju koos, õpitakse üksteist tundma ning ei soovita hetkekski teineteise seltsist lahkuda. Armumise faasis tekib kindlasti ka
inimesega erakordset tunnet. Tahan temaga veeta suurem osa oma ajast. Muutun väga kergelt armukadedaks. Armastust ei oska väga keegi seletada, seda peab igaüks ise tunda saama, siis saadakse teada, mis tähendab armastus ja armastatu. 1) Armukadedus 2) Kiindumus 3) Erakordne tunne Armastus esimesest silmapilgust on täiesti võimalik, sest sa tunned kohe alguses midagi erilist tema vastu ja on võimalik, et teine pool seda ei tunne kohe alguses. Elujooksul on võimalik armastada ainult ükskord, sest ainult ühe vastu tunned õigeid tundeid. Võib tunduda, et on võimalik armastada mitu korda aga lõpuks tunned ainult õige inimese vastu erakordseid tundeid. Igavene armastus on olemas kui oled leidnud nn selle õige. Minu ideaal on täpsel see inimene kellega on mul väga palju sarnaseid mõtteid, tundeid ja huvisid. Armastust saab hoida sellega kui oled armastatule toeks rasketel aegadel. Toetad teda tema tegevustes ja motiveerid vajadusel
Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Kindlasti on kuskil keegi, kes võiks samu asju teha paremini, aga selles elus ja ajas teen neid MINA! Ära maadle seaga- te mõlemad määrite ennast ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu. Libedal jääl ja noateral käies ei ole eelkäija sammudest sittagi kasu. Suurim risk on inimese usaldamine, ning suurim kuritegu on selle usalduse omakasupüüdlik ärakasutamine. Need emotsioonid, mida on võimatu kirjeldada, ongi kõige paremad. Pole vaja olla sõltuv ja järeleandlik patsient: hakka ise enda hinge arstiks. Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Eksme näe, ütles pime ja jooksis vastu puud. Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, tahaksin küsida: "millega võrreldes?"
(R. Silverberg) *Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. (V.Hugo) *Omnia vincit amor: et nos cedamus amori! (Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele) *Pilgud on esimesed armastuskirjad *Poiss: kas sa mulle oma MSN-i ei tahaks anda? tüdruk: ei poiss: miks? tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... *Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada. ( Oscar Wilde) *Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) *Armastus on kõige suurem vägivallatseja: ta tahab endale kas kõike või mitte midagi. *Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) *Ainult üllad hinged väärivad armastust. *Armasta naerdes, kuid ära naerdes armasta.
Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab oma meest Charles'i igavaks ning kaotab tema vastu huvi. Naine astub armusuhetesse teiste meestega. Charles isegi ei aima, et naine teda petab. Emma laenab ärimehelt raha ning ei suuda seda enam tagasi maksta
Armastus ja võime armastada Armastus on tahte otsus ohverdada pidevalt oma parim teise inimese heaks, olenemata iseenda vajadustest. Armastus vaatab välisest mõjust kaugemale ja sügavamale ning otsib inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotsioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks ka aega, kogemusi ja tundeid. Armastus on sõna, mida on raske defineerida. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enamasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele
Sellise armastusega kaasneb ka seksuaalsus, aga enne seda, hakkab noor endale otsima seda õiget, kes n.ö tooks liblikad kõhtu. Aga nii lihtne see ei ole, sest ehkki tunnetes on lõpmatult võimalusi, siis leidub seal ka palju ohtusid. Kui tunned, et nüüd oled valmis, siis eksitab tunneterägastik kõike, millest ei ole võimalik läbi näha. Armastus võib tabada nagu välk või arendea alles pikkamööda, olla unistav või hoopis kirglikult pöörane. Armastada võib erinevalt mõnikord armastad natukene, siis veidi rohkem, tihti aga päris tugevalt. Selle kõige juurde kuulub ka eneseteadlikkus. Aus ja tõeline armastus sõltub tunnete sügavusest, samuti suutlikkusest iseendast lugu pidada. Sellel ei ole mingit pistmist egoismiga, pigem ikka eneseaustusega. Vaid inimene, kes oskab hinnata ennast, suudab tõeliselt armastada ka teisi. Vastasel juhul võib sattuda teistest liiga kergesti sõltuvusse. Eneseteadlikkus on tugeva armastuse alustugi
hoiab, olen vajalik. Majanduslik pool on jäänud tahaplaanile. Kes on läbinud suhtekoolitused, on teadlikud, need püsivad koos- inimesi on võimalik õpetada koos elama. Kõige vähem kahjuks õpetatakse armastusega ümberkäimist Neis kultuurides, kus hakatakse varem õpetama, mis see paarielu on on efektiivsemad. Kuidas me valmistame ette poisi ja tüdruku ette täiskasvanueluks? Mees peaks olema nagu kalju, kes naise vahutavad emotsioonid vastu võtab ja toime tuleb. Kui naine on sama karm, kui mees, siis mees hakkab võitlema temaga. Mees tuleb koju tahab naist, aga läheb koju naine Naine teab, et tema nõrkus on tema tugevus. Mees tunneb ennast lõpuks kangelasena, tehes seda, mida naine lõpuks tahtis. (prügi viimine) Sõjakas naine kasutaks seda teist osa endast ja mees saab olla kangelane. Tihti ei ole sõbrannad, kes on ise samas hädas parimad nõustajad. Võivad anda nõu, aga see ei tööta.
Ja see on oluline öelda, et raamatud armastusest mõjutavad palju inimeste arusaamist ja mõistmist, see puudutab eelkõige noori, nemad vajavad õiget definitsiooni. Need raamatud on teenäitajad, autorid kirjeldavad abielu ja armastus, reetmist ja pühendumust. Läbi selle essee kirjutan, mida arvan mina armastusest. Erinevate aegade inimesed püüdnud mõista selle tähendust. On öeldud, et kui tunned seda, siis tead, et oled armunud, kuid kas ikka oled? Mõned arvavad, põgus armumine ja peavad kogemata seda armastuseks. Teised võivad olla kindlad ja arvavad, et kui nad ei tea, siis see ei saa olla armastus. Aga ikkagi, iga uus põlvkond, jääb küsima. Mis on armastus" Mõiste- Armastus Vastavalt Oxford Ameerika sõnaraamatule “…Love is any of a number of emotions and experiences related to a sense of strong affection”. See on "ametlikult heaks kiidetud" definitsiooni armastuse kohta
võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille poole ihaldab ta kõige rohkem , tuleb hinnata seda mis on olnud ja eraldada kaunimad ja teinekord ka parimad mälestused nendest , mida sa tagasi püüdled , peab teadma , et kõik elus pole võimalik , ning ka parimad ajad mööduvad ja jäävad igaveseks meile , neile kes mäletavad ja suudavad armastada, on aegu mis ei kordu ja tegelikult ongi hea , sest muidu ei hindaks me neid niivõrd ja ei hindaks ka neid aegu mis meil alles ees on , sest kui need kätte jõuavad me teame , et neist tuleb kinni hoida, tuleb hinnata seda mis meil on ja püüelda parema tuleviku poole' Sa näed mind. Sa vaatad mind. sa arvad, et tead ja tunned mind, kuid sul ei ole õrna aimugi kes ma tegelikult olen. Neile, keda üks tüdruk on armastanud, kuid kes pole sellest
Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sügav armastus, see võib siiski olla ka puhas kiindumus. Armastamise suhte määrab ära mitte objekt, vaid suhtumise armastuse tundesse. Arvatakse , et on vaja leida objekt ja siis on kõik korras. Võrdsus tähendab tänapäeval pigem samasust kui ühtekuulmist (peetakse ju samu ameteid, samu lõbustusi. Kõik ettevõtmised on ühtlustatud, tööl on kindel aeg-kiirus, struktuur paigas. Lõbustusedki valib kindel hulk inimesi kuskilt mujalt tv saated valivad kanalite peajuhid jms)
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
39. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 40. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. 41. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. 42. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees. Ainult vaikses vees on see võimalik. 43. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 44. Naised muretsevad alati asjade pärast, mida mehed unustavad, mehed aga asjade pärast, mida naised mäletavad. 45. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita. 46. Pole vähimatki tõendusmaterjali kinnitusele, et elu on tõsine. 47. Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. 48. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui sind keegi ei näe. 49. Need, kes saavutavad jumaliku võimu, kasutavad seda tavaliselt kuratlikult. 50. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. 51. Ära muretse tühiasjade pärast. Galaktikate seas on kõik asjad tühiasjad. 52
kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Miks naistel on vahel uskumatult paha tuju, isegi siis kui midagi kohutavat pole juhtunudki? Selline tujukus ilmneb siis kui on juba saavutatud turvaline lähedus - on jagatud vastastikust usaldust ja armastust. Paha tuju vallandajaks võib olla ükskõik mis: armastatud mehe hoolimatu käitumine, halb tööpäev, sõnavahetus kellegagi või mõni ebameeldiv seik, kuid selle võib vallandada ka näiliselt täiesti tühine asi. Ollakse tujukas, hellik, abitu, noriv, masenduses, süüdistav ja tõrges. Samas nii vastumeelselt ja tõrjuvalt kui ma ka ei käitu, vajan sel hetkel väga mehe toetust, hellust, tähelepanu ja topeltarmastust. Mingil kummalise paradoksina näitab see tema armastuse suurust, kui ta jääb
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas.
Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Igaüks tunneb armastust omamoodi. Juba enne esimese armastuse leidmist kujutatakse endale ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ja kirjandus, sh muinasjutud, kus kujutatakse armastust sageli kirgliku ja romantilise tundena, mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus
Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema. Suhteline on see, keda armastatakse. Sageli arvatakse, et mees, kes on rikas ja edukas, või naine, kes on ilus ja võluv on maailma poolt rohkem armastatud kui inimene kellel sellised omadused puuduvad. Näiteks kahekümneindal aastail peeti ahvatlevaks tütarlast, kes oli tugev, tarbis alkoholi ja suitsetas, nüüd, hinnatakse pigem vaoshoitust ja korralikust. Meeste puhul on samuti väärtushinnangud muutunud, kui enne oli oluline agresiivsus ja ahnus, siis nüüd kannatlikus ja seltskondlikus. Kui me mõtleme abiellumise peale, siis vanasti abielluti ja alles siis pidi tulema armuastus ning sageli tuligi
Seda tunnet peetakse pikemaajalise lähisuhte alguseks. Armununa on kerge olla särav ja energiast pakatav. Armumist kogetakse sageli läbi tugevate emotsioonide mis viivad "mõistuse peast". Pidevalt ihaldatust unistades võib inimene näha tal omadusi, mis teisel tegelikult puuduvad, vaadatakse vigadest mööda keskendudes paarile omadusele, mis on vastuvõetavad. See periood, kus ollakse kõrvuni armunud on üldiselt mööduv. Armumine ei pruugi olla nauding sageli toob ta kaasa ärevust, armunu enesetunnet mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Seetõttu on inimene kellega ollakse seotud osaliselt vastutav teise ees. Esimesed armumised leiavad aset perioodid, mil inimese arusaam lähisuhetest on kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste baasil kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasia toel. Ja kuna elukogemus on vähene ei suudeta alati pöörata nb
Hetki, mis teevad haiget nii endile kui ka kallimale. Vahel on need hirmud, kahtlused, ootused, mis tekivad meis ja tekitavad probleeme kallimaga. Hirm kallimast ilma jääda, enese usu kaotamine, samas kui on olemas armastus. Inimene seab endale mingid piirid, mida ta ei taha ületada, samas vahel oleks just hea neid murda. Armastus kui nõrkus on see, kui inimene ei suuda lahti minevikku valitsenud mõttevormid ning uskuda oma võimesse armastada isegi rohkem, kui kunagi varem suutnud armastada. Teine viis kogeda rohkem armastust, on vaadata minevikku, meenutades aegu, kus olime tugevad ning armastavad ja tulvil valgust. Kui aga meenub aeg, kui asjad ei toiminud meie jaoks, siis toome mineviku piirangud oma praegustesse suhetesse ning see on nõrkus. Armastuses on palju rohkem jõudu, kui keegi seda suudab tegelikult uskuda. Paljud ei pane seda
selle jõu. Armastuse nimel ollakse valmis minema sõtta, sest ei taheta loobuda inimesest keda armastatakse. Armastus on see, mille nimel võivad inimesed üksteist tappa, kuid armastuse tagajärjel võib sündida ka imesid, näiteks kahe inimese vastastikusel armastusel eostatakse laps ning inimesed võivad teha kõike, et seda tunnet kaitsta. Armastus võib samuti teha inimestele haiget nii, et nad ei suuda enam kedagi armastada. Inimeste vahel võib tekkida armukolmnurk, mis võib panna inimesed üksteist vihkama, sest kahel inimesel on kolmanda isiku vastu nii siirad ja tugevad tunded, et kumbki ei suuda loobuda ning selle mõjutusel on inimesed valmis sooritama mõrva. Armukolmnurk võib inimeste tundeid muuta nii tugevaks, et nad ei suuda teineteiseta olla, sest nad teavad, et kolmas isik tahab rikkuda selle sideme, mis nende vahel on.
Armastus teose ,,Meister ja Margarita’’ põhjal Armastus on sügav kiindumus, see võib olla platooniline, erootiline, suur, puhas, tõeline, kirglik, aga samas ka õnnetu ja keelatud. Kõik need sõnad leiab, kui vaid viivuks otsida tähendust sõnale ,,armastus’’. See sügav kiindumus võib nii tärgata kui kustuda ja igaühel on oma arusaam sellest, kuidas seda sõna või tunnet peaks kirjeldama. Need seletused on väga erinevad, kuna on neid, kes usuvad, et armastus tähendab kannatusi, ja neid, kelle jaoks on see midagi suurt ja head. Kas selline kiindumus on siis piinarikas või on see pigem midagi positiivset? Kirjanduse tundideski on juhtunud, et antakse ülesanne, kus palutakse kirjeldada armastust, kuid see ülesanne võib osutuda oodatust raskemaks, kuna
Ainus asi, mis naist muuta võib on armastus. when there's something you want, FIGHT FOR IT. Don't give up, no matter how hopeless it seems, even if you've lost hope. Unistage, tehke oma unistus teoks ja unistage veel! Tark armastab õppida, aga loll õpetada. Please go away , I'm really allergic to losers. See, kui keegi sind ei mõista, ei tähenda veel, et sa oled kunstnik Ärge tundke muret selle üle, mis teised inimesed teist arvavad. Nad on liiga hõivatud murest selle üle, mis teie neist arvate. You have to kiss many frogs to find a prince . Sõbrad on nagu tähed: nad pole alati nähtaval, kuid nad on alati olemas. Tagasihoidlikkus on kaunis ehe, kuid ilma temata jõuab kaugemale. Siiras " ei" on parem kui võlts "jaa". Naera, naera... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naeratamine on alati võit enese ja teiste üle. Tänan väga. Me kõik oleme vaimustuses su värskest mõttest
Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai endale mitu aastat tagasi kutsika. Ta armus kohe temasse. Koer oli armas ja truu, kuid tal olid ka vead. Kutsikale meeldis öösiti ringi joosta toas ja haukuda. Muidugi see mu sõbrannnale ei meeldinud, aga ta ei loobunud koerast. Ta armastas teda endiselt. Kui armastad kedagi, siis ei märka sa ta vigu. Armastust ei murra miski. Mu peretuttav elab koos enda naisega umbes neli aastat. Nad on juba algusest peale olnud kõrvuni armunud
võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Armastusel on kolm faasi mida pakkus välja Helen Fisher, nendeks on iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.Armastus on see, mis teeb paremaks inimeseks. Et kohe on helge. Ja tahaks olla hea. Ja teha head. Aga mis siis, kui see toob meis inimestes välja just halvima
ega aeg. Enesearmastus on üks inimarmastuse osa. Kui meil pole kaaslast, kellesse me armunud oleme või keda me armastme, siis ei pruugi keegi olla meile kallim kui me ise. Sellisel juhul sarnaneme me paljuski Narcissusega Ovidiuse tuntud müüdist, kauni noorukiga, kes suri, leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist
Tähtsaks tingimuseks siinjuures on õhkkond lasteaias, psühholoogiline kliima rühmas. Sest rühmast peaks saama perekond lapse jaoks, ehk koht, kus ta tunneb end võrdsena teiste seas, kaitstuna, kus tal on mugav ja soe. Õpetaja roll on sealjuures väga suur ja tähendusrikas. Sest õpetaja nagu ema loob korda, lepitab kaklejaid, kuulab ja elab kaasa, hoolib, karistab õiglaselt ja lohutab. Õpetaja armastus laste vastu peaks olema tingimusteta. Armastada last tähendab armastada teda kõigest sõltumata. Sõltumata välimusest, väärtustest ja puudustest, plussidest ja miinustest. See ei tähenda muidugi seda, et meile meeldib alati lapse käitumine. Tingimusteta armastus tähendab, et me peame armastama last isegi siis, kui tema käitumine ei ole meile meelt mööda. Kuidas saab laps aru, et teda armastatakse ja austatakse lasteaias ja rühmas? Olulist rolli mängib selle juures silmside. Avatud heatahtlik pilk otse lapse silmadesse on väga tähtis suhtlemisel
Ka tänapäeval liiguvad sõjaväes suured rahad, tähtis ju kes kõige võimsam on. Mõistusel ja armastusel on sealt vaatevinklist väga suur vahe, ja tundub, et need kaks asja ei käi kunagi kokku. Aga kas see on siis tõesti alati nii? Ei tahaks ju tunnistada, et armastus ja mõistus kunagi koos ei esine. Armastust saab ju tegelikult mitmeti mõista. Armastust mõistavad enamus kui tundeid kahe inimese vahel, aga alati ei pruugi see nii olla. Kui võtta, et inimene võib ka armastada oma tööd, mis ta teeb, armastada oma isamaad, iseennast, elu ja kõike, mida üldse annab, siis võib ka armastusest kui heast asjast sündida nii head kui halba. Nagu ka mõistusest. Armastus isamaa vastu, ka see tähendab mõne jaoks ju sõda ja suremist isamaa eest. Aga ükski inimene ei ela ilma armastamata, kuigi näiteks ilma mõistuseta elavad paljud. Ja armastust on inimesel vaja, tal on vaja seda tunda, et ta on ka armastatud. Ja tal on vaja seda tunnet rohkem kui mõistust
takistuste kiuste ning jäävad kokku. Ilmselt kõige kuulsam selline paar maailmas on Romeo ja Julia. Kes ei teaks lugu sellest, kuidas Romeo ja Julia armuvad ning hiljem koos surevad. Nad armastasid üksteist nii väga, et olid nõus surema ilma teiseta. See on küll lugu, aga ka päris elus võib nii minna. Olen kuulnud ütlust, et armastus on pime. Kui armastatakse, on raske panna tähele teise inimese vigu. "On võimatu armastada ja olla mõistlik,“ on kunagi öelnud Francis Bacon. See tähendab minu arvates seda, et mida rohkem sa kedagi armastad, seda vähem arukamaks sa jääd. Armunud inimene tajub ümbritsevat teist moodi, elab justkui mulli sees. Kui inimene armub siis ta hoolib vaid sellest teisest inimesest. Järelikult ei saa ta olla enam arukas, kui ainuke asi, millele ta keskendub on tema armsam. Tihti olen kuulnud lugusid sellest, kuidas mees naist peksab, kuid naine ei lahku, sest ta armastab.
Tema tegelastele on kannatus kõige suurem õndsus, selle nimel on nad valmis hülgama oma naise ja isegi ema. Nad mõtlevad ennast haiglaselt üles küttes, et tunda närvide mängu, ja selline haiglaslik mõtlemine pakub neile lõbu/mõnu. Tema tegelased armastavad solvanguid, kui keegi neid solvab, siis see pakub neile tohutut lõbu, tekib märtri uhkus. Tema loosungiks oli: ,,Ma kannatan, järelikult ma olen." Ta ütles ,et ainult kannatades saab tõeliselt armastada. Üks tema tegelane küsis teiselt, kes ta tema arvates on? ja too teine vastas, sa oled osake Venemaad, järelikult killuke Jumalast. Nende mõtlemiste tulemuseks pidi olema relv, millega oli võimalik hävitada iseennast, et sünnitada enda see puhas inimene. Kui nad on sattunud hädaohtu, siis tunnevad nad kõrgeimat õnnetunnet, sest õnne ei ole tema arvates tasakaal vaid konflikt ja ainult konflikte tunde/kogedes mõistab inimene eluolemust. Ta ütles, et Jumal ei ole olend vaid Venemaa
Sügav psühholoogiline virgeseisund. Kirgliku Armastuse Skaala loodi selleks, et hinnata kognitiivseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke kokkusattumisi armastuse korral (Hatfield ja Specher, 1986). See sissekanne puudutab kirglikku armastust. Sõbraarmastus on vähem intensiivne emotsioon, ühendades sõbralikku kiindumust ja sügavat kokkukuuluvustunnet. Seda iseloomustab sõprus mõistmine ja mure teise heaolu pärast. Sõbraarmastus on kiindumus, mis inimesed tunnevad nende vastu, kellega nende elud on tihedalt seotud (Hatfield ja Rapson, 1993). Ka teised on välja toonud erinevaid definitsioone ja tüpoloogiaid armastuse kohta. Stenberg (1998) käis välja kolnurkse armastuse teooria. Ta väitis, et erinevat sorti armastuse erinevad üksteisest selle poolest, kui palju kolme erinevat komponenti- kirge, intiimsust ja seotust- nad sisaldavad. Näiteks kirglik armastus koosneb peamiselt kirest ja sisaldab ka veidi intiimsust ja kohustusi
annaabi.ee 
