Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted: Valents näitab mitu sidet võib antud aatomil olla. Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Hargnev ahel süsinikahel hargneb mitmeks ja on seotud naabersüsinikega Hargnemata ahel süsinikuahel on ühe pika ahelana Tsükliline ühend suletud süsinikahel Alkaanid orgaanilised ühendid, kus süsinike vahel on kovalentne üksiksida Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained Hüdrofoobsus vett tõrjuvad Oksüdeerumine kõik orgaanilised ained on redutseerijad st. nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel
summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide üül. kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis leia isomeerid määra o.-a. (keskmise ja üksiksüsiniku jaoks) kirjuta reaktsioonivõrrandid: 1) alkaan + halogeen = hallogeenalkaan + vesinikhallogeniid; 2) alkaan + hapnik = CO2 + H2O Selgitusega ülesanded: kuidas on seotud aine omadused tema struktuuriga: Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem keemistemperatuur ja seda halvem veeslahustuvus. millest on tingitud aine hüdrofoobsus/hüdrofiilsus alkaanid on vees peaaegu lahustumatud; tahked ained ei märgu veega. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. Hüdrofiilsed ained Hüdrofoobsed ained Esineb vastastikmõju veega Puudub vastastikmõju veega
Kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109° . Need neli sidet on - sidemed. -side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. -side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3 || CH2 Süsinikahel võib olla: 1) hargnemata CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 2) hargnev CH3 -- CH -- CH2 -- CH3
-) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid: -) Hargnemata süsinikahel: (normaal) *) Süsinikud asetsevad järjest kõrvuti. -) Hargnenud süsinikahel: (iso) *) Ühe või mitme järjest asetseva süsiniku juurest eraldub veel teises suunas mõni ahel. -) Kinnine ehk tsükliline süsinikahel: (tsüklo) *) Süsinikud asetsevad sedasi, et nad on kõik omavahel seotud. -) Sealt võib veel eralduda mõni lisa süsinik, kuid kolm ja rohkem süsiniku on ,,ring"- ahelas. * Süsiniku ühendite paljususe põhjused: -) 1. Süsinikul on neli valentsolekut; -) 2
Monosahhariidid ● Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma ● Süsinikahel on tavaliselt hargnemata ● Sahhariidi nime tunnus on lõppliide -oos ● Aldehüüdrühmaga monosahhariidi nimetatakse aldoosiks ● Ketorühmaga monosahhariidi nimetatakse ketoosiks ● Tähtsaimad monosahhariidid on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) ● Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Disahhariidid
TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. Asendusrühmade nimetused koos kohanumbritega paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited on di-, tri-, tetra- jne.
korduvatest struktuuriühikutest. Kaksikside keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Üksikside - ühendis süsiniku aatomi ja teise süsiniku aatomi või muu elemendi vahel. Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O. Naftasaadused: bensiin,diislikütus, petrooleum, majapidamisgaas. Miks on
Süsivesinik-ühend,mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust Polümeer-aine,mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest Kaksikside-kaks ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Kolmikside-kolm ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli Miks on süsiniku ühendeid palju rohkem kui teiste elmentide ühendeid? · Sest süsiniku aatomid võivad moodustada mitmesuguse pikkuse ja kujuga ahel...
otse vereringesse. Fruktoos on suhkrutest kõige magusam. Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Kuna fruktoos avastati esimest korda puuviljades, siis sellest on ka tekkinud nimetus "puuviljasuhkur". Monosahhariidid molekulis 1. Üks karbonüülrühm 2. Mitu hüdroksüülrühma 3. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata 4. Nimetuse lõpus liide: -oos. Sellepärast nim. neid ka monoosideks Monosahhariidid Lisaks veel nukleiinhapete koostisesse kuuluvad riboos ja desoksüriboos. Pilt monosahhariididest Aitäh musid!
Milline võib olla süsinikahela kuju molekulis? Süsinikahel võib olla hargnemata, hargnev või tsükliline. Milline on süsivesinike lahustuvus vees? Süsivesinikud ei lahustu vees. Milline on süsivesinike agregaatolek toatemperatuuril? Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoo...
Keemia kordamis küsimused 1. Mõisted Süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Alkaan süsivesinik , mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Üksikside side, mis koosneb ühest samal poole suunatud üksiksidemest. Kaksikside side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodust...
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõ...
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c). Pii-side- tekib 2naaberaatomi p-orbitaalide kattumisel, kui nende teljed on paralleelsed. Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsini...
Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga orbitaal ? Orgaanilises ainetes moodustuvad ahelad: · hargnemata · hargnenud · tsükliline Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud.(CnH2n+2) Homoloogiline rida on sarnaste liikmete rida. Homoloogiline vahe -CH2 mille poolest iga järgnev homoloog erineb teisest/eelnevast. Tsükloalkaan - süsinikahel võib olla tervikuna või osaliselt ringiks suletud. Nomenklatuur on reeglid valemite koostamiseks ja nimetuste andmiseks. Isomeeria on nähtus, kus ühenditel on sama koostis ja molaarmass, kuid erinev struktuur ja omadused. Alkaanide kasut. igapäevaelus,gaas-söögi valmistamine, küünlad,kütus, söögiained(suhkur). Vedelgaasil, bensiinil, petrooliumil ja parafiinil puuduvad kindlad valemid sest nad on ainete segud. Alkaane ja tsükloalkaane nim
Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit) VALEMID JA STRUKTUURIVALEMID 1. Molekulvalem e. summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid moelkulis on. [ CH -metaan ] 2. Klassikaline struktuurvalem e. tasapinnaline 3. Ruumiline struktuurvalem püüavad anda ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. 4
Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool
b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid. Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanide molekuli süsinikahela kuju võib olla: Sirge(Siksakiline) Hargnenud Tsükliline 3. Miks süsinikahel saab moodustada tsükleid? 4. Kuidas kasutatakse alkaane? Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Tähtsamad naftasaadused on: Bensiin –kõige madalama keemistemperatuuriga saadus.Kasutatakse automootori kütusena Petroolium- veidi kõrgema keemistemperatuuriga Diislikütus- petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites.
ole vaja teada. Etanaal < etaanhape; propanaal < propaanhape Sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on sedavõrd tugevad, et keemistemperatuur on võrdlemiselt kõrge. 7. Iseloomustada karboksüülhapete lahustuvust vees. Põhjendada lähtudes struktuurist. Kuidas ja miks muutub lahustuvus süsivesinikahela pikenedes? Karboksüülhapete lahustuvus on hea, sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on tugevad. Mida pikem on süsinikahel, seda vähem lahustuv on karboksüülhape, sest mida pikem on süsinikahel, seda rohkem polaarsus väheneb molekulis. 8. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand. Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine. R-COOH = R-COO- + H+ 9. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 CH3COONa + HCl = CH3COOH + NaCl
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ke...
Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake. Nt: CH3CH2 + H = CH3 CH3 9. Halogeenilised reaktsioonid. Halogeenid on VII A rühma elemendid (F, Cl, Br, I, At). Alkaani halogeenimine on radikaaliline asendusreaktsioon ja see kulgeb ahelreaktsioonina. 10. Tetraeedriline süsinik 4 üksiksidemega süsinik. Süsinikahel seotud on mitu tetraeedrilist süsinikku. 11. Mida madalam on C o.a., seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Pürolüüs - lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri.
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
vesi), 7-= happeline, 7+ = aluseline 4. Orgaanilised ained sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. 5. Mono- ja polüsahhariidid: Monosahhariidid: Monosahhariidi molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Sahhariidi nimetuse tunnus on lõpp -oos.Monosahhariid on lihtsaim süsivesinik.Nad koosnevad ühest suhkrust ja on tavaliselt värvitud, vees lahustuvad, magusad ja kristallilised ained.Monosahhariidi põhivalem on (CH2O)n nt. Trioos C-C-C- , pentoos C-C-C-C-C- ja heksoos C-C-C-C-C-C-, riboos ja desoksüriboos, gükoos, fruktoos Polüsahhariidid:
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
C11H24 undekaan undek- C12H26 dodekaan dodek- C13H28 tridekaan tridek- C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada.
teise molekuli hapniku, lämmastiku või fluori aatomi vahele. - Kahe vaba elektronpaari abil hapniku aatomil saab alkohol moodustada vesiniksidemeid teiste alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid. - Alkohol lahustub seda paremini, mida lühem on süsinikahel ja mida rohkem on OH rühmi. CH 3 - OH lahustub paremini kui CH 3 - CH 2 - OH - Metanool, etanool, propanool lahustuvad vees piiramatult. Butanoolist alates lahustub juba kehvemini ent kõige paremini tertbutüül (kerakujulisim).Pentanoolide lahustuvus on juba veel halvem ning veel pikema alküülrühmaga alkoholid lahustuvad üpris vähe. Miks?
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
(erinevad ühendid). Ainult esimene on rasvhape. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). Kolmanda ühendi oksüdatsioonil, sest ta on pika ahelaga rasvhape, mis sisaldab väga palju vesiniksidemetega süsinikke. 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid). Mida rohkem kaksiksidemeid ahelas on, seda madalam sulamistemperatuur on ja mida pikem on süsinikahel, seda kõrgem sulamistemp on. 1.c 3. a 2.b 4. d 67. Mida nimetatakse rasvade seebistamiseks? Rasvade seebistamiseks nimetatakse rasva hüdrolüüsimist aluselises keskkonnas (nt NaOH või KOH juuresolekul) ja nii moodustub seep. Lipiidid on A. 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni. 1. energia tootmine enamikes loomades oksüdeeritakse valdav osa rasvast metaboolsete protsesside käigus hoidmiseks vajaliku ATP genereerimiseks 2
Määratakse elektrokeemilise analüsaatoriga. 8. Mis on osoon ja miks on tema olemasolu atmosfääris vajalik? Osoon on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. On keemiliselt aktiivne ja oksüdeerib paljusid aineid. On vajalik atmosfääris, sest neelab UV kiirgust, mis on kahjulik elusorganismidele. 9. Kuidas sõltub alkoholide lahustuvus süsivesinikuahela pikkusest molekulis? Põhjenda. Mida lühem on süsinikahel, seda paremini alkohol lahustub. Sest hüdroksüülrühma ja vee molekulide vahel on tugev vastastikmõju. 10. Eutrofikatsioon? Mis tekitab? Vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu, mille tekitab kõrge fosfori sisaldus vees 11. Mitu grammi hõbedat sisaldub 5 liitris 5% hõbenitraadi (AgNO3) lahuses? Ag - ? AgNO3 5 l 5000 g 5%-line st, et 100 g lahuses on 5 g AgNO3 M (AgNO3) = 170 g/mol M (Ag) = 108 g/mol
1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape.
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka k...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
fosfoenoolpüruvaat. Sellest võtab püruvaadi kinaas ära fosfaatrühma, mille ta seob ADP-ga (tekib ATP) ning fosfoenoolpüruvaadist saab lihtsalt püruvaat. Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda. Enamjaolt on kõik vajalikud ensüümid raku tsütoplasmas ning see võimaldab
eikosanoidid. Glütserooli sisaldavad jagunevad omakorda liht- ja liitlipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad. Liitlipiidid jaotuvad glüko- ja fosfolipiidideks, need omakorda glüko ja galaktolipiidideks ning letsitiiniks ja kefaliinideks. (McDonald 2002) 1.2. Lipiidide omadused · Koosneb vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest. · Lahustuvad orgaanilistes lahustites. · Rasvhapetel on reeglina pikk hargnemata süsinikahel ja paarisarv süsiniku aatomeid. [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%202.pdf] · Lipiidid ei lahustu vees ja on hüdrofoobsed. · Lipiidide tihedus on vee omast väiksem, mille tõttu need jäävad pinnale ujuma. [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 1.3. Lipiidide ülesanded · Lipiidid talletavad metaboolseid energiavarusid. · Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest. · Lipiidid toimivad elektrilise isolaatorina.
metüülbutaan CH3-CH(CH3)-CH3 dimetüülpropaan CH3-C(CH3)2-CH3 Nagu näha erinevad sulamistemperatuurid üksteisest oluliselt Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdreerimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdreerimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel
Need neli sidet on sidemed. 5 side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) · Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3 || CH2
Need neli sidet on sidemed. 5 side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) · Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3 || CH2
Need neli sidet on sidemed. 5 side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) · Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3 || CH2
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Oligosahhariidi (sahharoos, laktoos, maltoos) lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid, osalevad ka glükolipiidide koostises. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen) on energeetiliseks varuaineks nt tselluoos taimede rakukestas. Süsivesikute kvalitatiivne määramine: 1. Põhineb karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, Fehling). Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone, üldjuhul laguneb süsivesiniku süsinikahel selle käigus, tekib oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas suhkrumolekul ei lagune, produktideks mitmesugused happed. 2. põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksü- metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test
(Toidukeemia esitlus; 27.04.16) 5 2. SAHHARIIDID Sahhariidideks nimetatakse süsivesikuid. Need on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. 70% eluslooduses esinevast süsinikust kuulub sahhariidide koostisesse. (Martma 2005: 33) Sahhariidid jagunevad omakorda rühmadeks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille ahelas on tavaliselt viis kuni kuus süsiniku aatomit. Molekulis on lisaks üks karboksüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Süsinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide –oos. Seetõttu võib monosahhariide nimetada ka monoosideks. Kõige tuntumad on glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 ja fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6. Olulised on ka nukleiinhapetesse kuuluvad sahhariidid riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4. Monosahhariidid käituvad sarnaselt alkoholidele ja karboksüülühenditele. Nad moodustavad molekulisiseseid tsükleid. (Tuulmets 2006: 74-75)
inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) · organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma · on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne karboksüülrühm · vabu rasvhappeid ehk esterifitseerimata rasvhappeid esineb inimorganismis lipiidide metabolismi (ainevahetuse) vaheühenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena · vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin
Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsio...
saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ühtlase emulsioonina püsima. Nad on pindaktiivsed ained, mis vähendavad pindpinevust kahe faasi vahel. Tüüpilised emulgaatorid on molekulid, milles on hüdrofiilne osa ja lipofiilne osa. Nad jagatakse kolme rühma -anioonilised, katioonilised, mitte-ioonilised ehk amfoteersed - sõltuvalt sellest, milline on nende veeslahustuv pearühm (head group). Steariinhape on näiteks aniooniline. Sellel on pikk lipofiilne süsinikahel (saba), mille külge kinnitub hüdrofiilne karboksüülhape rühm (pea).Vette asetatuna on emulgaatoritel kalduvus reastada end viisil, mis vähendab vastasmõju hüdrofiilse ja lipofiilse otsa vahel. Kui emulgaatorit on piisavalt, moodustuvad kerakujulised struktuurid, mida nimetatakse mitsellideks. 3.2.4 Humektandid Neil on emulsioonides mitu eesmärki - kuna nad seovad vett (läbi hüdrogeensideme), loetakse humektante ,,niisutavateks aineteks"
energiat). Iga sideme lõhkumine rasvhappetes annab energiat (oksüdeerumine). Lõppproduktid on co2 ja vesi. Osasid rasvhappeid saab ise organism sünteesida, osa, milles on kaksik ja kolmiksidemed, neid ei suuda oragnism ise sünteesida ja peab toidu või joogiga saama. Seebid- ehk rasvhappe soolad. Kasutatakse lähteainena naatriumhüdroksiidi (seebikivi). NaOH+ Rasvhappe molekul = tekib glütseriin ja kolm rasvhappe soola. Rasvhappe soolad on seebid Tekib siis süsinikahel, mis on hürdofoobne ahel tekib vees. Üks osa seebi molekulist on hüdrofiiline, teine osa hüdrofoobne. Seep on difiilne. Polümeerid Ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Ühe molaaraehelaga on oligomeerid. Polümerisatsiooniaste näitab polümeeride arvu polümeeris. Ahelad võivad olla erinevate pikkustega ja võivad olla erinevad monomeerid ahelas. Siis
üksteiseks, ketooni enolisatsiooni soodustavad alused. o Alküünid on võimalik taandada vesinikuga alkeenideks ja sealt edasi alkaanideks. Kuna alküünid taanduvad kiiremini kui alkeenid, on võimalik selektiivne alkeenisüntees. Cis-alkeene saab lindlari katalüsaatoriga(h2, Pd);Li või Na vedelas ammoniaagis annab trans-alkeene. o Tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kolmiksideme nii, et süsinikahel katkeb ja tekivad karboksüülhapped (seda kasutati kolmiksideme asukoha määramiseks) o Katalüsaatorite juuresolekul alküünid tsükliseeruvad, andes areene, sobilik 1,3,5- trialküülbenseenide saamiseks. o Terminaalsed alküünid loovutavad tugevate aluste toimel prootoni ja moodustavad atsetüleniidaniooni ja liituvad kergesti elektrofiilidele Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud.
Süsivesinike molekuli struktuur Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. Süsinikul on aatomi välisel kihil 4 elektroni ja ta saab loovutada 4 kovalentset sidet. Kovalentne side märgitakse kriipsuga ja igal süsinikul peab olema 4 kriipsu. Vesinikul on 1 elektron ja tema saab moodustada 1 sideme - vesinikul on 1 kriips. Süsinik on võimeline moodustama üksteisega vahetult seotud aatomitest väga pikki ja püsivaid ahelaid. Isobutaani molekulis on süsinikahel hargnenud. Kinnine ring e. tsükkel. Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C-C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on ühekordne side. Alkaane nimetatakse süsinikuaatomite arvu järgi. CH4 - metaan C2H6 - etaan C3H8 - propaan C4H10 - butaan C5H12 - pentaan C6H14 - heksaan C7H16 - heptaan C8H18 - oktaan C9H20 - nonaan C10H22 dekaan Mis on polümeer? Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat
◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦ suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) ◦ organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma ◦ on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne karboksüülrühm ◦ vabu rasvhappeid ehk esterifitseerimata rasvhappeid esineb inimorganismis lipiidide metabolismi (ainevahetuse) vaheühenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena ◦ vabu rasvhappeid kannab veres põhiliselt albumiin ◦ oksüdeerudes kudedes (maksas, südamelihases, skeletilihastes jt) annavad nad rohkesti energiat
Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 4 alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdrogeenimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdrogeenimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel
Nagu näha erinevad sulamistemperatuurid üksteisest oluliselt Keemilised omadused Alkaanide keemilised omadused on analoogilised metaani omadustele Alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdrogeenimine) on oksüdeerimine C2H6 C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdrogeenimine) CH3CH3 + 1/2O2 CH2==CH2 + H2O Pürolüüs ( raskemate naftasaaduste pürolüüsi nimetatakse krakkimiseks) Mida pikem on molekul, seda rohkem erinevaid radikaale saab tekkida tema lagunemisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
