Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on albeedo ja mis on kahesuunaline peegeldustegur?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
albeedo, peegeldustegur, konstantne, äärmus, laade, kangur, aluspinnalt, kiirgusvoog, sümmeetriline, peegelpind, suunast, ulatuda, langemisnurgast, albeedol, lumiste, jääks, toimuks4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5) Tsentrifugaaljõud – kui liikumine pole horisontaalne. kõikumine, aastane 10 – 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel – kui seista seljaga vastu tuult, pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond)
heleduse suhet samades valgustustingimustes oleva ideaalse hajutaja heledusse. Võrreldakse ideaalse hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi. Heleduskoefitsendi neli juhtu: 1) kahesuunaline heleduskoefitsent 2) poolsfääriline, suunatud 3) suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine. Kiirgustemperatuur pikalainelise kiirguse piirkonnas püütakse tavaliselt mõõdetavaid heledusi taandada uuritava objekti temperatuuri hinnangutele nn kiirgustemperatuurile. Stefan-Boltzmani seadus musta keha poolt kiiratav kogu kiirgusenergia on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum. Päikeseenergia max on rohelises piirkonnas ja maapinna tavaline on 3-15 µm.
Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainule need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm2) langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus.
Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroid number 35347 kannab nime "35347 Tallinn" eesti pealinna järgi. Asteroid number 35618 kannab nime "35618 Tartu" eesti linna järgi. Asteroidide liigitus koostise alusel · C-tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest · S-tüüpi asteroidid Ni, Fe, magneesiumsilikaadid · M- tüüpi asteroidid Ni+Fe Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. · C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal.
Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus (Kiirgusebilanss B = S´ + D + EA RK Em RA || B kiirgusbilanss maapinnal, S´- päikese otsekiirgus maapinnale, D päikese hajukiirgus maapinnale, Ea atmosfääri vastukiirgus, Rk tagasipeegeldunud lühilaineline atmosfääri kiirgus, Em maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.)
Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust (mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm). Valemi järgi saame arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel, et Päike asub seniidis (lagipunktis). Läbipaistvuse koefitsent on väikseim kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim; hommikul ja õhtul aga pm väärtus kasvab. 6) Peegeldunud kiirgus ja aluspinna albeedo aluspinnale jõudnud kiirgusest osa neeldub, osa aga peegeldub tagasi õhku. Pinna peegeldamise võimet iseloomustabki albeedo, so. arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Albeedo sõltub aluspinna iseloomust (paljas maa, rohi, lumi, vesi jm), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese kõrgusest jt teguritest. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Sama
Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam murrab kõige 1 vähem punaseid ja kõige rohkem violetseid kiiri, sinna vahele jäävad ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine.Päikese aktiivsus päikese pinnatemp. on umb 6000K.Kiirgusvälja karakteristikud ja mõõtühikud - Kiirgusvoog: läbi antud pinna S ühe ajaühiku jooksul läinud kiirgusenergia hulk. =E/t ühikuks cal/min või W. Kirgusvoo tihedus: ühes ajaühikus üht pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk F=E/St ühikuks W/m2Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril S´=S*sin h . S´- insolatsioon suvalises punktis atm-i ülemisel piiril. S päikesekiirguse intensiivsus atm-i ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad risti pinnaga. h päikesekiirte langemisnurk
atmosfääris Alumine miraaž – kaugemal olevas asjad Soojaõhu korstan, õhukeerised puude tunduvad tagurpidi olevat( soe õhk all, Albeedo. kohal, puude piserdamine Õhurõhu muutus kõrgusega. külm üleval) Albeedo on mingi pinna valguse Õhurõhk ja tihedus kahanevad kõrgusega Fatamorgaana – õhutemp
Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks
temperatuur langeb 6 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir varieerub vastavalt aastaajale ja geograafilisele laiusele, 12-18 km. Üldiselt on talvel ülemine piir madalamal ja suvel kõrgemal. Ekvaatori lähedal on ta kõige kõrgem, põhja või lõuna poole minnes ülemine piir väheneb. · Tropopaus 1-3 km üleminekukiht. · Isosfäär on olemas vaid pooluste lähedal. Ekvaatorilähedastel alades isosfääri pole. Selles on konstantne temperatuur, tõustes kõrgemale midagi ei muutu. Temperatuur on -55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele. · Stratosfäär kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel. · Stratopaus üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel
KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 °K Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris: hajumine peegeldumine neeldumine Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi: insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal– ja kaldpinnale. Insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S’): S’ = S x sin h, kus S – insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h – päikesekiirte langemisnurk. solaarkonstant (S) – Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. S = 1380 ± 30 W/m2; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 x min-1)
Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
Statsionaarset difusiooni illustreerib joonis 4-4: toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks (joon 4- 4b). Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: dC/dx= C/ x= Ca-Cb/Xa-Xb=const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: J = - D dC / dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: m = - D S dC/ dx t See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga.
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
Kui J ei muutu ajas, ongi tegemist statsionaarse difusiooniga. Statsionaarset difusiooni illustreerib joonis 4-4: toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kontsentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks (joon 4-4b). Selle sõltuvuse kalle mingis punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga: Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur. Miinusmärk on seetõttu, et difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integreerimisel: See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga
ja selleks kulunud ajavahemiku suhtega. See kajastab kiiruse muutumist ajas. 2 Hetkkiirendus on kiirendus antud hetkel, millega kiirus sellel konkreetsel ajahetkel muutub. Graafiliselt on ta kiiruse graafiku tõus selles punktis Keskmine kiirendus on kiiruse muut jagatud aja muuduga, millises vahemikus me kiiruse muutu jälgime. Kui kiirendus on konstantne, siis keha kiirendus on võrdne keskmise kiirendusega. 7. Liikumisvõrrand Ühtlane sirgjooneline liikumise koordinaadi võrrand x=x0+vxt (liikumisvõrrandi üldkuju) Sirgjoonelist liikumist kirjeldatakse ühe koordinaadiga. Piisab ühest sirgest koordinaatteljest.
taastav) jõud. Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha. Laine on aineosakeste või välja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad vähe, laine ise liigub palju. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2).
taastav) jõud. Laine on perioodiline (korduv) liikumine, mille korral toimub impulsi (liikumishulga) ja energia levik suurte vahemaade taha. Laine on aineosakeste või välja liikuv konfiguratsioon (paigutus). Laines osalevad osakesed liiguvad vähe, laine ise liigub palju. Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused. Ühtlasel liikumisel on kiirus konstantne. Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus. a = (v v0) / t . Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid ..................................................
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
massi. Mass on ainus tänapäeval kasutusel olev suurus, mille etalooniks on mitte arvutuseeskiri, vaid reaalne keha. SI süsteemi ühikud jagunevad · põhiühikud - siin meeter, sekund, kilogramm · tuletatud ühikud - siin näiteks njuuton Tuletatud suuruse dimensioon on tema avaldis põhiühikute kaudu. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. Nii ka toimitakse. Jõu ühikuks on njuuton (N) 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 25 Njuutoni dimensioon - väljend põhiühikute (meeter, sekund, kilogramm) kaudu on
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
pöördenurgast (pöördtakistitel) või lükandliuguri kaugusest algasendist. Reguleerimis- tunnusjooned on toodud joonisel 1.5. JOONIS 1.5 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.8 1.4. Varistorid Varistor on pooljuhttakisti, mille takistus väheneb tunduvalt sellele rakendatud pinge tõusmisel. Pinge - voolu tunnusjoon on sümmeetriline, mistõttu võib teda kasutada nii alalis- kui vahelduvpingel. Tüüpilised varistori takistussõltuvused ja pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonisel 1.6. Peamiselt kasutatakse neid induktiivahelate kommutreerimisel tekkivate ülevõngete summutamiseks kuna teatud pinge ületamisel langeb järsult nende takistus. Väliselt on nad ketta- või silindrikujulised masstakistid, mis on valmistatud kas ränikarbiidist (SiC), tsinkoksiidist (ZnO) või titaanoksiidist (TiO). Varistoride toime
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
tahkete ainete külmutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu; kokkusurutatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumiseks nim aine üleminekut vedelast olekust gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel on teatud kin energia osakesed, mille energia ületab piirväärtuse(omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (pküll). Küllastunud auru rõhk vedelikel sõltub ainult temperatuurist temp tõustes aurude osarõhk tõuseb. Keemiseks nim protsessi, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest! Vedelik keeb, kui pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks.
massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona. Lihtsustub ka alaldatud pinge silumine, sest mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus, seda lihtsam on teda siluda. Võib ära jääda ka stabilisaator, sest sagedusmuundit on võimalik viia stabiliseerivasse reziimi ja juhtida teda nii, et väljundpinge oleks konstantne. Muundamisega plokkskeem on lülituselementide arvu poolest keerukam ja sellest tulenevalt on ta töökindlus väiksem. Ka vajab ta suurevõimsuselisi kiireid transistore ning dioode ja spetsiaalseid kondensaatoreid. Puuduseks on suurem väljundpinge pulsatsioon kui klassikalise plokkskeemi puhul. Toiteseadet kui tervikut iseloomustatakse väljundi ja sisendi poole parameetritega. Väljund poolt iseloomustavaks parameetriks on: 1) Väljundpinge,
.....................................................................................................................................53 6.1. Üldist neljakihiliste seadiste kohta ......................................................................................................................... 53 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor .......................................................................................................................................53 6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC ................................................................................................................. 54 6.4. Trioodtüristor ehk SCR türistor ..............................................................................................................................54 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC.................................................................................................................................56 6.6
annaabi.ee 
