kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada
kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada
Veredoonorlus Kes võib olla doonor? Doonor peaks olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * Nõrga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse kandjad Narkomaanid Mida peaks jälgima enne vere andmist? Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peaks doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku
kui sa pead seda iga päev sisse hingama ja sul pole mingit võimalust selle haisu eiramiseks siis ei ole see nii suurejooneline. Selle aroomiga saastame jälle omale väga vajalikke taimi ja ega me ka loomade ja lindude tervist sellega paranda. Mida teevad meile aga vanad lagunenud majad? Esimese pilguga ei midagi, kui aga sügavamale piiluma hakata siis need ehitised on meile ikka väga ohtlikud. Tapal on palju joodikuid ja ka mõned narkomaanid, kes ringi hulguvad ja tihti ka nendes uberikes ööbivad. Eirata ei saa ka muidugi neid poisse, kes enda arust on nii huljulged ja lähevad vanadesse ning viletsatesse hoonetesse hulkuma ja turnima. Need majad võivad kokku variseda ja on võimalik, et seal viibivad inimesed surevad. Samas võivad ka noored endale nende alkohoolikute katkiseid pudeleid või veel hullem ennast pilve tõmmanud inimese süstla jalga astuda
Ainult üks saab olla õige! 20. Aidsi põhjustav HIV- nakkus levib kätlemisel.V.. 21. Inimene võib saada HIV- nakkuse teiselt inimeselt seksuaalvahekorra ajal...T 22. Rasedad naised võivad anda HIV- nakkuse edasi oma beebile.T.. 23. HIV- nakkuse võib saada WC potilt, kus on istunud HIV- positiivne inimene...V 24. HIV- nakkus levib suudelemisel.V.. 25. HIV elab veres...T 26. Veeni süstivad narkomaanid võivad HIV- nakkuse edasi anda üksteisele, kui nad kasutavad ühiseid süstlaid...T 27. Inimest, kellel on HIV ei tohi puudutada...V 28. Inimesega, kelle on HIV/AIDS on ohtlik ühest tassist juua..V. 29. Tugevad ja terved inimesed HIV iga ei nakatuV... 30. Peale vaadates on võimalik aru saada, kas inimesel on HIV või mitteV 31. Oht nakatuda HIV tõuseb, kui sul on mitmeid erinevaid seksuaapartnereid..T. 32
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...
mõne minuti pärast raskes joobeseisundis. Ta ei seisnud jalgadel ning polnud enam võimeline rääkima.Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse. Me peame mõtlema sellele kuidas me edasi tahame elada. Kas me tõesti tahame lõpetada nagu need narkomaanid ja alkohoolikud televiisoris? Kas me tõesti tahame rikkuda nii enda kui ka teiste tervist suitsetamises? Ma tõesti loodan,et vastus on ei. Tahaksin loota,et kõik inimesed tahavad elada täisväärtuslikku ja head elu. Loomulikult saab seda teha ka ilma mõnuaineteta. Elame tervelt ! Aitäh kuulamast ! :)
selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte. Amfetamiin põhjustab tuhandeid surmajuhtumeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. KANEP Paljud arvavad, et kanep polegi päris narkootikum, ja pealegi: mis see üks suits mulle ikka teeb! Ega ta midagi hirmsat teegi, aga vaevalt see saab kokkusattumus olla, et peaaegu kõik süstivad narkomaanid on alustanud kanepi suitsetamisest. Ilmselt pole juhuslik seegi, et kanepi sõltuvusest on väga raske vabaneda. Loomulikult ei mõtle paljud oma esimesi suitse tehes sõltuvusele ja ei unista narkomaaniks saamisest, ja vaevalt, et ükski narkomaan on tahtnud saada narkomaaniks. Kui Sa aga siiski otsustad kanepit tarvitada, siis on siin mõningaid fakte, mida Sa peaksid teadma. Kanepi valmististe toime algul esineb erutusseisund, heaolutunne, motoorne erutus, liikumistung,
jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest Tähtsamad nakkusallikad: · Koorikloomad saastunud veekogudest · Saastunud toored puu-ja köögiviljad · Saastunud piim ja piimatooted · Saastunud veeallikad Enim ohustatud Risk on suurenenud järgmistes gruppides: · välismaale reisijad · süstivad narkomaanid · homoseksuaalsed mehed · inimesed, kes puutuvad kokku A-hepatiidi viirusega nakatunud isikuga Haiguskulg Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Haigusnähud on järgmised: · väsimus · iiveldus · oksendamine · palavik ja külmavärinad · kõhuvalu, sealhulgas maksapiirkonnas · naha ja silmavalgete kollasus · tume uriin · hele väljaheide Ravi · Parim kaitse hepatiit A vältimiseks on
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi. Pärast kooli lõpetamist lähen vist kutsekooli ja seal õpin 3 aastat ehitusviimitlust. Noored mängivad vaba ajal ja mõnikord käivad ka trennis. Mõnikord lähevad nad linna asju ostma. Me viipleme omavahel päevateemadel. Minu arust on noortel huvi korvpalli mängimise vastu, sellepärast nad kogu aeg mängivad korvpalli. Noortel võivad olla kahjulikud harjumused, näiteks alkoholi joomine, suitsetamine, asjade varasta...
· Nakatud palju kergemini teistesse haigustesse · Võid surra teistesse haigustesse, kuna su immuunsüsteem on liiga nõrk haiguse vastu võitlemiseks. Huvitavaid fakte · Esimesed AIDSi juhhud maailmas diagnoositi aastal 1981 · HIV ei ole AIDSi algfaas. HIV peab saama muu viirusega kokku, et tekiks AIDS. (Kuigi AIDS on HI-viiruse lõppfaas) · 50% kogu maailma HIV-positiivsetest on alla 25a. · Eestis on HIV-ga nakatunutest 25% süstivad narkomaanid. · Inimesed ei sure AIDSi vaid mõnda teise haigusesse, mille vastu organism ei suuda võidelda (immuunsüsteem on liiga nõrk) Ravi · Siiani pole välja arenenud AIDSi vastu mingit ravi leiutatud!!! Kasutatud kirjandus Raamatud: · Elmar Rõigas " Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS" Tallinn "Valgus" 1988 · Maarike Harro ja Kristi Rüütel "HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine Tartu 2004 · TEA lk 234 Internet: · http://en
taga on. Kuid karistamine ei pruugi alati aidata, käivad, istuvad oma aja vanglas ära ja tulevad tagasi ja tegelevad narkootikumidega edasi. Narkomaane tuleks ravida, nagu tehakse näiteks Rootsis ja Taanis. Minu arvates on väga õige neid aidata, sest siis nad saavad aru, et see pole mingi elu ja püüavad enda elu uuesti algusest peale alustada. Kuid muidugi on ka selliseid keda ei saa muuta, tee mida tahad. Ma usun, et narkomaanid pälvivad ühiskonnas nulltolerantsi. Kellelegi ei meeldi vaadata, kui mingi inimene on kusagil põõsa all või trepi peal, süstal veenis. On olnud omal ka kogemusi selliste vaatepiltidega ja see ei olnud ilus. Kuna enamasti narkootikumid viivad inimese rahalistesse probleemidesse, siis nad on nõus kõike tegema, et kusagilt raha saada. Kurb vaadata, kuidas mõned noored inimesed oma elu ära rikuvad, algul proovivad ja pärast lihtsalt ei suuda ilma narkootikumideta elada.
Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. Positiivsus narkootikumide olemasolus on aga valuvaigistus, mis järgneb nende kasutamisel. Haiglates on tihtipeale narkootikumide doseerimine patsiendile ainuke viis valu leevendamiseks. Lõpetuseks leian, et narkootilised ained on ebatervislikud ning ohtlikud. Arvan, et neid tohib kasutada vaid haiglates, arstide järelvaate all, kuid mitte mingil juhul neid ise tarbida. Inimesed, kes ei kasuta narkootikume, säästavad raha, aega, tervist ja elu,
sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igalt poolt saada ja paljud pakuvad ka neid pidudel. Narkootikumid oleks mind juba ammu põhja viinud ja ma poleks saanud koolis käia ega ka korralikku töökohta saada. Muidugi poleks mul siis ka tulevikus korralikku perekonda või poleks seda üldse. Kui oleks siis me oleks väga vaesed ja elaks kuskil ,,totaalses prügikastis". Muidugi ma sureks ka väga noorelt, sest narkomaanid vist ei ela väga kaua kui nad ei suuda kohe tarvitamist lõpetada kui nad on alustanud. Sest mida kauem nad on narkootikume tarvitanud seda raskem on seda lõpetada või isegi pole võimalik lõpetada. Sest paljud, kes lähevad haiglasse ravile, et tarvitamist lõpetada surevad ära, sest nad ei suuda ilma narkootikumideta olla. Selline jutt ajab mulle juba hirmu nahka ja ma isegi ei taha narkomaane näha, rääkimata narkootikumidest
ümber, kui libiseb märjal katusel ning kukkub siiski. Teoses on käsitletud noorte probleeme alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega."Kirjaklambritest vöö" püüab edastada noortele edastada sõnumit endale rohkem eesmärke seada ning igas olukorras mitte nii kiiresti alla anda, nagu seda tegi Kati. Selle teose puhul häirib see, et autor on jätnud mulje, nagu poleks tänapäeva nooruses midagi positiivset ning kõik noored oleks alkohoolikud või narkomaanid, mida nad tegelikult pole.Samuti häiris, et autor ei süvenenud mõnda probleemi eriti tõsiselt.Näiteks jäi raamatu lõpuni selgusetuks, mis oli Kati pideva depressiooni põhjuseks ning millest olid tingitud tema äkilised tujumuutused. "Kirjaklambritest vöö" puhul meeldis mulle see, et raamatus oli pidevalt tegevus, igavaid kohti polnud ning elu liikus pidevalt edasi.Autor on muutnud loo väga kaasahaaravaks.
sõbrad. Tänapäeva ühiskonna ,,kuum" teema on homoseksuaalsus. Nii palju on inimesi, kes lausa vihkavad omasooihaldajaid. Minu meelest on igaühe enda voli, kas ta armastab meest või naist, kas ta sallib vastasooesindajaid või mitte. Mitte kellegi õigus ei ole teiste elu dikteerida ning öelda, mis just neile sobib. Nagu öeldakse ,,Issanda loomaaed on kirju". Meie ,, loomaaias" elavad näiteks presidendid, Nobeli preemia omanikud, koristajad ning ka narkomaanid. Neid kõiki ühes ringkonnas vihatakse ning teises sallitakse ning armastatakse. Olgu põhjus siis nende liigses tarkuses, välimuses, väheses rahas või meeldivad nad meile lihtsalt sellepärast, et nende käest saab osta keelatud mõnuaineid. Maailm ilma sallivuseta, armastuseta ning vihata ei oleks selline nagu see on praegu. Mitte ühegi inimese võimuses ei ole muuta terve maailma iseloomu. Me kõik saame püüelda
Mida Juku ei õpi,seda Juhan ei tea ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole.Paljud noored ei mõtle sellele, mis saab kui hariduse pooleli jätavad ja lapse saavad või niisama kodus istuvad ,nad ei tea ,et ilma hariduseta ja lapsega on väga raske saada tööle ja hiljem on raske minna uuesti kooli ,et saada haridus ,sest paljud asjad on aastatega raskemaks muutunud ning lapsega koos õppida on raske.... Kui ma saaksin noortele midagi öelda siis ütleksin neile üht: ärge jätke kooli pooleli ,sest haridus on see mis meid toidab ja pinnal hoiab,lapsi jõuab alati teha.Ei ole vaja teha 15-aastaselt last ja siis 5aastat hiljem taibata ,et sul pole ilma hariduseta tulevikku.Paljudest noortest, kes on...
Kuidas vältida raskes olukorras kuritegelikule teele sattumist? Kuritegelikule teele on väga kerge sattuda, eriti siis, kui olla raskes olukorras. Tavaliselt satuvadki kuritegelikule teele need, kes on raskes olukorras ehk siis näiteks need, kellel ei ole ema/isa, või nende vanemad joovad või on narkomaanid. Laps võib neist õppust võtta ja sattuda samale teele või veel hullemalegi. Kui perel on halb majanduslik seis, võivad lapsed hakata varastama ja muid kuritegevusi sooritama, samuti igasuguseid diile tegema, mille käigus võivad nad isegi surma saada. Teismeeas laps ei pruugi teadvustadagi endale, et ta on kuritegelikule teele sattunud, vaid arvabki, et asjad käivad nii. Paljud noorukid satuvad kuritegelikule teele ka nn
Second level Third level Fourth level Fifth level Marihuaana Kõige lihtsam kanepiuimasti, mis koosneb kuivatatud taimeosadest Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks Seesugusel kujul on kanep nö piibutubakas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad Hasis Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse Hasis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini Tavaliselt on hasis pressitud kookideks Pulbriline hasis on vähelevinud Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko kanepiekstrakt Esineb uimastiturul harva Siirupisarnane must või
Arvustus ’’Isepäine vandekogu’’ on 2003. aasta mis räägib sellest kuidas ühes büroos tapeti üks advokaat. Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse. Ameerika Ühendriikides toimib kolmetasandiline valitsemisskeem – kohalik omavalitsus, osariigi valitsus ja kesk- ehk föderaalvalitsus. Kõrgeim seadusandlik võim on k...
võib muutuda rutiiniks. Igatahes pole see esimene ega viimane. (Bristol 2012: 54) Mul on vaid semud (Kareva 1990: 52) sellised kui mina. Kas ei saaks mind ümber teha (Kareva 1990: 16) teha ümber hing ja keha. Või mõni sarnane asi (Bristol 2012: 18) (nagu see kes ma kunagi olin) Olen kõik kaotanud kuid ise, (Bristol 2012: 52) ikka veel elus. Teen aega parajaks (Bristol 2012: 53) olen siia heidetud. Puutun kokku kõikidega (Kareva 1990: 16) kes mind otseselt ei sega. Nagu narkomaanid (Bristol 2012: 55) sest nad ongi seda. Miks Jumal nõnda teeb vist ainult Kurat teab. (Kareva 1990:17) Talle on rajatud koridore ja käike. (Bristol 2012: 60) Koridoris jalutab enesekindlalt daam pärlikeega (Bristol 2012: 46) ja küsib kus elan praegu. Iseenese tumedas urus (Kareva 1990: 39) prügikastide vahel. Arva pealegi mis arvad, (Kareva 1990: 42) meie jääme edasi. Ühe sõnaga on palju öeldud (Bristol 2012: 41) sajaga veel rohkem jäetud ütlemata.
kodutu/narkomaan/alkohoolik peab endale otsima uue koha, kus bida, kas siis vrastesse majadesse sisse murdes vi psa all magades vi muu seesugune koht. Narkomaaniaga kaasnevad ka surmad ja mrgitused. Hullem osa sellest probleemist on see, et narkomaania on hakanud kiirelt levima ka noorte hulga vanuses 15- 23. Kaubanduse ja tarvitamise peamised phjused on sprade mju, kes on juba eelnevalt kaasatud, soov rikastuda, teiste sissetulekute puudumine ja vimalus saada narkootikume tasuta. Philised narkomaanid on vene rahvusest noored poisikesed vi mehed. Vhem on naisi. Minuarust peaks politsei rohkem kontrollima noori, mitte ainult alkoholi vaid ka narkootikumide suhtes. Narkosltlasest noored tuleks suunata koheselt ravile ja teha kindlaks, mis on phjuseks. Koos asotsiaalidega levivad ka erinevad haigused. Philine on HIV-nakkus, mis narkomaanide seas levib kiirelt niteks hist sstalt kasutades vi olles kaitsmata vahekorras jne. Vale liigutus ja see levib ka korralike
Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile avalikku antireklaami, rääkides, kui madalad on kõikvõimalikud toetused ja kui halvad on teed. Veel räägitakse, et inimesed siin on joodikud ja narkomaanid, kes vägivallatsevad Tallinna vanalinnas. Internetikommentaare lugedes jääb mulje, et eestlased on kombetud ja ropusuised ning et nad ei saa kundagi omavahel kokkuleppele. Vaidlemine ja üksteise süüdistamine tundub olevat eestlaste lemmiktegevus. Suhtumine eestivenelastesse halveneb igal aastal ning näib, et eestlased ja venelased ei suuda rahus samal territooriumil olla. Minu rahvuskaaslased peaksid lõpetama Eesti võrdlemise teiste riikidega, sest teisi
Urmas Ott oli ka Venemaal väga tuntud ning venemaa leinab teda väga suure aupaklikkusega. Urmas oli väga naerusuine inimene, ta ei mõelnud teravate ütlemistega kunagi halba. Kõik tema sõbrad mäletavad teda hea sõnaga ning austavad tema tehtud teletööd väga. Eesti teeb kõik selleks, et Eesti naised hakkaksid rohkem sünnitama. Eesti riik kehtestas isegi emapalga, et ka ärinaised hakkaksid sünnitama,kuid rohkem lapsi hakkasid tegema kodutud, alkoholikud, narkomaanid ning muud raha puuduses virelevad inimesed. Kuid asi ei ole nii hull paljud võimukad naised on saanud ka väikeste beebide omanikeks. Eestis on palju auväärseid ning kuulsaid inimesi ja nad on väga uhked, et on eestlased. Oma rahvust ei tohiks salata vaid kanda see välja auväärselt.
on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt, kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel kogus narkootikumi saamata, jääb ta otseses mõttes justkui haigeks tekivad võõrutusnähud. Vaimne sõltuvus on neist mõnes mõttes ohtlikum, kuna seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Enamasti arvatakse, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga kell ära lõpetada, ei märgata isegi kuidas ta sõltuvus vähehaaval suureneb. Narkomaanid võivad ka väga kergelt mürgituse saada ning surra, seda kas tänu üledoosile või ebapuhtale ainele. Üledoos tekib siis kui tarvitatakse korraga liiga palju narkootikume. Üledoos tekib enamasti selle pärast, et ei kontrollita tarbitava aine kangust või on aine ebapuhas. Teine mürgituse põhjus võib olla ebapuhas aine. Mitte kunagi ei saa olla kindel, et ostetud narkootikum on tõepoolest see, mida taheti. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde ka lisaaineid,
Edwin Sutherland kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme Sildistamine- selle tulemusel pannakse inimesele külge (kurjategija) silt Teisene deviantsus inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma Kuritegevuse paratamatus E Durkheim Kuritegevus on ühiskonnalse kasulik, kuna soodustab normijärgijate ühtekuuluvustunnet Ühiskond hoolitseb selle eest et alati oleks deviantsust
Aga alati ei tunta seda õiget armastust ära ja saadakse kõvasti haiget ja ollakse väga õnnetud. Selle kohta on ka väljend, ,, armastus on pime", mis vastabki peaaegu alati tõele. Oidipus abiellus teadmatusest oma emaga, ta oli õnnelik, kui ta ei teadnud, kes see naine oli, aga kui ta teada sai siis ta küll väga õnnelik just ei olnud. Kahjuks on ka osa ühiskonnast heidikud, kes elavad tänaval just ühe asja pärast, mis neid nende arust õnnelikuks tegi. Need on narkomaanid ja alkohoolikud, kes enam oma eluga hakkama ei saa ja elavad seetõttu tänaval. See aine, mida inimene tarbib, võib teda küll õnnelikuks teha, aga seda vaid selle mõju ajaks. Oidipus oli sõltuvuses võimust, mis teda pimestas. Ta küll teadis, et linnarahvas jõuab tõele ükskord ikka jälile, aga ta oli võimust joovastuses, et tal läks see sootuks meelest, ning jõudis pärale alles siis, kui asi käes oli. Õnn on ajutine nähtus
meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega? Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha? Kas tuleks internetist täielikult loobuda? 2 Sõltuvused Sõltuvus on haigus, mille põhjused jagunevad traditsiooniliselt sisemisteks ja välimisteks. Sisemised põhjused on seotud enamasti inimese iseloomu, väärtuste, kogemuste, oskuste, vajaduste, emotsionaalsete ja vaimsete protsessidega. Välimised
Kindlasti vajavad need inimesed kaaskodanike mõistvamat suhtumist, kuid väga raske on aru saada isikust, kes oma elu ära rikub ning pärast asja parandamiseks enam midagi ette ei võta. Palju odavam ja efektiivsem on ennetada probleemi, kui hiljem likvideerida tagajärgi. Seega tuleks hoopis teha tugevat tööd riskigruppidega, kellest võiksid muidu hiljem saada ühiskonna heidikud, et hoida üldse ära sellise ühiskonnagrupi tekkimist. Ühiskond, millest puuduksid kodutud, narkomaanid, alkohoolikud, töötud ja kurjategijad, on kahjuks ainult kauge unistus, mille poole tuleks siiski kindlasti pürgida. Parema tulemuse annab tõenäoliselt see, kui teha ennetus- ja kasvatustööd noortega, kes on piisavalt mõjutatavad ning kes on ju siiski meie ühiskonna tulevik. Samuti peab riik suutma hoolitseda selle eest, et riigis oleks piisav majanduslik heaolu, võimalikult väike tööpuudus ning vähem ebavõrdsust.
Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi. Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks. Seesugusel kujul on kanep tüüpiline niiöelda piibutubakas, millest muuseas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID? Kahjustavad hingamisteid (hasis, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
Uimastiturul üsna harva esinev toode. Marihuaana Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva.
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, ...
majandus on väga ettearvamatu ja Savisaar nimetab selle kõige põhjuseks Reformierakonna oskamatust juhtida riiki, aga kui on majandussurutise aeg, siis toimuvadki kõik langused kiirelt ja terve maailm vaevleb hetkel selle rakusega. Kevadel võisime me tänavatel kohata selle kohta reklaame, kus oli kirjas, mida oleks Keskerakond teinud ja mida tegid Reformierakondlased ja mis siis lõpuks tagajärjeks oli. Hukkaläinud inimestest on ka raske aru saada, nendeks on minu silmis joodikud, narkomaanid, kodutud. Kuigi vahel tahaksin teada, mis nendega juhtus, et algas selline meeletu allakäik ja neil on raske oma elujärjele tagasi saada. Kõigepealt on näiteks narkomaanile hakanud meeldima uimastid ja mida rohkem ta neid kasutab seda rohkem ta neid juurde soovib, tahaks teada tema probleemi, miks ta neid üldse pruukima hakkas? Kuid on ka tegelasi, kes suudavad tagasi normaalsele elule pöörduda. Ma lugesin hiljuti Mihkel Raua raamatut ''Musta pori näkku''
kiiresti HIV- epideemia Eestis edasi liigub. Noored ei usu, et selline koledus võiks teda puudutada või et sel oleks mingigi seos ,,mängudega", mida omavahel mängitakse. Noori peab nendest ohtudest teavitama. Eestis on loodud AIDS- i küsimustega tegelev mittetulundusorganisatsioon. Seal toimub HIV/AIDS- i ennetustöö riskikäitunmisega inimeste seas. Veel võtavad osa selle organisatsiooni tööst marginaalsed noored, seks- töötajad ja veeni süstivad narkomaanid. Lk. 6 Kokkuvõte Kui riik soovib HIV levikule piiri panna, peab tema tegevus selles valdkonnas olema järjepidev ja tõhus. Ravimite abiga säilib HIV- positiivsete töövõime ja see vähendab riigile ja ühiskonnale pandavat koormust. Kui kallid ravimid ka poleks, töötav inimene teenib selle osaliseltki tasa. Mis aga suremisse puutub, siis: kui miski on maailmas üldse kindel, siis see, et keegi ei ela igavesti. Lk. 7
ka ta vanemad kiusamisele jlile. Praegu pib ta juba kolmandas koolis ning ta on vga sbralikus klassis, kuid tema hinge jvad ikkagi armid sellest, kuidas teda viksena kiusati. Vgivald koolis on korduv ning ei lpe ka siis, kui pilased on kooli lpetanud vi koolist lahkunud, vaid mjutab nende arengut ebasoodsalt ka tulevikus. Rgitakse, et paljud lapsed, kes kannatavad vaimse vgivalla all, hakkavad liikuma kampades ja tegelevad varastamisega, joomisega ja mned neist on ka narkomaanid. Alati ei pruugi aga nii minna ja laps kannatab seda ksinda ning elab seda oma hinges le. Tavaliselt ongi vanemad viimased, kes mistavad, et lapsega on midagi lahti ning lapse hinge jb alatiseks mrk sellest. Mnedes koolides on fsiline vgivald vga tsine probleem. Me kik oleme lehtedes lugenud artikleid koolivgivalla kohta. Kirjutatakse kuidas koolilapsed peksid jlle teineteist ja kuidas petajad selliste pilastega hdas on. Ma arvan, et meie kooli pilastele vi siis vhemalt meie klassi
Eestis. Neid elab Eestis umbes veerandijagu ning siiani ei salli eestlased neid. See kõik tugineb ajaloole, kuna kunagi oli Eesti Venemaa okupatsiooni all mitmekümneid aastaid. Sealt tuleb ka viha nende vastu. Eestlased ei mõista venelasi, kes siiani ei oska rääkida eesti keelt. See ongi kõige suuremaks takistuseks omavahelisel suhtlusel ning samuti on nende kohta ka palju eelarvamusi. Eriti levinud stereotüübid on, et venelased on kas narkomaanid, allakäinud oma eluga või rumalad. Kindlasti leidub ka muid arvamusi nende kohta veel. Isiklikult arvan ise, et kõige suurem sallimatuse põhjus ongi keelebarjäär. Isegi, kui nad oskavad eesti keelt, siis nad ei ole altid seda rääkima. Keele oskamatuse tõttu või rääkida mitte tahtmise pärast ei suhtlegi eestlased venelastega ja tekivad eelarvamused ning sealt saavadki alguse konfliktid. Eestis võib leida ka sallivuse jooni
Uimastite tarvitaja ei kahjusta mitte ainult ennast, pingeid tekitavad pettused, valed, manipulatsioonid, mis viivad sõpruse ning perekonna lagunemiseni. Sissetulek, mis on vajalik toidu, rõivaste ning peavarju eest maksmiseks, kulub narkootikumidele ja alkoholile. Ka teised kohustused, nagu laste eest hoolitsemine, võivad jääda hooletusse, samuti võivad tekkida seksuaalprobleemid. Mõjud ühiskonnale. Sõltumusainetest põhjustatud hädad võivad esile tõusta ka teisiti. Paljud narkomaanid on eemaldunud tavapärasest elust, nad puutuvad kokku vaid väikese arvu teiste tarvitajatega. Neil on raske hankida tööd ja leida elukohta. Ühiskond tõukab neid üha enam eemale ja põlgab makstes kõrget hinda uimastitest põhjustatud kuritegude eest. Ühiskond kaotab ka narkomaanide töö tootlikkuse vähenemise, töölt puudumise, töötuse suurenemise ning teenistuse kadumise tõttu. Arvatakse, et Eestis on alkoholi
Tal oli mõneti õigus ja ometi ütles ta seda ammu enne I ja II maailmasõda. Vaid inimene võib olla nii sõge, et luua sellist hirmu ja terrorit, purustada nõnda palju ja tappa miljoneid nagu seda juhtus II maailmasõja ajal. Sõja iseloom on ainult aastatega muutunud. Ainuüksi Ameerikal ja Venemaal on kahepeale nii palju aatompomme, et võivad terve maakera sadu kordi õhku lasta. Samas kehtib tänapäeval ka ütlus, et ,,iga inimene on iseenda kellalööja". Suitsetajad, alkohoolikud, narkomaanid jms inimesed on sõltuvuses harjumusest, mis tunduvalt nende eluiga lühendab. Samuti prostituudid, kes tihti AIDSi põevad, ja pätid, kes kuritöö eest trellide taha pannakse. Selle põhjal tundubki nagu inimkonna loomuses oleks vaid hävitada end ja kõike enda ümber. Ajalugu näitab, et kui inimene midagi vajab, siis peab ta selle ka saama ükskõik mis hinna eest. Ometigi peaks inimesed endilt küsima, kas see hind liiga kõrge ei ole
vastu. Meie homne päev oleks helgem, kui poleks vaja tunda hirmu, nähes prügikastis sobravat eluheidikut, et äkki homme, kaotades töö, olen siin mina tema asemel. Möödudes trepikojas süstivast narkomaanist, pöörame pea kõrvale, et mitte näha ja hiljem nähtule mõelda. Meie endi tänane päev on selle võrra meeldivam, sest mida ei näe, seda ei eksisteeri. Aga kas homne päev on? Tänased prügikastiinimesed ja narkomaanid ei kao iseenesest ka homme kuhugi. Nad on ja jäävad, ilma abita lihtsalt surevad. Nende asemele tulevad teised ja keegi ei kindlusta, et lõpuks seal meie endi head tuttavat pole. Midagi peaks väga palju muutma kehtivas maailmakorralduses. Riigid peaksid proovima rohkem püüda tähelepanu pöörata oma abivajajatele. Arenemisruum elu paremaks muutmisel on on meil kõigil nii valitsusel kui üksikisikul.
· kõige suurem mure oli sõjapõgenikud ~70 000 lõunast · otsest sõjategevust ei toimunud · august 1945. a tulid Eesti vette saksa laevad, tulistasid Pärnut ja Kuressaart. Lasti Waldorfi tselluloosi vabrik õhku (omad inimesed) · Eestisse paigutati suur sõjavägi. Hulk oli üle 100 000. (Tallinn, Tartu, Valga, Narva, Võru kokku 100 000) · Eesti mehed viidi eemale kodumaalt (100 000 läks, 10 000 langes, 20 000 langes sõjavangi, 10 000 invaliidistusid) · Tekivad esimesed narkomaanid (morfiumist) · pärast I maailmasõda algas gripi pandeemia Euroopas. (60% haiged, 20milj. Surnut. 8000 Eestis) · Rajati lastekodud. · Aspiriin ning penitsiliin. Vohas tüüfus ning difteeria
Kanepitaimedest valmistatakse kolme uimastit- marihuaanat, hasishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana on kuivatatud kanepi puru, hasis kuivatatud ja kokku pressitud kanepivaik, kanepiekstrakt on siirupisarnane kontsentreerituim kanepitoode. Tänapäeval paljud arvavad, et kanep polegi päris narkootikum ja mõeldakse, et mis see üks suits mulle ikka teeb! Ega ta nüüd midagi hirmsat teegi, aga vaevalt see saab kokkusattumus olla, et peaaegu kõik süstivad narkomaanid on alustanud kanepist. Loomulikult ei mõtle paljud oma esimest suitsu tehes sõltuvusele ja ei unista narkomaaniks saamisest. Vaevalt ka ükski narkomaan on tahtnud saada narkomaaniks. Kanepi kasutamine Suitsetamisel mõjub kanep 10-30 minutiga, mõju kestab 1-5 tundi. Kui kanepi suitsetamise ajal süüa või juua, algab mõju 1 - 2 tunni pärast ja kestab kauem ning mõju on tugevam. Kuid suitsetamine pole ainus viis kanepi tarvitamiseks. Näiteks üks tervist
tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kuid millesse siis inimesed tänapäeval ebatolerantselt suhtuvad ja mis on selle põhjuseks? Eestlaste seas on väga aktuaalseks teemaks Eestis elavad venelased. Levinud on arusaam, et venelased on enamjaolt narkomaanid ning aids ja teised haigused levivad just nende tõttu. Ebatolerantsus avaldub ka selles, et paljud inimesed on selle vastu, et Eesti riigis võimaldatakse venelastele keskhariduse omandamist vene keeles ja veel arvavad eestlased, et Eesti kanalitelt tuleks ära kaotada venekeelsed saated. Usutakse ka seda, et venelased toovad kaasa ainult probleeme ning kõige parem oleks, kui nad oma kodumaale tagasi suunduksid. Nende kohta tehakse avalikult nalju, sõimatakse ja alandatakse nii
oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi suurtes doosides võib morfiin isegi krampe esile kutsuda. Raviannustes ei mõjuta morfiin oluliselt emotsioone ega kutsu esile koordinatsioonihäireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vähesel määral laiendav ja seetõttu vererõhku langetav toime. Morfiin : - puhtal kujul on morfiin valge kristalliline aine ning meditsiinis kasutatakse seda tavaliselt valuvaigistina vedeliku kujul süstimiseks - narkomaanid süstivad morfiini naha alla või lihastesse -morfiinisõltuvust on väga raske ravida kuna keha on harjunud pidevate morfiiniannustega ja selle pidev manustamine tekitab kehas mõnutunnet Morfiini struktuurivalem avastati 1925.aastal ja kinnitati ametlikult 1952.aastal. Allikas:Eesti Loodus Kofeiin Inimestel, kes tarvitavad ohtralt kofeiini, pärinegu see kohvist, teest,
kes ei ole veel narkosõltuvuse küüsis? · Kõige tähtsam on probleemi tõsiduse tunnistamine riiklikul tasandil. Tunnistades probleemi olemasolu, on võimalik rakendada ka üleriigilisi abinõusid. · Riik peab kiiremas korras karmistama seadusi, mis karistavad narkootikumidega kaubitsemise eest. Põhiliseks tähelepanu objektiks peavad narkomaani asemel saama narkootikumidega kaubitsevad "valgekraed", kes ise reeglina ei ole narkomaanid, kuid rikastuvad teiste elude hinnaga. Narkosõltlane on vaid narkoahela viimane lüli, kes vajab ravi, mitte karistamist. · Koolid peavad olema valmis oma lapsi narkosõltuvusse sattumise eest kaitsma. Nad peavad endale teadvustama ohud, mis võivad last oodata koolis ja selle lähemas ümbruses. Kuna narkomaania on hakanud Eestis kiiresti levima, siis ka rakendatavad abinõud peavad olema olukorrale vastavad: lapsevanemate valve koolides, uimastite
tegevuse tagajärgi, ei suuda nad Second level ennast kontrollida. Third level Fourth level Seksisõltlased kipuvad üle- Fifth level seksualiseerima teisi inimesi ja olukordi, leides seksuaalseid vihjeid ka kõige süütumates olukordades või märkustes. Nagu alkohoolikud ja narkomaanid, tulevad ka seksisõltlased tihti perekondadest, kus vanemad on alkoholi- või seksisõltuvuses või emotsionaalselt kättesaamatud. Patrick Carnesi tuhande seksisõltlase uurimus näitab, et 82% neist oli lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud. Rohkem kui pooled sõltlased on pärit emotsionaalselt külmadest, vähehoolivatest peredest, kus seksist rääkimine on tabu või peetakse seksi koguni vastikuks. Seksisõltuvuskäitumise tüübid 1
Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma? Floridas Jupiteris olevas Scrippsi uurimisinstituudi professor P. F. Kenney serveeris oma töörühmaga rottidele rohkes koguses nende tavatoitu ja peale selle veel pääsu kääbuskohvikusse, mis oli täis isuäratavaid kaloririkkaid toite. Vorstikesi, juustuküpsiseid sokolaadi. Rotid jätsid oma tervisliku tavatoidu pikalt mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde. Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid sokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult e...
Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. HIV-epideemia on HIV-nakkuse laiaulatuslik puhang. Eestis algas HIV-epideemia 2000. aastal, siis vaikiti see maha, alles 2004. aastal pärast Global Fund`i rahalise abi saamist hakati epideemiast rääkima. Eesti on HIV-epideemia laienemise kiiruse poolest esikohal Euroopas 2000. aastast. Üks põhjuseid miks HIV levib on see, et osad narkomaanid kasutavad endale uimastite süstimisel mitte-steriilseid süstlaid. Lisaks sellele levib see ka sugulisel teel, kui ei kasutata kaitsevahendeid ja see võib levida ka emalt lootele platsenta kaudu. HI-viiruse infektsioon põhjustab inimestel HIV-infektsiooni. HIV-positiivsetel inimestel võib viirus põhjustada omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi ehk AIDS'i. Peale nakatumist hakkab organism tootma viiruse vastu antikehasid. Haiguse kulg sõltub sellest, kellelt inimene on
need levivad ka näiteks sugulisel teel. Seetõttu Kohanemus on organismi võime kaitsta end levivad need ohtlikud haigused ka mitte mürgitamisreaktsiooni eest, kui narkootikumi või narkomaanide seas ja on ohtlikud kõigile. muud uimastit manustatakse korduvalt. Kuigi aine Spetsialistid ütlevad, et aidsi nakatuvad kõigepealt kogus jääb samaks, väheneb aine mõju. narkomaanid, siis prostituudid. Nende järel Narkootilise aine kasutaja aga arvab, et ta kannatab vastsündinud, kes saavad viiruse oma vanematelt. rohkem, ning seetõttu peab varasema mõju Ja viimaks täiesti tavalised inimesed. saamiseks annust suurendama. Enimlevinud konfiskeerimisjuhtude arv
teadmatult teistele edasi anda. Haigus on praeguseni veel ravimatu ning lpeb alati surmaga. Kui viirus avastatakse varajaseimas faasis ning haige saab iget ravi, on vimalik edasi lükata AIDS-i tekkimist. Praegusel hetkel pole leiutatud ühtegi selle haiguse eest kaitsvat vaktsiini. Lisaks seksile, levib hepatiit B/C ka läbi vereülekannete, süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega. Peamised haiguskandjad on medtöötajad ja narkomaanid. Praeguseni on hepatiit ainuke suguhaigus, mille vastu on vaktsiin. Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. gonorröa ehk tripper. Põhjustajaks on bakter. Naistel erilisi tunnusmärke pole, peamine on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
