investeerime jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse. 6. EELISTA EESTIMAIST Ostes Eestis valmistatud kaupu ja tarbides Eestis pakutavaid teenuseid anname Eestile tööd ning toome aastas eelarvesse miljard krooni. Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Kärdla osakonna juhatus on seitsmeliikmeline: Inge Talts, Tiit Harjak, Karin Poola, Irina Luik, Mart Kaups, Aino Kerde. Osakonna juhatuse esimees on Annely Tikerpuu-Kattel. Käina osakonna juhatus on kolmeliikmeline:Alar Kääramees, Linda Tikk, Triinu Schneider. Osakonna juhatuse esimees on Alar Kääramees
kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. 2007. aasta Riigikogu valimised 2007. aasta Riigikogu valimiste eel tegi erakond rohkesti valimisreklaami, sealhulgas
sotsialistide peahäälekandja L'Avanti! toimetamine. 1915. aasta mais astus Itaalia sõtta, Mussolini läks rindele 1917. aastal naases raskelt haavatuna kodumaale Mussolini elu 19171945 Teda vaevas kaugele arenenud haavanditõbi 1921. aastal lõi ta poliitilise partei Partito Nazionale Fascista (Rahvuslik Fasistlik Partei) 1922. aasta oktoobris läks Mussolini kaasparteilaste õhutusel Rooma ja nõudis valitsuses vähemalt viit ministrikohta 29. oktoobril sai peaministriks ning moodustas oma valitsuse 1927. aastal loodi teisitimõtlejate vastu võitlemiseks salapolitsei ehk OVRA (Opera Voluntaria per la Repressione Antifascista), mille juhiks sai Mussolini 1928. aastal võeti vastu valimisseadus, milles sätestati, et kõik parlamenti kandideerijad valib välja Fasistlik Suurnõukogu tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonide esitatud nimekirjade alusel.
väljendus ESDP ja Eesti Maa-Keskerakonna liitumises 1996. aasta sügisel. Erakonna nimeks sai valimistelt rahvale tuttavaks saanud Mõõdukad. Parim tulemus Riigikogu valimistel Kolm aastat hiljem saavutas valimisvõidu valimiste eel koostöökokkuleppe sõlminud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate blokk, mille valitsust hakati nimetama kolmikliiduks. Riigikogus seekord koguni 17 kohaga esindatud Mõõdukatele kuulus valitsuses viis ministrikohta. Juba eelnevalt olid Mõõdukad alustanud sisulist koostööd aastaid varem Isamaaliidust lahku löönud poliitikuid ja talumeeste erakondi ühendanud Eesti Rahvaerakonnaga (esimees Toomas Hendrik Ilves). Sügisel 1999. toimus ka erakondade ametlik ühinemine. Teises Laari valitsuses esindasid Rahvaerakonda Mõõdukad põllumajandusminister Ivari Padar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahvastikuminister Katrin Saks, sotsiaalminister Eiki Nestor ja
partei pooldajaid. Mussolini näitas riigile, milleks ta on võimeline. Mussolini võttis appi kõik oma ajakirjanikuriukad-ja osavused, et saavutada rahva hulgas tähelepanu ja võita toetust. 1920. aastatel oli Mussolini itaallaste hulgas väga populaarne. Sellel oli ka põhjus, kuna heaolu ühiskonnas kasvas. Paljud inimesed leidsid tööd ja tundus, et riik, mis pärast Imaailmasõda oli varemeis, kosub. Nimelt 1922. aastal nõudis Mussolini kuningalt ministrikohta. Kõiki hämmastas, et Mussolini astus Facta kohale, ministrikohale. Kuningas kartis kõige halvemat, et Mussolini võib võimu haarata. Tema võim riigis ja autoriteet tugevnesid, kasutas ära suurettevõitjate toetust, kes pöördusid tema poole palvetega, kui ta ole ära keelanud vabad ametiühingud. Nii haaraski ta oma kätte üha suurema võimu, nii sai temast il duce kogu rahva juht. Toetuseks Mussolini sai fasismile parlamendi ja PFI muutus usaldusväärsemaks. Ühendas aktivistide
(International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 265 liikmega Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party, EPP). Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Karel Rüütli (sündinud 25. detsembril 1978 Tartus) on Eesti poliitik, XI Riigikogu liige,
Opositsioonist" koostöölepe, mille eesmärgiks oli moodustada ühine valitsus pärast 1999. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi. 1999. aasta 7. märtsil toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 2. ja 3. kohta Isamaaliiduga. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. 2000-2001 1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas. 2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis
Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. · 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 3.2. Fasistliku diktatuuri olemus: (Vt. ka õpik lk.133-134) · Sisepoliitika: · NB! Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). · Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees,
kujunesid endise sotsialisti B. Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks. Rahvusluse rõhutamine ja lubadus riigis ,,kord majja lüüa", suurendas selle populaarsust. 1922. aastal korraldasid fasistid ,,marsi Rooma". See oli jõudemonstratsioon, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele viis ministrikohta. Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. Diktatuur kehtestati järk-järgult 1925-1929 aastatel. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. Laiendati mussolini kui valitsusjuhi õigusi. Ta ei vastutanud enam parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees. Kuningas oli aga pideva fasistide poolt lähtuva surve all. Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem
endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. 1922. aastal nõudis Mussolini viit ministrikohta valitsuses. Ta nõudis, et tema partei kaasataks valitsusse. 29. oktoobril 1922 korraldas ta marsi Rooma, mis otseselt ei olnud küll riigipööre, küll aga võimu väljendus. Kõikjal Itaalias hakkasid fasistid looma relvastatud salku ja kandsid tunnusena musta särki. Mustsärklased korraldasid kokkupõrkeid nii kommunistide kui nende toetajatega ning võitlesid kurjategijatega. Paljudes linnades vahetati politsei mustsärklaste vastu välja.
Võitlusliidud kujunevad endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust suurendab lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse ) rõhutamine. · 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja 5 ministrikohta. II Fasistliku diktatuuri olemus: A) Sisepoliitikas: · NB! Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). · Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel. · Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. · Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult
suurärimeestele ning vaenlasena nähti isegi kirikut. Poolehoid oli seega väga väike ning 1919. aasta valimistel ei saanud fasistid parlamendis ainsatki kohta. 1921. aastal asutas Mussolini poliitilise partei Partito Nazionale Fascista. Seekord olid vaenlasteks sotsialism ja ähvardav punarevolutsioon. Strateegia kandis vilja ning 1921. aastal võitis fasistlik partei parlamendis kolmkümmend viis kohta. 8 1922. aasta oktoobris nõudis Mussolini, et talle antaks valitsuses vähemalt viis ministrikohta. Nõudmise mittetäitmisel ähvardati fasistide sissemarsiga Rooma, et jõuga võim üle võtta. 29. oktoobril sai Mussolini kuningalt ettepaneku moodustada oma valitsus. Pärast eelpool nimetatud sündmusi algas Itaalias fasistliku valitsemissüsteemiga ajajärk, kus valitsusvõim oli kontsentreeritud poliitiliselt parempoolse diktaatori kätte. Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia
Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. 1922 korraldasid fasistid "marsi Rooma" - jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. · Fasistliku diktatuuri olemus: Sisepoliitika: Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). Diktatuur kehtestus järk- järgult aastatel 1925-1929. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid ja laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult
Norra naised on rohkearvuliselt esindatud muuhulgas ka Stortingis (Norra parlamendis) ning tippjuhtide seas. Naised moodustavad riigi tööealisest elanikkonnast märkimisväärse osa. Kuigi peab tunnistama, et poliitilistele kohtadele ja riigiametitesse määratakse endiselt rohkem mehi, on märgata kindlat tendentsi üha suurema naiste osakaalu suunas. 1986. aastal tollase peaministri Gro Harlem Brundtlandi moodustatud teise valitsuse koosseisu kuulus enim naisi maailmas nende käes oli 8 ministrikohta 18st. Vastavalt 1978. aastal vastu võetud võrdse staatuse seadusele on keelatud igasugune diskrimineerimine soolisel alusel välja arvatud siis, kui selline tegevus just edendab soolist võrdõiguslikkust. Kuigi üldiselt järgitakse põhimõtet "võrdse töö eest võrdne tasu", leidub siiski näiteid sellest, et Norra naised on palgataseme võrdluses jätkuvalt meestest mõnevõrra halvemal positsioonil.
ITAALIA: Mussolini, fasistide võimuletulek 1920-ndate alguses oli Itaalias sisepoliitiline kriis, põhjusteks: I MS tõttu oli inimkaotused väga suured Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud nende nõudmistega Itaalia ühiskonnas kasvas vasakpoolsete mõju 1922.a. korraldasid fasistid "marsi Rooma"- jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Mussolinile anti peaministri koht ja 5 ministrikohta. Rapallo leping Venemaa ja Saksamaa sõlmisid Rapallos Versaille'i vastase koostöölepingu. Saksamaa asus Vene sõjatehaseid kasutades arendama om sõjatööstust. Komitern - ülamaailme Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes riigis kujunes kommunistlik partei mõjukaks jõuks, nende eesmärgiks oli haarata võim riigis (ka vägivallaga). Asusid rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis.
Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. 1922 korraldasid fasistid "marsi Rooma" - jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi (peaministri) koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2.3.2.Fasistliku diktatuuri olemus: Sisepoliitika: Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega (valitsuses oli fasiste 1/3; parlamendis ~10%). Diktatuur kehtestus järk-järgult aastatel 1925-1929. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid ja laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid, kes enam ei vastutanud
suuremale osale ühiskonnast. See tõi fasistlikule parteile sama aasta parlamendivalimistel 35 kohta. Kuigi fasistid polnud enam vägivaldsed poliitilises mõttes, jätkasid nad oma kallaletunge tänavatel, mida sidusid osavalt erinevate streikidega. Sotsialistid üritasid märatsevate fasistide vastu võidelda, kuid asjatult. See näitas, kui tugevad fasistid tegelikult olid. 1922. aasta oktoobris läheks Mussolini kaasparteilaste õhutusel Rooma ja nõudis valitsuses vähemalt viit ministrikohta. Juhul, kui tema nõudmisi ei täideta, ähvardas ta fasistide sissemarssiga Rooma ning võimu haaramist jõuga. Tollane peaminister Facta palus kuningas Vittorio Emanuele III kuulutada välja sõjaseisukord, kui kuningas, kartes kodusõja puhkemist, pakus Mussolinile hoopis osalust valitsuskoalitsioonis. Mussolini ei olnud sellega aga nõus ning seetõttu ei jäänud kuningal muud üle, kui nimetada Mussolini 29. oktoobril peaministriks ning tal moodustada oma valitsus
olevasse kolmikliitu oleks ka Rohelised kaasatud; Soomes pidevalt valitsuse Rootsi Rahvapartei; Sveitsis on reegel, et valitsuses on alati 4 parteid) Erakonnad valitsustes Eestis on Reformierakond 12 aastat järjest valitsuses olnud (81% kogu ajast), RL on olnud 51%, IRL ja SDE 42% ajast. Keskerakond on olnud valitsustes 25% kogu ajast. Ajaarvamine käib alates 1992. aastast. Valitsustes on kokku olnud 189 ministrikohta. 23% ministrikohtadest on olnud Reformil ja IRLil. Sõltumatud ministrid - need kes astuvad valitsusse ja parteisse, alles pärast valimisi ja saavad nii ministriks. Hetkel Jüri Pihl ja eelmises valitsuses Toivo Maimets. Eri persoone on olnud valitsustes 106. Valitsuste ettepanekte rohkus seadusloomesse on näha kasvu, esimene valitsus tegi ettepanekud 56% seaduseelnõudele, tänapäeval aga juba 71%. Valitsuste lahkumine Kõige tavalisem on valitsuste lahkumine seotud valimistega
võinud teda võimult kõrvaldada. Toimus kollektiviseerimine. Hävitati suur-ja väikeettevõtjaid, asendati neid kontoriametnike ja proletaarlastega. Tööpuudus kaotati. 1936.a Stalini konstitutsioon, milles deklareeriti õigusi, vabadusi ning üldist ja võrdset valimisõigust. Pidi samuti looma Lääne üldsusele Nõukogude Liidust sündsa pildi. -Mussolini ja marss Rooma 1922.a okt Napolis toimunud kongressil nõudis Mussolini ultimatiivselt fasistidele viit ministrikohta, ähvardades muidu marssida Rooma... Marss Rooma lõppes sellega, et kuningas Vittorio Emanuele III tegi Mussolinile ülesandeks moodustada valitsus. Võeti kinni 43.a lääneliitlaste poolt, sakslased vabastasid, püüti uuesti kinni, riputati Milano keskväljakule -Franco Hispaania POLIITIKA diktatuur, vähemuste mahasurumine, puudus demokraatia, tsensuur, hakkab suhtlema lääneriikidega. Peale tema surma lõppes diktatuur, rohkem demokraatlikumaks läks
Võitlusliidud kujunesid endisesotsialisti Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse rõhutamine. · Aastal 1922 korraldasid fasistid ,,marsi Rooma" jõudemonstratsiooni, millega taheti valitsusele ja kuningale näidata oma jõudu ning nõuti ministrikohti valitsuses. · Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele 5 ministrikohta. 2. Fasistliku diktatuuri olemus: · Sisepoliitika: a. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid b. Laiendati valitsusjuhi õiguseid, kes enam ei vastutanud parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees c. Keelustati kõik parteid peale fasistliku; kehtestati üheparteisüsteem d. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur e. Propageeriti rahvuslust f. Kiusati taga antifasiste; suleti neid koonduslaagritesse NB
valimiseelsetest lubadustest minnakse üsna kaugele, enne oli vaja sõja võitmisele mõelda. Senise AV kursi jätkamine tõrjuks poolehoidjad vasakutest eemale. Teine põhjus oli välispoliitiline. Öeldi, et valitsuses on palju enamlasi. Kaks kõige rohkem hääli saanud erakondi olid vasakud. Pärast mõningaid kaalumisi loodi Sotsdemide, tööerakonna ja rahvaerakondlaste koalitsioon. Otto Strandmani I valitsus. Päris võrdsed koalitisoonierakonnad ei olnud. Rahvaerakond sai kõigest 2 ministrikohta, kui ülejäänud kaks erakonda said kumbki 5. Koalitsioonis algusest peale sisepinged, mis aja jätkudes üha süvenesid. Rahvaerakond ei olnud rahul, et talle jäetud nii marginaalne roll. Küsimus, kuidas teostada agraarreformi. Seisukohad läksid selles osas väga lahku. Skandaalid Aleksander Oinas 1919 suvel teatas Eestis tegutsevate kommunistide põrandaalune juht V. Kingissepp, et tema on Oinase korteris peavarju leidnud. Oinase asemel Aleksander Hellat. Skandaalid lisateguriks
demokraatlikke vabadusi kitsendas mõnevõrra kaitseseisukord. Lisaks muule võeti vastu ka 1919 maaseadus, 1920 võrti vastu rahuleping Nõukogude Venemaaga,. Asutava Kogu valitsused Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Otto Strandmani I valitsus. Päris võrdsed koalitisoonierakonnad ei olnud. Rahvaerakond sai kõigest 2 ministrikohta, kui ülejäänud kaks erakonda said kumbki 5. Koalitsioonis algusest peale sisepinged, mis aja jätkudes üha süvenesid. Rahvaerakond ei olnud rahul, et talle jäetud nii marginaalne roll. Küsimus, kuidas teostada agraarreformi. Seisukohad läksid selles osas väga lahku. Skandaalid- 20.09.1919 rahvaerakond teatas, et kutsub oma ministrid valitsusest tagasi. See oleks tähendanud koalitsioonivalitsuse lõppu, tehti „remont“ tööerakonnast kaks ministrit
Sellistes tingimustes, nähes, mida armees tehakse, mis revolutsioon on teinud, deklareeris sõjamin Gutškov 1.mail, et tema ei saa enam vastutada sõjapidamise eest ning astub tagasi. Tekkis vajadus valitsusremondi järgi. 6.mail astus ametisse AV II koosseis. Peamin oli jätkuvalt Lvov, koha säilitasid veel 8 ministrit, kaasa tõmmati ka 6 uut ministrit. Toimus jõudude ümber jagamine valitsuse sees, juhtivaks jõuks uues valitsuse koosseisus kujunesid kadetid, kelle käes oli 5 ministrikohta. 2 min kohta oktobristidele, 2 Progressiivsele parteile, ülejäänud 6 kohta läksid vasakparteidele. 2 esseeri, 2 sotsdem ja 2 rahvasotsialisti. Kerenski, esseer, võttis üle Kutškovist vabaks jäänud sõja- ja mereväemin ametikoha. Uus valitsus, mis oli muutunud senisest tunduvalt pahempoolseks, oma deklaratsioonis võttis üle terve rea revol demokr seisukohti, lubades sõja peatset lõpetamist, lubas asuda ümber vaatama rikkuste erinevat kogunemist