- Võimsad õhukeerised, mis jaotatakse kolme klassi: Kesklaius, kus esinevad lainetsüklonid. Troopiline ja lähistroopiline vööde, kus esinevad ookeanide kohal troopilised tsüklonid. Väiksemamõõtmelised keeriseid atmosfääriks, mida nimetatakse trombideks, tornaadodeks ja vesipüksteks Kuna õhurõhk on tsükloni keskosas madalam, siis õhk liigub keeriseliselt keskosa poole (parempoolne joonis). Kuna antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast õhurõhust kõrgem, liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole, (vasakpoolne joonis). Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb. Kõrgrõhkkond tähendab suvel õhu soojenemist, õhuniiskuse vähenemist ja püsivat selget ilma, talvel aga selget ja külma ilma. Keskmiselt (1) jooniselt on näha, et valitsevad edela- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku, millepärast idas on soojem, kui läänes, kus on ülekaalus loode- ja põhjatuuled
Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa
See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved
osa hajub pilvedes ja jõuab maale hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus moodustavad kogukiirguse. Maapinnale jõudnud kiirgusest neeldub maapinnas, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Aluspinna albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Lume puhul on see 0,9 või üle selle. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Taimkattega maapinna albeedo on 0,25. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe : R=Q(1-A) E kus R- kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus , A-albeedo, E efektiivne kiirgus
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast pole teada. Kliima
Seebivesi märgab kõrt. 11 Mispärast käterätte ei tehta villasest riidest? Villane riie on tihti rasvane, mistõttu käsi sinna kuivatada ei saa. 12 Kas on õige öelda, et vee tungimine peenikesse torusse on põhjustatud kapillaarsusest? Ei. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seina molekulidega tugevamini kui omavahel, siis vedelik märgab toru ja ronib toru seinu mööda üles. Vastupidisel juhul jääb tase torus madalamaks ümbritsevast tasemest. Vesi märgab klaasi. Ülesanded 1 Äikese korral saab lihtsalt määrata, kui kaugel välku lööb. Selleks tuleb mõõta aeg välgu nägemise ja müristamise alguse vahel. Seda võib teha ka sekundite lugemise teel. Saadud sekundite arv jagatakse kolmega ja saadakse välgu löömiskoha kaugus kilomeetrites. Põhjendage meetodit. Jagatakse kolmega, kuna heli kiirus on 340 m/s. 2 Asetame äratuskella vaakumpumba kupli alla
1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond) - Vihmaperiood Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule ...on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km) Tsüklon ...ehk madalrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu tuuled puhuvad äärealadelt põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja kaasnevas sademed. Tavaliselt liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. Ilm Eestis: 1. Talvel - sula, sajab, tuuline 2. Suvel - jahe, sajab, tuuline Antitsüklon ..
Eestis tähtsamat ona Läänemeri. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. V: Tsüklon on mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, mille keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklon on sarnaselt tsükloniga mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, kuid vastupidiselt tsüklonile on selle keskosas õhurõhk kõrgem kui servadel ning selles valitsevad laskuvad õhuvoolud. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? V: Seal kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? V: Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula. Antitsüklonid toovad meile selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. 24. Võrdle külma ja sooja fonti. V: Külm font - Tekib külma õhu soojale peale tungimisel.
2500 aastat tagasi arvati, et silmadest väljuvad erilised kiired, millega kombitakse kehi ja selle tulemusel neid tajutaksegi. Tegelikult on aga igale füüsikaslisele nähtusele olemas täiseti vett pidav teooria ja ka täiesti tõestatav arutelu. Teadlaste suureks sammuks on olnud meie meelte uurimine, eriti on rakse uurida sellist keerukat meeltesesundit nagu nägemine. Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena.
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus. Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi : 1. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb, tõuseb see kõrgemale, kui aga üleval pool õhk jaheneb, vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi- või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri ja annab leilisaunale õige väärtuse. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema
siniste kiirte kaotus on siis kõige märgatavam. Mida suuremad on päevaga võib vahetult maapinna kohal olev poolt. Seelle skaala null või nn. osakesed, seda pikemaid laineid nad õhukiht olla palju kuumem selle kohal absoluutne null kujutab endast kõige hajutavad, seda ühtlasem on erineva olevast õhust. Seetõttu toimub maapinna madalamat temperatuuri, mis on temperatuuri kõikumise perioodi lainepikkusega kiirte hajumine. Udu ja suhtes peaaegu paralleelselt liikuva võimalik, s.o niisuguse aine teoreetiline
prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele värviline riba, mille üks äär on punane, teine violetne, vahepealsed värvused, temperatuur langeb, laskuvas tõuseb. Temperatuuri adiabaatiline gradient – näitab temperatuuri muutust k/100m kohta vertikaalses suunas. alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine.Spektri ül on erineva lainepikkusega kiired üksteisest eraldada. Kiired Kuivadiabaatiline – kui õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 kraadi võrra murduvad seal, kõige vähem murdub punane, rohkem violetne .Solaarkonstant S 0 iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel 100m kohta, siis seda temp muutust nimetataksegi kuivadiabaatiliseks gradiendiks. See leiab aset, seni kuni õhk on veeaurust küllastumata. piiril
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volfram? Sest just see meta
õhumassi, mis on teineteisest lahutatud frondiga. Tsüklon liigub tavaliselt läänest itta. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakul külm front. Tsükloni eluea 4 protsessi: *Algstaadium- tekkinud tsüklonit tähistab sünoptilisel kaardil tavaliselt ainult üks kinnine isobaar. Arenemise algstaadiumis esinevad tsüklonis suletud (peaaegu ringi kujulised) isobaarid ainult alumistes, maalähedastes õhukihtides. Kõrgemates õhukihtides tekib tsüklonaalne keeris alles tsükloni edasises arenemiskäigus. *Tüüpiline noor tsüklon- selles staadiumis õhurõhk tsüklonis langeb intensiivselt ja tsüklonaalne keeris levib järjest kõrgemale. Maapinnal tekib sooja õhu sektor e soe sektor. Tsükloni tsentris õhurühk langeb endiselt. Hästi arenenud noorel tsüklonil on maapinnal juba mitu kinnist isobaari. *Tsükloni maksimaalse arenemse staadium- tsükloni süvenemine kestab edasi seni, kuni tsüklon jääb temp asümeetriliseks,
Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. · valgus langeb sarvkestale · õhu ning sarvkesta piirpinnal toimub valguse põhimurdumine SILMALÄÄTS
on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis
toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas
aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla. Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon ulatuslik kõrgrõhuala · Tekivad ookeani kohal, liiguvad läänevoolus läänest itta. · Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. · Tagalas loodest tulevad külmad tuuled. · Madalrõhualaga kaasas ka sademed.
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele.
kõige väiksem temperatuuril 10 ºC kuni 15 ºC). Eestis üsna harv nn. lumeudu tekib, kui temperatuur jääb vahemikku 0 ºC kuni 10 ºC või küünib alla 15 ºC. Kui temperatuur langeb aga väga madalale (29 kraadini) ja õhuniiskus on 100%, siis arenevad veepiiskade asemel hoopis jääkristallid, seda laadi udu nimetatakse külma- ehk jääuduks. Lume osa udu tekkes võib märgata eriti kevadel või ka üldiselt lume sulades, mil lumepinna temperatuur on umbkaudu null kraadi, õhutemperatuur aga tunduvalt kõrgem. Soojus liigub siis õhust lumme ning energia kulub lume sulatamisele. Selleks, et õhu küllastunud olek sulava lume kohal säiliks, on vaja intensiivset niiske õhu juurdevoolu, mis taastaks kondenseerunud veeauru hulga. Jäide on Eesti teedel talvel üsna tavaline, aga sageli ka ohtlik nähtus. Kui lääne poolt saabuv soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis
kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet
välja tavaliselt frontide ookeanide kohal. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. o Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas. Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist. Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine
- väiksem jää kohal, kui vee kohal samal temperatuuril - väiksem lahuse korral, kui puhta vee korral - väiksem laetud osakese kohal - suurem osakese kohal raadiusega r, kui tasapinnalise vee korral 30. Kuidas tekib looduses kondensatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde; 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 31. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? - Adiabaatilise jahtumise tõusmisel - Segunemisel külmema õhuga - Aluspinna jahtumisel - Otsese väljakiirguse teel - Sooja õhuvoolu kokkupuutel külmade pindadega 32. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal - kaste - hall - härm - jäide - tahke ning vedel kirme. 33. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? Nimetaja Udu Hägu Somp
õhu tihedusest. Kujutis võib olla kas päripidine või ümberpööratud. Eristatakse ülemist, alumist ja külgmiraaži. Külgmiraažide puhul tekib kujutis originaalobjektist paremale või vasakule Alumine miraaž Maapinnalähedases õhukihis võib tiheduste erinevuste tõttu samuti tekkida märgatav valguskiirte tee kõverdumine, mida nimetatakse maapinnalähedaseks refraktsiooniks. Kui maapind kuumeneb tugevasti, siis langeb tavaliselt õhutemperatuur teatud õhukeses kihis ülimalt kiiresti ja seetõttu kõrguse suurenedes maapinnast õhu tihedus ei muutu või isegi kasvab. Seetõttu levivad valguskiired maapinnaga üpris paralleelselt või isegi kalduvad pisut kõrgemale ning nii tundub eemalasuv objekt olevat horisondist madalamal. Seda nimetatakse alumiseks miraažiks ja see on tüüpiline kõrbelistele aladele. Päikesepaistelise ilmaga võib tihti näha eeskätt asfaltteedel vesiseid laike või triipe
Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta. Lokaalselt võib esineda ka temperatuuriinversioone nähtus, mille korral õhutemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb. Selline olukord võib esineda peamiselt maapinna lähedal. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.
vulkaanilise materjali kuhjumisel VAHEVÖÖ - kiht Maa sisemuses, maapinnal. mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. KILPVULKAAN - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb SISETUUM - Maa tuuma keskosa, peamiselt basaltseist tuuma kõige kuumem osa. laavavooludest. VÄLISTUUM - tahke sisetuuma ja AKTIIVNE VULKAAN – ehk vahevöö vahel, Maa tuuma välimine tegevvulkaan, pidevalt või osa. mõne(kümne) aastase vaheajaga OOKEANI KESKAHELIK - tegutsev. vulkaaniline mäeahelik, mis läbib
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
Küllastunud veeauru rõhk osakese kohal raadiusega r on suurem kui tasapinnalise vee korral. Lahuse korral on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui puhta vee korral. Küllastunud veeauru rõhk on väiksem ka laetud osakese kohal. 42. Kuidas tekib looduses kondendatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde. 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 43. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? tähtsaim protsess on õhu adiabaatiline jahtumine tõusmisel konvektsiooni puhul õhk tõuseb püstsuunas õhk võib tõusta ka piki tuulepoolset mäekülge tõusmist esineb ka frontidel segunemine külmega õhuga (kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi. Sellistest pilvedest tekib ainult nõrku sademeid.). Aluspinna jahtumisel võib tugeva
see toimub aeglasemalt, sest puit on halb soojusjuht. Kui inimene sauna läheb on tema kehatemperatuur madalam kui õhu temperatuur saunas, toimub soojusülekanne inimese keha kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana. Kuna inimese keha sisaldab vett, hakkavad teatud temperatuuril inimese kehale tekkima higipiisad, mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Sel moel jahtub keha ja langeb kehatemperatuur. Kui visata kuumadele kerisekividele vett, siis vesi aurustub ja tõuseb õhu niiskus ning hetkeks tundub õhk kuumemana, sest veeaur juhib soojust paremini. Veeaur kondenseerub ja jahtub.
Hingamine on temperatuurist sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu liiga madalal temperatuuril. Optimum +25oC (meie taimedel), max +40oC. Temperatuuri tõus kasulik taime kasvule teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. Hingamine alla 0 o (nii kaua kui taim elus ta hingab). Palju taim kasvab sõltub hingamise ja fotosünteesi vahest. Temp tõus ei too alati kasvu kaasa, üle optimumi kasv aeglustub. Kas ilm taimekasvuks soodne / ebasoodne - iseloomustab ööpäeva keskmine õhutemperatuur. Aktiivse ja efektiivse temperatuuri mõisted. Aktiivne temperatuur: ööpäeva keskmine temperatuur üle +5 o (taim kasvab). Edasi räägitakse aktiivne temperatuur kitsamas mõttes - ööpäeva keskmine temp üle +10 o (tähis Ta). Efektiivne temperatuur: palju seda soojust mis oli päeval kasut taime kasvuks (tähis tef), tef = ta-tbm. Klimaatiline norm st paljude aastate keskmist temperatuuri. Kui summa väiksem kui paljude aastate keskmine, siis on temperatuur ebasoodne. Kõige
liiguvad),seda suurem on temperatuur. 10. Kuidas on võimalik eraldada õhust selle koostises olevaid gaase? Veeldame õhu ära, laseme keeda. 11. Kuidas põhjendada lume sulatamist soola abil talvel teedelt? Soolalahuse sulamistemperatuur on madalam kui 0 kraadi. 12. Kuidas sõltub gaaside lahutuvus temperatuurist? 13. Kuidas toimub jääkristalli moodustumine härmastumisel? Õhutemperatuur langeb alla kastepunkti (temperatuur, mille juures muutub veeaur küllastuvaks). Kui õhutemperatuur ainult langeb, hakkab osa veeauru eralduma. Tuleb leida kindel koht,et leida jääkristall. 14. Kujutada osakeste paiknemine gaasis. Hõredalt. 15. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri,mille juures aine muutub tahkest vedelaks. 16. Mida näitab suhteline ehk relatiivne õhuniiskus? 17. Mida tähendab, et küllastunud aur on vedelikuga tasakaalus? Nii palju molekule ki tuleb vedelikust välja, sama palju pöördub ka tagasi. 18
Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
