Kordamisküsimused 1.Kirjelda UART kaadrit. Universaalne asünkroontransiiver Programmeeritud mikrokiip, mis juhib arvutit ja välisseadmeid ühendavat jadaliidest. Täpsemalt öeldes kujutab see endast RS-232C DTE (Data Terminal Equipment) liidest, nii et see on võimeline suhtlema ja andmeid vahetama modemite ja teiste järjestikühendusega välisseadmetega. Arvutis toimub andmete töötlemine baitidena, s.t. baidi koosseisu kuuluvad bitid liiguvad paralleelahelaid mööda. UART teeb järgmist: · teisendab arvutist paralleelahelate kaudu saabunud baidid väljaminevaks järjestikuseks bitivooks · teisendab väljast saabunud järjestikuse bitivoo arvutile arusaadavateks baitideks · lisab väljaminevale bitijadale vajaduse korral paarsusbiti ning kontrollib sissetulnud baitide paarsust ja seejärel heidab paarsusekontrolli biti kõrvale · lisab väljaminevatele andmetele alguse ja lõpu tähised ning eemaldab need sissetulevatelt andmetelt · töötleb klavia...
docstxt/123134546730069.txt
...............................................................................................6 3.Tänapäeva arvutite areng.........................................................................................................6 3.1 Elektronarvutite tulek.......................................................................................................6 3.3 Elektronarvutite kompaktsus............................................................................................7 3.4 Mikroprotsessorid.............................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus
Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadi komponendid, graafikaprotsessorid. · Intel asutati 1968. aastal Gordon Moore ja Robert Noyce poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadid, kiibistikud, võrguliigese kaardid, välkmälud. · ARM (Advanced Risk Machines) loodi 1979. aastal. o ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, muusikapleierites, mobiiltelefonides, mängukonsoolides.
- Actionscript 3 hea tundmine, senine flashis programmeerimise töökogemus - Huvi programmeerimise vastu ning soov ennast arendada - Inglise keele oskus arusaamise ja enese väljendamise tasandil - Töötahe, kohusetundlikkus, põhjalikkus, täpsus ja ausus Töökoha moodulid · Arvuti graafika · Grupi töö tarkvara · Projektijuhtimine · Programeerimisealused · Digitaal tehnika · Mikroprotsessorid ja kontrollerid http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=210840&w=1 Graafiline disainer Töö eesmärk: -Kujundamine trüki- ja internetimeediasse, -Reklaamide, trükiste jm kujundus. Nõudmised kandidaadile -PC kujundusprogrammide tundmine (CorelDraw, Adobe Photoshop), -Teamised trükiettevalmistusest, -Kohusetundlikkus, -Loov mõtlemine, -Väga hea eesti keele oskus nii kõnes kui kirjas. Töökoha moodulid: · Graafika · Eesti keel
peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemis on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas keskkonnas. Mikroprotsessorid võiksid töötada ka soojageneraatoritena ning see tähendaks, et sõduril ei oleks vaja kanda kaasas nii palju lisariideid. http://engawanjalla.hubpages.com/hub/Smart-Clothing-Fact-or-Myth
Konveierite kasutamine ladudes Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ja kaupade ning saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides. Konveiersüsteeme iseloomustab: · kõrge tootlikkus vähese personali ja väikese energiakuluga · võimalus kasutada neid ainult kindlate punktide (töökohtade) vahel laos · võimalus kasutada neid pidevalt või hoida töös katkendlikult vastavalt vajadusele · võimaldab kasutada täiuslikku kaupade (saadetiste) liikumise kontrolli Konveiersüsteemid on viimastel aastatel hakanud suhteliselt laialt levima nii konventsionaalsetes ladudes kui ka poolautomaat- ja täisautomatiseeritud ladudes. Seoses kooditehnika laialdase kasutuselevõtmisega kasutatakse üha enam erinevaid konveiersüsteeme sorteerimisliiniden...
peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemist on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas keskkonnas. Mikroprotsessorid võiksid töötada ka soojageneraatoritena ning see tähendaks, et sõduril ei oleks vaja kanda kaasas nii palju lisariideid.[5] (Foto 4. ,,Targa särgi" ehitus Lift Liftides olevate mikroprotsessorite tööülesanneteks on uste õigeaegse avanemise ja sulgumise kontrollimine. Sensorite abil teeb see kindlaks, et uste sulgumise ajal keegi lifti ei sisene ega sellest välju. See tõlgendab ja töötleb nupuvajutusel saadud andmeid, määrates ära, mis korrusele lift sõitma peab
parameetreid. Näiteks: operatsioonivõimendi, alaldid, stabilisaatorid, jne. Iseloomulik on see, et integraallülituses on elemendid lahutamatult seotud ja elektriliselt ühendatud nii, et moodustavad ühtse terviku. Töödeldava signaali järgi jagunevad integraallülitused analoog- ja digitaallülitusteks. Digataalülitused kasutavad diskreetseid signaale ja töölevad nende abil informatsiooni. Näiteks: loogikalülitused, trigerid, mikroprotsessorid, jne. Reaalne filter kõrgpääsfilter ribafilter tõkkefilter Filter muudab amplituuti (seega ka efektiivväärtust) ja algfaasi. Sagedus ei muutu. Mürahäiring on mittekasulik signaalikomponent, mis võib kaasa tuua seadme talitluse soovimatu muutuse. Mürad on sageli põhjustatud välistest häiringutest, mis jõuavad signaali koostisse sidestuse kaudu teiselt signaalilt. Lõikesagedus on piirsagedus, mille juures signaali sumbumus on
kasutusele aastal 1989 mikroprotsessorites 80486. Vahemälu jääb mikroprotsessori ja põhimälu vahele. Ta on kiirem kui põhimälu ja võimaldab seda teatud juhtudel asendada. Kui põhimäluna kasutatakse odavamat dünaamilist mälu DRAM, siis vahemäluna on kasutusel kallim, kuid palju kiirem staatiline mälu SRAM. 9 1.4.1 Vahemälu areng Esimestel personaalarvutitel töötasid mikroprotsessorid madalal sagedusel (alla 20 MHz). Kuna dünaamilise muutmälu DRAM töötsükkel oli 60..80 ns, mis vastas sagedusele 17 MHz, siis puudus vajadus mikroprotsessori ja operatiivmälu vahelise vahemälu ehk puhvri järele. Selline vajadus tekkis koos mikroprotsessori Intel 80486 kasutuselevõtuga. Vahemäluna hakati kasutama staatilist muutmälu SRAM, mille töötsükkel on tunduvalt lühem (2..4 ns). Võrreldes DRAM'iga on SRAM mõõtmetelt palju suurem ja hinnalt palju kallim,
toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia (USA) ning Maplin Electronics (UK) poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate poolt konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshall'i looming. Mikroprotsessori poolt kontrollitavad ja polüfoonilised analoogsüntesaatorid 1970-ndate alguses ilmusid turule esimesed mikroprotsessorid, mis olid kallid ja keerulised kasutada. 1976 ilmusid esimesed tõelised polüfoonilised süntesaatorid nagu Moogi "Polymoog", "Yamaha CS-80" ja " Oberheim Four-Voice". See oli suur samm edasi, kuna varased analoogsüntesaatorid olid eranditult monofoonilised, tekitades korraga vaid ühe heli. Sellised mudelid nagu "Moog Sonic Six", "ARP Odyssey" ja "EML 101" olid võimelised tootma korraga kahte erineva helikõrgusega heli. Paljude simultaansete
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o ...
loogiline või eriaritmeetiline. ALU operatsioone saab liigitada rühmadeks: Kahendsüsteemi aritmeetikatehted täisarvude jaoks Kahendsüsteemi aritmeetikatehted ujukomaarvude jaoks Kümnendsüsteemi aritmeetikatehted Indek-aritmeetikatehted Spetsiifilised eriaritmeetikatehted Loogikatehted Operatsioonid tähtnumbriliste väljadega Paljud väiksemad mikroarvutid, mikroprotsessorid ja eriotstarbeliste arvutite riistvara ei sisalda ujukomaplokki ega võimalda kümnendsüsteemi aritmeetikatehteid ning tähtnumbrilisi operatsioone. Siis viiakse tehted läbi alamprogrammidega. Lühikeste aritmeetikatehete alla kuuluvad liitmine, lahutamine, moodulite jagamine, pikkadeks aritmeetikateheteks on korrutamine ja jagamine. Spetsiaalsete aritmeetikatehete hulka kuulluvad normaliseerimine, aritmeetiline nihutamine, loogiline nihutamine.
paarsuskontrolliks. Kui mälukiipide mahtu mõõdetakse bittides, siis mälumoodulite mahtu mõõdetakse baitides sarnaselt massmäludele (kõvakettad, flopikettad jne). Moodul on varustatud väljaviikudega, mille abil teda saab arvuti emaplaadil asuvasse pessa pista, seetõttu on neid palju hõlpsam arvutisse monteerida kui üksikuid mälukiipe. SIMM-mooduli siin on 32-bitine ja ühes moodulis on harilikult mingi arv 4-megabaidiseid DRAM kiipe. Pentium-tüüpi mikroprotsessorid kasutavad 64-bitist siini, seepärast tuleb nendega koos kasutada kas SIMM- mooduleid paarikaupa või 64-bitise siiniga DIMM-mooduleid. DIMM-moodulites kasutatakse mitte DRAM, vaid SDRAM mälukiipe 48. Socket ja Slot tüüpi emaplaadid ja protsessorid. Socket 1 486, Cyrix Socket 2 486, Cyrix Socket 3 486, Cyrix Socket 4 Pentium 1 (60-66 mhz) Socket 5 Pentium (75-200 mhz) Socket 6 (Advanced socket 3 ) Dx 75, 100 Mhz Socket 7 Pentium 75,90,100,120,133,150,166,200
andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Protsessor (CPU- central processing unit) on siseseade, mis oskab täita etteantud hulga käske, manipuleerida andmetega.Tihti peetakse arvutisüsteemi kõige tähtsamaks osaks, mõjutab enamasti arvutisüsteemi üldist jõudlust kõige enam. Tänapäeva arvutites on kasutusel mikroprotsessorid . Mikroprotsessorid on integraalskeemid, mis koosnevad enamikus väljatransistoridest. Kõige lihtsama käsitluse järgi koosneb üks protsessor juhtseadmest, registritest ja aritmeetikaseadmest. Juhtseade dekodeerib käsu ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused käsu täitmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. Aritmeetikaseade (ALU) suudab teostada arvutustehteid etteantud andmetega. Kõige lihtsamalt suudab
1.6. Diskreetsed automaadid 48 1.6.1. Diskreetsete automaatide olemus 48 1.6.2. Algoritmide aparatuurne realiseerimine 51 1.6.3. Programm- ja mikroprogrammjuhtimine 57 1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine 60 4 2. MIKROPROTSESSORID 61 2.1. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus 61 2.1.1. Põhimõisted 61 2.1.2. Arvuti põhiplokkid ja siinid 63 2.1.3. Töötsüklid 65 2.2. Mikroprotsessori tööpõhimõte 67 2.2.1. Protsessori ehitus 67 2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi e...
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani...
abil saadetakse teade kõikidele grupi liikmetele. WWW World Wide Web on ühtne keskkond, mis koosneb omavahel viitadega seotud hüperteksti dokumentidest, kus saab liikuda ühelt dokumendilt teisele. „Ülemaailmne ämblikuvõrk“ tagab ligipääsu ka teistele interneti teenustele, sellistele nagu elektronpost ja failitransport. Antud teenuse põhiprotokolliks on http. WWW tekkimise ajalugu „Kui alates 1971. aastast oleks autotööstus arenenud sama hoogsalt, kui mikroprotsessorid, oleks tänapäeva auto kihutanud kiirusega 480 tuh. km/h ja kasutanud 1 l kütust 335 tuh. km kohta.“ Nii võrdlesid piltlikult maailmaliidri firma Intel spetsialistid kahe tööstusaru arengu tempot. Võib lisada ka fakti, et antud auto hinnaks oleks 75 senti! 1959. Korporatsioon RAND – pakettide kommunikatsiooni põhimõtted 1960-ndatel peale Kariibi kriisi, tegi firma RAND Corporation, sel hetkel üks tähtsamaid USA
korpuse tagapaneelil või lausa külje peal. (Riistvara, 2010) Protsessor (CPU – Central Processing Unit) on arvuti „aju“: protsessori ülesandeks on töödelda läbi kõik etteantud ülesanded ning väjastada tulemused. Protsessori kiirus: kui kasutad Windowsi-põhiseid arvuteid, milles töötab Intel Celeroni, Pentiumi või AMD mikroprotsessorid, ei tohiks protsessori töökiirus muret valmistada, kuna enamiku andmetöötlustoimingutega tulevad toime peaaegu kõik tänapäevased protsessorid. Andmetöötluskiiruse mõõtühik on Megaherts(MHz) / gigaherts(GHz); võrdub vastavalt ühe miljoni või ühe miljardi hertsiga (tsükliga sekundis). (Protsessor, 2010) 6 Mälu (Memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mihkel Mandel RIKNENUD AUTOAJU LÄBILÕIGE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEVAHENDIKS Kursusetöö õppeaines "Inseneriinformaatika" TE.0556 Lennunduse side- ja navigatsiooni süsteemide käitamise eriala A3 Üliõpilane: "....." ............... 2011. a ........................Mihkel Mandel Juhendaja: "....." ............ 2011. a ........................lektor Mart Hovi Tartu 2011 ABSTRACT Mandel, M. Cross-section of an automobile's engine control unit as a learning material of infotechnology. Tartu: EMÜ, 2011. XX pages, XX figures, X tables, format A4. In Estonian language. In the current coursew...
Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) -arvuti “süda”, mis tihti määrab ära ka operatsioonisüsteemi valiku. Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad ...
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorit...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Tarkvaraarenduses on tähelepanu keskmes operatsioonisüsteemide, kompilaatorite ja rööptöötluseks sobivate kõrgkeelte arendamine Esindajaid: IBM System 370, MITS 816, Apple II, Cray 1, CYBER 205, VAX11/780 Viies põlvkond (1981 – 1991) Iseloomulikud jooned: Mikrolülituste integratsioonitaseme jätkuv tõus. Valmistatakse keerukaid ja võimsaid mikroprotsessorkiipe ning suure infomahutavusega mälulülitusi Turule tulevad võimsad RISC-arhitektuuriga mikroprotsessorid. Kõrvuti universaalprotsessoritega hakatakse laialdasemalt tootma eriprotsessoreid Informatsiooni töötlemisel hakatakse massiliselt rakendama rööp- ehk paralleeltöötlust. Luuakse erinevaid homogeenseid paralleelprotsessorstruktuure. Asutakse arendama multiprotsessorsüsteeme Intensiivselt tegeletakse hajus- ja võrkstruktuuride uurimise ning arendamisega Esindajaid: Cray X-MP, Cray Y-MP, NEC SX/2, VP200 Kuues põlvkond (1991 – kaasaeg) Arengusuundi:
Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest. See omakorda stimuleeris viimaste forsseeritud arendamist ning selline konkureeriv areng on kestnud tänapäevani. Tulemusena ei ole kumbagi tüüpi suudetud välja tõrjuda, küll on aga tekkinud nende erinevad rakendusalad. Bipolaartransistoridel valmistatakse suure töökiirusega mikroprotsessorid, mälud ja mitmesugused abilülitused
kasutajasõbralikkus ning töökindlus. Arvutisüsteemi tööjõudluse määramisel on olulinesüsteemi kõigi komponentide kokkusobivus. Arvutisüsteemi tööjõudlus võib samasuguse protsessori puhul oluliselt varieeruda sõltuvalt arvuti siseühenduste struktuurist (16, 32, 64 bitine), sisemälu mahust, kõvaketta kiirusest ja mahust jt. Mikroprotsessori kellasagedus (taktsagedus) on nagu metronoom, mis defineerib arvutis sündmuste toimumise sammud ja ajastamise. Tänapäeva mikroprotsessorid töötavad sagedusel 233 MHz kuni 1 GHz. Ketas Mahutavus Flopi 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB HDD 10 GB - ... CD 650 800 MB DVD 4,7 18,8 GB USB-pulk 128 MB 10 GB 4. Tarkvara 4.1 Tarkvara tüübid Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega.
seadme juhtimisega. Katkestustega süsteem: Arvuti täidab käske järjestikuliselt juhul, kui hüppeid või hargnevusi pole vahele tehtud. Siiski on olemas oluline erand nimega ‘katkestus’ – tegevus, mis sunnib protsessorit muutma oma käskude jada. Katkestus võib tulla signaalina lisaseadmelt või sisemiselt genereeritud kutse operatsioonisüsteemile. Termin erand iseloomustab tarkvaralisi riistvaralisi katkestusi. Paljud mikroprotsessorid omavad madala-aktiivsusega katkestuspäringu sisendit (IRQ – interrupt request input), mis esitatakse lisaseadmelt päring küsijale. Sõna päring vihjab sellele, et katkestuse päring võib ja võib ka mitte toimuda. Prioriteedid: Arvuti katkestused on nagu katkestused meie igapäevases elus. Näiteks kui kaks õpilast katkestavat loengu ajal õppejõudu – üks küsimusega ja teine lihtsalt seepärast, et tunneb end kehvasti – siis reageerib õppejõud
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
Ameerika 4 suuremat ülikooli ning suured arvutid pandi omavahel suhtlema. 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm hakkas tööle 1970 Esimene lokaalvõrgu katsetus ALOHAnet: raadiovõrk Havai saarte vahel 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; Esimene transpordikihi protokoll: NCP (TCP eelkäija); Esimene e-maili programm; ARPAnetis oli siis juba 15 võrgusõlme, mis omavahel suhtlesid. Seitsmekümnendatel aastatel hakkasid tekkima mikroprotsessorid ja selle tulemusena ka lokaalvõrgud. Arvutid muutusid väiksemateks ja enam nad ei olnud need nii palju ühe koha peal kinni, vaid neid sai ka mujale viia. Selle tulemusena tehti arvuteid rohkem ja neid sai ka omavahel võrku ühendada. 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötasid välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks. Nad töötasid välja võrkude põhiprintsiibid: 1) Minimalism ja autonoomia Ei ole vaja midagi spetsiaalset teha või muuta oma süsteemis, et ennast võrku ühendada
Keskmist indikaatorrõhku ja keskmist rõhku silindris on võimalik konkreetset juhist) nende parameetrite reguleerimisel toimida tulemusi vastavalt kompuuterprogrammile. reguleerida tsüklilise kütuse hulgaga. Klappreguleerimisega kütuse järgmiselt: Mikroprotsessorid võimaldavad saadud tulemused salvestada ja võrrelda neid etalonparameetritega . - kõrgsurvepumpadel reguleerimisklapi tõukuri pikkuse muutmisega,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
