Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikro ja makroökonoomiika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abcd, econKodune arvestuslik töö. Vektor. Joone võrrand. 11.klass Esitamistähtaeg: 16.10.2012 Konsultatsioon: kokkuleppel või reedel 8.tund või meili teel ([email protected]) NB! Vormistus peab olema korrektne, täiuslik! ÜL.1 Ristküliku ABCD üheks tipuks on punkt A(4; 3), tipp B asub x-teljel ja küljega AB paralleelne külg CD asub sirgel x y + 7 = 0. 1) Arvuta ristküliku ABCD tippude B, C ja D koordinaadid ning joonesta ristkülik ABCD koordinaattasandile. 2) Koosta sirge võrrand, millel asub ristküliku diagonaal AC. 3) Arvuta ristküliku ABCD ümbermõõdu täpne väärtus. 4) Koosta ristküliku ABCD ümberringjoone võrrand. ÜL. 2 Punktist A(-2; 2) on joonestatud vektor = (6; 2). Läbi punkti D(-3; -5) on joonestatud sirge DC, mis on paralleelne sirgega AB. Punktide A, B, C ja D järjestikusel ühendamisel saadakse täisnurkne trapets, mille täisnurk on tipu B juures. 1) Tee joonis.
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 1 Minimeerimine Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: Ekaterina Fedorova AAVB-37 082040 Tallinn 2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b) acd (abcd 0 0 0)c d ab d abcd acd aabcd d ab d abcd acd 0 ab d abcd ab d acd (1 b) ab d acd Kasutatavad seadused: a *a a a *a 0 a a 1 a 1 1 Käesolevat loogikavõrrandit on võimalik minimeerida Logic Converteriga. Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loogikavõrrandit ja koostada
Aruanne Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis on see aga jaatus. Valemid: a=A'B'C'
1 - 2{ 1 { - 2{ + 1 $ - 2 + 1 { - 1{$ = #+ = + = = = = { - 1{ -1 { - 1{ { - 1{ { - 1{ { - 1{ - = Seega kehtib väide iga n-i korral. ÜLESANNE 2 Tähistan poiste arvu klassis S-ga. (a) Elimineerimismeetodi põhjal saab klassis õppivate poiste arvu leida valemiga: = I + I + I + - - - - - - + III + II + II + II - III, kus abc, abd, acd, bcd ja abcd tähistavad poisside arvu, kellele meeldib kolm ja abcd puhul kõik neli tegevust. Olgu näiteks antud klass, kus õpib 30 poissi. Nende seas 10, kellele meeldib male(a), 7, kellele jalgpall(b), 18, kellele meeldib jalgrattasõit(c), 9, kellele meeldib matkata(d). Nii male kui jalgrattasõit meeldib 3 inimesele(x), male ja jalgpall 4-le(y), male ja matkamine 3-le(z), jalgpall ja rattasõit 5-le(u), jalgpall ja matkamine 4-le(v) ning jalgrattasõit ja matkamine 3-le(w).
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Laboratoorne töö nr 1 Minimeerimine Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2013 Lihtsustamine: y a c d abc d ( abc bcd )( acd b)ac d abd ab(bc b) a c d abcd ( abc bcd )( 0 ac db ) abd (0 0) acd abcd (0 0) abd cd ( a ab) abd cd b ad b b( cd ad ) b( c d a d ) b( c d a ) abcd Kasutatavad seadused: ab+ac=a(b+c) a+ a =1 a* a =0 a*0=0 a*1=a a*a=a a+0=a Loogikakonverter Loogikakonverter koostab sisestatud võrrandi alusel olekutabeli. Selle tabeli alusel saab see võrrandit ka lihtsustada ja sellest skeemi koostada. Joonis 1: Logic Converter Skeem Minimeeritud võrrandi alusel koostatud skeem
Mitu õiget vastust andis õpilane, kes sai 77 punkti? A 7 B 13 C 15 D 21 E 23 3) Tartu Ringkonnakohus vaatas 2002. aastal läbi teatud hulga esimese astme vaidlustatud kohtulahendeid. Nendest 101 puhul otsustati esimese astme kohtulahendit muuta. See on 7,93% vaidlustatud kohtulahenditest. Umbes iga mitmenda läbivaadatud kohtuasja puhul muudeti kohtulahendit ringkonnakohtus? A umbes iga 4 B umbes iga 8 C umbes iga 13 D umbes iga 6 E umbes iga 10 4) Ruudu ABCD diagonaalile AC on märgitud punktid K ja M ning diagonaalile BD punktid L ja N nii, et kumbki diagonaal on jaotatud kolmeks võrdseks lõiguks. Leia ruudu ABCD pindala. (1) Ruudu ABCD pindala on 9 korda suurem ruudu KLMN pindalast. (2) Ruudu KLMN diagonaali pikkus on 2 cm. Vajaminev informatsioon sisaldub väites: A (1), kuid mitte (2) B (2), kuid mitte (1) C (1) ja (2) koosvõetuna D (1) ja (2) eraldi võetuna E mitte kummaski väites
9. (1998) Võrdhaarse kolmnurga haar on 5 dm ja kõrgus 3,5 dm. Arvuta kolmnurga pindala. 10. (1998) Kolmnurga külgede pikkused on 6,4 cm, 8,8 cm ja 11,6 cm. Selle kolmnurgaga sarnase kolmnurga ümbermõõt on 67 cm. Arvuta selle kolmnurga küljed. 11. (1998) Täisnurkse trapetsi alused on 16 cm ja 9 cm. Leia trapetsi ümbermõõt , kui tema teravnurk on 300. 12. 1998) Rombi külg on 12 cm ja teravnurk 400. Leia rombi pindala. 13. (1999) Ristküliku ABCD küljed on AB = 16 cm ja BC = 16 cm ning DE = CE (vt joonist). Leia kolmnurga ABE ümbermõõt ja pindala. Selgita lahendust. 12. (1999) Antud on kolmnurgad ABC ja ADF (vt joonist). a) Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased. b) Arvuta lõigu DF pikkus, kui AC = 10 cm, BC = 12 cm ja AF = 6 cm. 13. (1999) Ristküliku KLMN küljed KL = 18 cm ja ML = 12 cm
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Püramiid Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk (põhi) on kumer hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Kui püramiidi põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse püramiidi n-nurkseks püramiidiks. Kõrguseks nimetatakse püramiidi tipu kaugust põhjast ja vastavat sirglõiku. Püramiidil ei ole diagonaale. Diagonaallõike saame, kui lõigata püramiidi tasandiga, mis läbib püramiidi tippu ja üht põhja diagonaali. Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui selle põhjaks on korrapärane hulknurk ja püramiidi põhja projektsioon asub põhja keskpunktis. Korrapärase püramiidi kõik külgtahud on võrdsed. Teljeks nimetatakse sirget, mis läbib korrapärase püramiidi tippu ja põhja keskpunkti. Apoteemiks nimetatakse korrapärase p�
o Kontrollige, et selle sh kesta abil saab oskar root õigused (näiteks vaadata faili /etc/shadow sisu). o Selleks käivitage oskarina /home/oskar/sh ja kui kõik on õigesti tehtud, siis saite käsurea, mis toimib root kasutajana. Proovige kas more /etc/shadow kuvab faili sisu. Pääsuõiguste selgitamine See ülesanne lahendage kirjalikult praktikumi aruandesse. Esitage pääsuõigus sümbolkujul (rwx kujul), mis vastab neljakohalisele numbrile DCBA. Arvu ABCD saate, kui liidate oma matrikli numbrile 2222 ja võtate tulemuse 4 viimast kohta, milles 8-d on asendatud 4-ga ja 9-d asendatud 3-ga. DCBA saadakse, kui ABCD numbrid kirjutada tagurpidi järjekorras. o Näidake ära sammhaaval arvutusprotsess, alustades matrikli numbriga ja lõpetades pääsuõigusega rwx kujul. 142763 + 2222 = 144985 > 4985 ;; ABCD = 4345 ;; DCBA = 5434 ;; -r-S-wsr- - S – kui puudub execute s – kui olemas execute
t võib väita, et trigonomeetrilisi teisendusi ja võrrandeid lahendada oskavad vaid üksikud eksaminandid. Juba mitmeid aastaid on riigieksamil kasutatud praktiliselt ühesuguseid funktsioone, kuid endiselt joonistatakse graafikuteks (sinusoidide asemel) sirgeid või suvalisi kõverjooni. Samuti on endiselt probleemiks võrrandi/võrratuse lahendamine etteantud lõigul. 7. (15 punkti) Ristküliku ABCD üheks tipuks on punkt A(4; 3), tipp B asub x-teljel ja küljega AB paralleelne külg CD asub sirgel x - y + 7 = 0 . 1) Arvutage ristküliku ABCD tippude B, C ja D koordinaadid ning joonestage ristkülik ABCD koordinaattasandile. 2) Koostage sirge võrrand, millel asub ristküliku diagonaal AC. 3) Arvutage ristküliku ABCD ümbermõõdu täpne väärtus. 4) Koostage ristküliku ABCD ümberringjoone võrrand.
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale
2 3 2 4 Leiame, mitu protsenti moodustab kolmnurga pindala ringi pindalast. 3 3R 2 100% 75 3 41,4% . 4 R 2 Vastus. Kolmnurga pindala moodustab ringist ligikaudu 41,4%. 4) Rööpküliku ümbermõõt on 90 cm ja teravnurk on 60o. Rööpküliku diagonaal jaotab nürinurga suhtes 1:3. Leidke rööpküliku küljed. Lahendus. Ülesande andmete kohaselt rööpküliku ABCD ümbermõõt on 2a b 90cm a b 45cm . Kuna diagonaal jaotab nürinurga suhtes 1: 3, siis tähistades ühes osa tähega , on teine pool 3 ning terve nürinurk 4 . Teame, et rööpküliku iga külje lähisnurkade summa on 180º. 4 D C 60 0 4 180 0 60º
. , , . . : , . , , , , . , . , , , , . , , . . , , , , , , .. (, , , D) , , ( , , ), , ( , , ..) ( 1) , . , , , , . , , , , . , , , , , , , . . , , . ( 2) , , . , , , , , . , . ( 3) , ( , , , ), . , . , , , , , . D ( 4) - . , , . , , , , . , , , . , , , . : 1. : , , -, . 2. : , , 24 . 3. : (), , (). , . 4. , ,
. , , . . : , . , , , , . , . , , , , . , , . . , , , , , , .. (, , , D) , , ( , , ), , ( , , ..) ( 1) , . , , , , . , , , , . , , , , , , , . . , , . ( 2) , , . , , , , , . , . ( 3) , ( , , , ), . , . , , , , , . D ( 4) - . , , . , , , , . , , , . , , , . : 1. : , , -, . 2. : , , 24 . 3. : (), , (). , . 4. , ,
AS Econ töötajate üldkoosoleku protokoll Tulenevalt Eesti Vabariigi Tööohutuse ja töötervishoiuseaduse § 17 lg 4 alusel on tulnud töötajate üldkoosolekul osalemiseks kokku AS Econ töötajad. Koosolek toimus 04.05.2014.a. algusega kell 12:00 PÄEVAKORD 1. Töökeskkonnavolinike valimise korra ja nendele antud volituste kinnitamine (kord lisatud protokollile) 2. Töökeskkonnavolinike valimine vastavalt ülesseatud kandidaatidele OTSUSTATI Päevakord: 1 Töökeskkonnavolinike valimise korra ja nendele antud volituste kinnitamine (kord lisatud protokollile)
1. Lahenda kolmnurk ja arvuta selle pindala, kui tipud on K(4; 2; 10), L(10; -2; 8) ja M(-2; 0; 6). Leia küljele LM tõmmatud mediaani pikkus ja küljega KL paralleelse kesklõigu vektor. 2. Kasuta segakorrutist ja vektorkorrutist ning leia rööptahuka ABCDEFGH ruumala ja kõrgus, kui B(-2; 4; -3), C( 4; -3; 2); D(3; 2; -1) ja G(2; -1; 5) 3. Nelinurga ABCD tipud on A(9; 3; -8), B(7; 5; -9), C(-5; -1; 0) ja D(-11; -7; -7). 3.1. Veendu, et see nelinurk on trapets. Tee kindlaks, millised lõigud on trapetsi alusteks. 3.2. Kas trapets on võrdhaarne? 3.3. Leia trapetsi kesklõigu otspunktid. 3.4. Leia trapetsi haarade pikenduste vahelise nurga koosinus. 4. Rööptahuka kolme külje vektorid on järgmised: a = (-2; 4, 6 ) ; = (5;6;-4) ja
Reede, 27.02.2015 #6 4.5. TRAPETS Joonis 1. Joonisel 𝒔||𝒕 ja 𝒖 ∦ 𝒗. Seega nelinurk ABCD on trapets. Definitsioon 1: Nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja teised kaks mitte, nimetatakse trapetsiks. Näiteülesanne: 646 Trapets ja rööpkülik ei ole teineteise erijuhud. Definitsioon 2: Trapetsi paralleelseid vastaskülgi nimetatakse alusteks ja mitteparalleelseid vastaskülgi haaradeks. Alused: 𝐴𝐵 ja 𝐶𝐷 Haarad: 𝐴𝐷 ja 𝐵𝐶 Definitsioon 3: Aluste lähisnurki nimetatakse alusnurkadeks. Alusnurkade paarid: ∠𝐴 ja ∠𝐵; ∠𝐶 ja ∠𝐷
põhiservadeks. Kolmnurkade ühine tipp kolmnurk püramiidi kõrgus Korrapärane püramiid Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui tema põhjaks on korrapärane hulknurk ja kõik külgservad on võrdsed. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on S, põhi on ruut ABCD, külgtahud on ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on AS, BS, CS, DS, põhiservad on AB, BC, CD ja AD kõrgus on SO. Mis on püramiidi apoteem ? Korrapärase püramiidi tipust tõmmatud külgtahu kõrgust nimetatakse püramiidi apoteemiks. Külgpindala Püramiidi külgtahkude pindalade summa on püramiidi külgpindala. Korrapärase püramiidi 1 külgpindala võrdub põhja
3. Sisestada valemid lahtritesse C23, D23, C24 ja D24. Viimased kopeerida Täht Jada1 Jada2 veeru lõpuni. a a a Ühendamismärk: & b ab ba Tühiku tähistus: " " c abc cab d abcd dabc Vastuste kontrollimiseks on toodud pilt e abcde eabcd paremal. f abcdef fabcde g abcdefg gabcdef h abcdefgh habcdefg Tulemused võrdluseks rvi lahtrid andmetega oma kohta. a sünnikuupäeva andmed ega kasutades funktsiooni nnikuupäeva kasutades TE(). ed ühendada kasutades
Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Põhja pindala: Sp = Külgpindala: Sk = 2 · · r · h Ruumala: V = Sp · h = · ·r 2 Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · · r · h + 2 · r2 · h ABCD - telglõige · r2 Korrapärane püramiid Külgpindala: Sk = Ruumala: V = Sp h Põhja pindala: kus n on tahkude arv Täispindala: St = Sk + Sp P põhja ümbermõõt Koonus
A1 x + B1 y + C1 = 0 - Kahe sirge lõikepunkt A2 x + B2 y + C 2 = 0 NB! Mediaan -- poolitab vastaskülje Kõrgus -- on risti alusega Kesklõik -- paralleelne alusega ja sellest poole lühem Ülesanded: Vastused: 1. Rööpkülikus ABCD AB = a ja AD = b . O on rööpküliku diagonaalide lõikepunkt. Avalda vektorite a ja b kaudu vektorid: AO, BD,-CO, DB, AO +DO, CB +CD 2. On antud punktid A(1;-2) ja B(4;2) Mis on punkti B X-koordinaat? Millises veerandis paikneb punkt A? Leia puntide A ja B vaheline kaugus. Leia lõigu AB keskpunkti koordinaadid. Leia sirge AB võrrand ning vii järgmistele kujudele: - sirge võrrand tõusu ja algordinaadiga - sirge üldvõrrand
spetsifikatsioonist, kuna erinevate vöötkoodide samaaegne kasutamine ei ole võimalik. Klassikaline vöötkoodi liik on kood 39, nimetatakse ka koodiks kolm üheksast - tal on 9 vööti ja samapalju tühimikke, kolm on laiad ja ülejäänud 6 on kitsad. Koodis 39 kolm üheksast vöödist ja tühimikust on laiad, sellest ka nimetus kood kolm üheksast. On olemas kahe erineva laiusega vööte ja kahe erineva laiusega tühimikke. Kui teil on vaja trükkida ABCD tähekombinatsiooni vöötkood, siis te peaksite vöötkoodi alustama ja lõpetama spetsiaalse Start/Stop märgiga - * (tärn) kasutatakse kood 39 puhul. Niisiis selleks, et trükkida ABCD, peaks ta olema kujul *ABCD*. Seal peaks olema vähemalt 1/4" valget ruumi paremal ja vasakul koodi äärel, see aitab kasutajal leida üles koodi algust ja lõppu. Niimoodi ongi kõik vöötkoodi tüübid ülesse konstrueeritud. UPC ja EAN vöötkoodidel on neli erineva laiusega
Leia trapetsi lühema haara pikkus. 2. Ristküliku KLMN kohta on antud: PL = 15 cm, PN = 4 cm ja cos = 0,8. Arvuta, mitu korda on ristküliku pindala suurem kui trapetsi KLPN pindala. N P M K L 3. Ristküliku diagonaal on 28 cm ning ta moodustab pikema küljega nurga 30°. Tee joonis ja arvuta : 3.1. nurk lühema külje ja diagonaali vahel 3.2. lühema külje pikkus. 4. Ristküliku ABCD külg AB = 16 cm ja BC = 6 cm ning DE = CE. Leia kolmnurga ABE ümbermõõt ja pindala. Selgita lahendust. 5. Antud on kolmnurgad ABC ja AFD. 5.1. Põhjenda, et need kolmnurgad on sarnased. 5.2. Arvuta lõigu DF pikkus, kui AC = 10 cm, BC = 12 cm ja AF = 6 cm. C 75° D A 75° B F 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18
8) Riigieksam 2002(20 p.) Koonuse tippu läbiv tasand lõikab koonuse põhja mööda kõõlu, mille pikkus on võrdne raadiusega. Leia koonuse tekkinud osade ruumalade suhe. 1 D Lahendus. Koonuse ruumala avaldub V r 2 H . 3 Vaatleme esmalt koonuse põhja. Põhjal tekkib võrdkülgne kolmnurk, seega on kesknurk A = 60º ja koonusest eralduv kujund ABCD 60 1 moodustab kogu ruumalast A 360 6 C . B r C A 60
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASIN
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 5 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Pressliide B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H
Eeldus: DE on kolmnurga ABC kesklõik: AD = DC ja BE = CE Väide: 1. DE || AB 2. DE = 0,5AB 9. TRAPETSI KESKLÕIK * Lõiku, mis ühendab trapetsi haarade keskpunkte, nimetatakse trapetsi kesklõiguks. * Trapetsi pindala võrdub kesklõigu ja trapetsi kõrguse korrutisega. S = k * h Teoreem: Trapetsi kesklõik on paralleelne trapetsi alustega ja võrdub aluste aritmeetilise keskmisega ( poolsummaga ) . Eeldus: EF on trapetsi ABCD kesklõik: AE = ED ja BF = CF Väide: 1. 2. EF || AB || DC 10. KOLMNURGA MEDIAANID * Lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga, nimetatakse kolmnurga mediaaniks. Teoreem: Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis, mis jaotab iga mediaani kaheks osaks nii, et tipupoolne osa on kaks korda pikem küljepoolsest osast. Eeldus: AE ja CD on kolmnurga ABC mediaanid, mis lõikuvad punktis O
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
Moto:Bentley's second Law of Economics: The only y thing g more dangerous g than an economist is an amateur economist! Sissejuhatus makroökonoomikasse MAKROÖKONOOMIKA Loenguid on kokku 13, 13 suur roll on ka iseseisval tööl tööl. Kavas on ka kaks kontrolltööd. Esimene kontrolltöö toimub 9-10 õppenädalal. Teine kontrolltöö toimub 15 15-16 16 õppenädalal. Iga üliõpilane peab kirjutama essee, mitte pikema kui 5-6 lk., essee teema on võimalik ise valida või siis saada kasutada näidisteemasid,, mis on olemas ÕIS-s ja WebCT-s. Essee tuleb esitada enne semestri lõppu. Võimaluse korral tutvustatakse huvitavamaid esseesid seminari ajal. Hindamine Eksamil on võimalik teenida maksimaalsest 100 punkti, mis omakorda koosneb
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Võlli projekteerimine A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ______________________________________________________________________________ Harjutustunni
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge
Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4
annaabi.ee 
