kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised". (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest, jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Aida-Eedi (see oli kirjaniku ,,hüüdnimi") oli viieaastane, kui ema hakkas talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetama. 8-aastaselt pani ema ta metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemise ja kirjutamise päris head algteadmised. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Pärast kodust algõpetust viidi Eduard 1875. aastal Tallinna, kus ta õppis Kentmanni
..................................................................................54 2 Sissejuhatus Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib tõsielulistest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme ning ei arvesta reaalse elu seaduste ja loogikaga. Omaette kategooriaks on loomamuinasjutud, kus peategelasteks on mets- ja koduloomad, kellele on omistatud mitmesuguseid võimeid ja kindlaid iseloomujooni (Mihkla & Tedre, 1980). Osa nende muinasjuttude sisust on loomingulised väljamõeldised, kuid pole välistatud ka otsesed seosed loomade looduses kirjeldatud käitumisega. Selliste seoste uurimine annab võimaluse lisada infot selgitustele, kuidas loomamuinasjutud on tekkinud ning aitab täiendada praktiliselt puuduvaid andmeid selles valdkonnas. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kes on Eesti loomamuinasjuttude tegelased ning leida nende võimalikke seoseid loomade ökoloogiaga
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm.
...................................................28 Aaver, E., Laanekask, H., Olesk, S. 1994. Lydia Koidula 1843-1886. Tallinn: Ilmamaa........28 Hansson, M. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn: TPÜ kirjastus......................................... 28 Junkkari, K. M. 1997. Naine, nagu sa oled. Tallinn: Valgus....................................................28 Kala, A. suuline vestlus. (09.01.2008)......................................................................................28 Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat.................................. 28 Mäelo, H. 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak........................................................ 28 Niiberg, T. Ivari, I. 2000. Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat................................ 28 Peterson, A. 2006. Eesti maarahva elust 19. sajandil. Tartu: Atlex..........................................28 Salu, M. 2008
kui kümme nädalat, mis on ära viidetud kas tolmuses toas või igavate inimeste keskel“. (Lydia Koidula) „Vaimu poolest oli ta elav nagu tuleleek, ta ei olnudki nagu inimene, vaid nagu hingeõhk kõrgemast maailmast“. (Luuletaja A. Reinvald kirjeldab L. Koidulat) „Võib küll ilus olla seal lõunamaal… - kodumaal on siiski kõige kaunim“. (Lydia Koidula) Isiklik mulje teose kohta Lugesin K. Mihkla koostatud teost „Lydia Koidula elu ja looming“. Teos sisaldab väga laialdaselt erinevat informatsiooni Koidula enda kui ka tema lähedaste kohta. Teose kohta võib öelda, et see on väga sisukas ning huvitav. 5
1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat
ta need vägagi haruldaselt sisukale kirjavahetusele ja innukale lugemisele. Ta jätkas raamatute hankimist veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud: LYDIA JANNSEN. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas Lydia Koidula Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega ta samuti veel Tartus abiellus. Materjal K. Mihkla. ,,Lydia Koidula elu ja looming", peatükk III Tartus (1863 1873) LK 83-205 6 Kroonlinnas 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega. Selle tubli mehe nimeks oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas (praeguses Leningradis) ning nad suundusid koos sinna
ta need vägagi haruldaselt sisukale kirjavahetusele ja innukale lugemisele. Ta jätkas raamatute hankimist veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud: LYDIA JANNSEN. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas Lydia Koidula Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega ta samuti veel Tartus abiellus. 4 2) K. Mihkla. ,,Lydia Koidula elu ja looming", LK 83-205 10 Kroonlinnas 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega. Selle tubli mehe nimeks oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas (praeguses Leningradis) ning nad suundusid koos sinna. Kroonlinnas polnud Lydia Koidulal palju aega, (kuid ta siiski ei jätnud
muudavad keelekasutuse palju huvitavamaks, seega tuleks neid ka lastele õpetada. Sellel teemal uurida oli väga põnev, sest paljud väljendid olid juba ununenud ja sain ka teada uusi kõnekäändusid, mida kindlasti kasutama hakkan. Kõnekäändude kasutamine aitab ka rahvuskultuuri säilitada, seega tuleks võimalikult palju kõnekäände kasutada, et rahvuskultuur säiliks ja sõnavara rikastuks. Kasutatud allikad Raud Eno ,, Peep ja sõnad" Mihkla Karl ja Parlo Olev ,, Eesti kirjanduslooline lugemik" (1. osa)
karakterikujutuse poolest. Triloogia oluliseks väärtuseks sai rahva vabadusiha esiletoomine. (1) Kui ebasoodsates tingimustes pidi Vilde ajakirjanikuna oma teoseid kirjutama, sellest vestab ta ise aastate pärast nördimusega järgmist: ,,Suurem osa minu romaane ja novelle on öösiti kirjutatud, ja pealegi nõnda, et täna öösel kirjutatud järk homme ilmuva lehe joonealust pidi täitma. (.Mihkla, K., lk 227) 3 Rahva vabadusihast otseselt ei kirjutanud ei Ristikivi ega ka Kross, kuigi põhjust ju oleks olnud. Ristikivi pöördus ajaloolise romaani poole tol hetkel, kui pagulases hakati leppima sellega, et Eestisse enam tagasi pöörduda ei saa, ja ega keegi tõesti ei taha lõpmatuseni lugeda raamatuid, mis on seotud kodumaaigatsusega ning üle mere põgenemisega. Tuli leida mingi muu teema või väljund
· Ilse Lehiste esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees), Tallinna ülikool (Mart Rannut, aktsent). EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa. Katkenud on artikulatoorse foneetika uurimistraditsioon. Vaja oleks tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, raamatud ,,The structural tendencies of languages" ja ,,Structural tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine.
1936 J. AAVIK "Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" põhjalik käsiraamat. 1925 "Valik eestikeelseid grammatilisi oskussõnu" (Akadeemilise Emakeele Seltsi oskussõnade toimkond): lauseliige, alus, öeldis, sihitis, määrus, täiend, lisand, ühilduma, lauserind, lausepõim jne. Paljud neist Hermannilt. 1950ndail kavandati deskriptiivset grammatikat: TRÜ hääliku- ja vormiõpetus, KKI süntaks: 1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" (EKI). Moodustajasüntaks. 1997, 2000, 2007 M. ERELT jt. "Eesti keele käsiraamat". Süntaksiosa lähtub EKG-st. 2006 M. ERELT "Lause õigekeelsus" 2013 M. ERELT ,,Eesti keele lauseõpetus I" (ilmumas) 2. SÜNTAKS JA LAUSE
- Aktsendikorpus Missuguste elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside arendamist näeb ette riiklik programm? - Elektroonilised sõnastikud - Eesti keele leksikaalsemantiline andmebaas - Püsiühendite andmebaas Nimetage käimasolevad projektid (vt 6.-7. aprilli konverentsi programm). PROJEKTI NIMI PROJEKTIJUHT ASUTUS Eestikeelne korpuspõhine kõnesüntees Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Eesti emotsionaalse kõne korpus Hille Pajupuu Eesti Keele Instituut Leksikograafi töökeskkond Ülle Viks Eesti Keele Instituut Korpusepäring keeleveebis Heiki-Jaan Kaalep Filosoft OÜ Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine Tallinna Tanel Alumäe ja arendamine Tehnikaülikool
Küsi- ja väitlausete intonatsioon (Eva Liina Asu-Garcia); prosoodia tajumine (Diana Krull, Stockholm), emotsionaalse kõne akustika ja taju (Rene Altrov, Hille Pajupuu). Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Lya Meister; kõneanalüüs, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Pärtel Lippus; eesti ühiskeel, murded, soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees). Vaja oleks arendada ka artikulatoorset foneetikauurimist, mis vajab tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega. Fonoloogia põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. Kas välde on hääliku silbi, kõnetakti või sõna omadus? Kolmikopositsioon või binaarsed opositsioonid? Neljas välde? Kas eri kvantiteediga eri foneemid (nt pikk ja lühike /a/ on kaks eri foneemi) või üks foneem (nt /a/) ja sellega
struktuurist oli ka tema doktoriväitekiri 1974. Ta on kokki kirjeldanud kuni 400 lausemalli. 1993 ilmus koos eesti keele grammatikaga ka Mati Erelti kavandatud süntaksiosa. Alates 1990ndatest aastatest on uurimiseks kasutada saadud tekstikorpusi. Helle Metsland on tegelenud põhjalikult verbisüntaksiga. Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene
Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses.
Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine, liitsõnade uurimine. · EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. · Reet Kasik: 1996 ,,Eesti keele sõnamoodustus", on alustanud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist. · Silvi Vare: sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas. Süntaks: · Kooligrammatikad L. Kettuneni süsteemi põhjal. · 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" Karl Mihkla jt. Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus. · 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. · Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus
meie eest, meie ISE peame võitlema ja enestele riigi looma." Seda referaati kirjutada oli väga huvitav. Sain teada palju Vildest, mida ma enne ei teadnud ning sain lähemalt ka tutvuda revolutsiooni inkvisatsiooniga, mis paljusid eesti tolleaegseid kultuuri tegelasi pagunlusse sundis. Referaadi kirjutamine andis mulle mõista, kui suure panuse on Vilde tegelikult jätnud eestlase kultuuriellu. 24 11) Kasutatud allikad: 1. Mihkla, K Eduard Vilde elu ja looming Tallinn 1972 2. Kruus, O Eesti kirjarahva leksikon Tallinn 1995 3. http://web.archive.org/web/19991009080620/http://www.ibs.ee/ibs/culture/estonian_li terature/71.html 4. http://www.google.ee/search?q=eduard+vilde+looming&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a 5. Sõgel, E Eesti kirjanduse ajalugu Tallinn1969 25
Kursmann oli 32 Eesti maadluskoondise peatreener tol ajal, kui Berliini olümpiale mindi. Käisin siis ka koolinoorte võistlustel, kus mõned matsid ka võitsin - ükskord olin teine. 6.Millised olid Teie eeskujud lapsepõlvest? Pärast algkooli Tallinna Poeglaste Kaubanduskeskkoolis olid väga head õpetajad. Andsid meile tunde ja olid ise õpikute autorid: eesti keele õpetaja Karl Mihkla, kellel oli ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat'', klassijuhataja kunstnik Kana ,,Ehte ja plakatkiri'' - kaubanduskoolis oluline reklaami kirjutamiseks, raamatupidamise õpik õpetaja Tammolt, keemia õpik direktor Kaselalt. Me vaatasime neid ka suure respektiga. Kaubanduskoolis õppisime ka vene keelt, mida teistes koolides peaaegu polnudki. Leopold Kivimägi oli väga nõudlik saksa keele õpetaja, hiljem töötas ta Tartu Ülikoolis.
kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida talu Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare roomingus (2011) A. H. Tammsaare looming
annaabi.ee 
