Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
harjutused, õpiku materjal) Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku ( k,p,t,g,b,d,f ja h, s ja s) kõrvale k,p,t. ( ohtlik, lapsed, okstes ) Sõnaalguline h on traditsiooniline ja eristab tähendusi ( harras, haigus, hukkama, hõre, haruharva, hind, ind, haare, aare.. ) Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. ( mine-jal, materi-aalne) Mitmesilbiliste sõnade lõpus oleneb k,p,t kirjutamine tavast ja sõnarõhust ( katelok, barakk, hopakk, kusett, niknäk ) Häälikuühendites märgitakse iga täht ühekordselt tema pikkusest olenemata. - liidetega sõnad - kui tüve lõpus ja liite algug erinevad tähed, siis kirjuta kõik ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) :
Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak Gangster bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USAs). Geisa jaapani meelelahutajanna grafiti hoone, tunneli vm seinale (hrl loata) tehtud kiri v pilt Guljasi, guljass liharoog Hieroglüüf mõistet v silpi tähistav kirjamärk hopakk ukraina tants häkker arvutientusiast händikäp edupunktide, -maa vm soodustuse etteandmine hüpebool liialdus; mat (kõverjoon) Immigratsioon sisseränne Impulss, impulsi aje; hetkeotsus Inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine Integratsioon lõiming, lõimimine; lõimumine interjöör siseruum, selle kujundus; Intress kasvik Investeerima kapitali mahutama kabinet ametituba
muusika kutsumust. Teosed Mussorgski alustas romanssidega ja väikeste orkestripaladega. Ta nägi vaimusilmas elavaid inimesi ja stseene rahva elust, kui lõi teoseid. 1864. aastale viisistas ta Nekrassovi luuletuse ,,Kalistrat". See oli väike dramaatiline stseen, üles ehitatud vastandlikele kujunditele. Siis valmisid ,,Jerjomushka hällilaul"( Nekrassovi sõnad), ,,Uinu, talupoja poeg"(Ostrovski sõnad), ,,Hopakk"(Shevtshenko sõnad), ,,Armas Savvishna" ja ,,Vaeslaps" tema enda tekstidele. Järgmisena pakuti talle, kirjutada muusika Pushkini draamale ,,Boriss Godunov". Ooperi keskmeks sai inimene ja rahvas, nende saatused. Tekkis kartus, et ei lubata lavastada seda ooperit tsensuuri tõttu. Ainsaks vastuväiteks oli aga olnud, et teoses puudub naistegelane. Ta kirjutas ooperi ümber. Ooperil oli esietendus, kuid hiljem see keelati, polevat tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda.
See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puskin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele mereväeohvitseri karjäärist ning pühendub vaid muusikale. Esimesteks töödeks saavad romaanid:''kalistrat'', ''Hopakk'', ''jerjomuska'' jt. Palju laule kajastavad sotsiaalset ja satiirilist temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi, Looming:
o Üks k, p, t kirjutatakse: 2. Mitmesilbilise sõna lõpus, kui viimane silp pole pearõhuline (k, p, t kirjutamine ei sõltu ainult sõnarõhust, vaid ka tavast): k, p, t kk, pp, tt piiskop, taburet, barakk, pamflett,parkett, kabinet, laatsaret, kalmõkk,šašlõkk, katelok, kompvek, tadžikk, usbekk, piknik, niknäk, liliput, krakovjakk, hopakk, kotlet, pankrot, sigaret, eskalopp, kušett, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata. Probleemiks on põhiliselt kaashäälikuühendi õigekiri, kus kirjutatakse tähti sageli kahekordsena: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, kausjas, monarh, harf, revanš, borš
mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. 3. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine. f,š Lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk f-i ja š-d kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš: profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi blufib bluffima mafiooso maffia
ostis põrandalakki Üks p, t, k kirjutatakse: pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea-rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand
annaabi.ee 
