ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu
üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austrias, Ungaris ja Rumeenias; samuti Venemaal. Ta on laialt levinud Lõuna-Aasias ja levila ulatub idas kuni Vaikse ookeanini. Ent Lääne-Euroopas on ta haruldane ja tema sealne levila väheneb peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Eestis on rohe-tondihobu leitud paiguti: Palmse ja Matsalu kandist, Saaremaalt, Kirde- ja Kagu- Eestist ning Emajõe ümbrusest
Harilik kärnkonn Bufo bufo L. Madli Keerman 8c Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes
· 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar. · Antonius(ida) ja Octavianus(lääs) · 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju. I saj pKr Suurbritannia vallutus. · Traianus(98-117) Daakia ja Mesipotaamia. Põhjapiir mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma rahu. · II saj lõpp ja III algus olukord halvenes, välisvaenlased ja kodusõjad. Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid:
Siidisaba Siidisaba ehk viristajat on kõige kergem ära tunda tema sulestiku, siidise läike ning iseloomuliku tutikese järgi pealael. Siidisaba pesitseb Põhja-Euroopa, Aasia, Kanada ja Alaska okaspuumetsades. Tema levila põhjapiir ulatub kuni puude kasvu piirini. Kevadel lahkuvad need linnud parvedena oma pesitsuskohtadest ning lendavad lõunapoolsetesse aedadesse, parkidesse ja põõsastega kaetud aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega ma...
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C.
Himaalaja Kõige populaarsem on Nepal maailmas alpinistide silmis. Nepali põhjapiir kulgeb piki Himaalaja peaahelikku. Just seal asub 8850 m kõrge Sagarmatha (nepali `taeva valitseja') ehk Dzomolungma (tiibeti `maailma jumal-ema') ehk Everest, mille vallutamine on iga alpinisti unistus. Maailmas on üldse 14 kõrgemat mäetippu kui 8000 m ja neist kaheksa asub Nepalis. Seni on Dzomolungma tipus käinud tuhatkond alpinisti paljudest riikidest. Esimestena tegid seda 1953. a uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali noormees, serpa rahvusest Tenzing Norgay.
Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik. Punane tolmpea on väga tundlik niitmise või noppimise suhtes ja see
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi.
Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir ○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir ○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis ○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis ● Õõtsik-madalsoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ● Allikasoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel
haruldaste konnade arvukust. Vaenlasteks võivad olla nastikud, toonekured, erinevad röövlinnud. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. · Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 8...11 cm, saba 4...5,5 cm. Kehakaal 1,0...3,5 g. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool. · Arvukus Tähnikvesilik on Eestis sage. · Ohustatus ja kaitse Et tähnikvesilik väldib avamaastikke, siis mõjub talle halvasti metsade pindala vähenemine. Palju isendeid hukkub ka talvituspaikades külmadel ja lumevaestel talvedel. Tähnikvesilik kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
Kaugetel aegadel, mil ilm oli Eesti alal soojem, elasid siin ka sookilpkonnad. Viimane teade selle loomakese leiu kohta jääb siiski sajandi taha. Ent nüüd on ta Setomaal end jälle näidanud. Levila Praegune levila. Ebakindlate andmete tõttu on sookilpkonna praegusaegset levikut raske kindlaks teha, kuid tuginedes eri raamatute andmetele, võib mingi pildi siiski saada. Tundub, et Euroopas elab ta kõikjal peale Briti saarte ja Skandinaavia. Meid huvitab eriti tema levila põhjapiir. Taani teadlaste arvates langeb see kokku juuli keskmise 18 ºC isotermiga, mis on tähtis sookilpkonna asurkonna jätkusuutlikkusele. Niisiis võib arvata, et põhja pool NarvaPärnu joont seda liiki otsida ei tasugi. Samas võib aga KaguEesti juuli keskmine temperatuur mõnel soojal suvel sinna küündida. Elupaik ja eluviis Sookilpkonna isendid ei näita levila eri osades üles selget geograafilist muutlikkust. Seetõttu pole õnnestunud sookilpkonnal alamliike eristada. .
Händkakk on riikliku kaitse all: kantud Eesti NSV Punasesse raamatusse (valgel lehel). 3 I Sisu 1.1. Leviala Händkakk on levinud Lapimaast Sahhalini ja Jaapanini, esineb ka Kesk- Euroopamäestikualadel Alpides, Karpaatides ja Balkanil. Aasias elab händkakk Siberis kuni Altai, Sajaanide ja Taga Baikalimaani, Jakuutias, Põhja-Mongoolias, Koreas ja Primorjes. Laias laastus langeb levila põhjapiir kokku 65° põhjalaiuskraadiga ja lõunapiir metsapiiriga. Puhast okasmetsa ta Aasias väldib, aga Euroopas eelistab. Euroopas arvatakse elavat 82 tuhat paari händkakke, neist Venemaal 65 tuhat ja Kesk-Euroopas 1000. Mandri-Eestis on händkakk üldlevinud väikesearvuline haudelind. Mõnel aastal on ta põhjast tulnud isendite arvel ka arvukas talikülaline. 1.2. Välimus Händkaku kehapikkus on 5060 cm, tiiva pikkus 3238 cm, tiibade siruulatus 115125 cm, kaal 7001000 g
saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb. Leviala ja elupaik Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis on metsis levinud kogu mandriosas sobivates elupaikades. Metsise põhiliseks elupaigaks on vanad (enam kui 80-aastased) männikud. Eriti sobilikud on talle rabaservades, rabasaartel ja rabade läheduses paiknevad raieküpsed metsad, kuid linde kohtab sageli ka rabades ning mustikametsades. Paljunemine
Metsa ja põllumaa paiknemisest tulenevalt saab seda ala omakorda jaotada kolmeks vööndiks. Kolmest vööndist keskmine Rebasemõisa- Tarupedaja vaheline ala on põllumajanduslikult domineeriv ala kõrgustikus, kuigi elanikke asub seal vähe. Ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud niidud. Haabsaare mõhnastik Ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. Siinsed järved on küllalt sügavad; neist Savijärv (17,6 m) on Karulas sügavaim. Tuntud on heade supluskohtade ja laagripaikadega Üdri järv Kaika-Lüllemäe tee lähedal. Pikassaare oosmõhnastik Huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare rööbitise asetusega oosmõhnadele
võrdsustatud inimese tapmisega vanal ajal. Vanade uskumuste kohaselt viivad toonekured lahkunute hingesid lõunamaale ja on kaugetelt maadelt perekonnale sõnumitoojateks esivanematelt. 4. Levik ja arvukus Valge-toonekurg elab Euroopa ja Aasia mandri metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Valge-toonekurg on rändlind. Esimesed valge-toonekured saabuvad märtsi lõpus.Enamus jõuab kohale aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad sageli varem varem kui emaslinnud.Eesti on tema leviala põhjapiir. Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000520 000 lindu. Eestis pesitseb hinnanguliselt 40005000 paari ja nende arvukus kasvab pidevalt. 5. Elupaigad Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna, telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad
hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku kere pikkune, on pealt tumedam ja alt heledam. Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad linnud, konnad, mardikad, sisalikud ja mutid ei puudu ta toidumenüüst. Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese kuivatatud seedimatute toiduosakeste, mis ta välja oksendanud on, pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui pesa muutub märjaks, näeb see
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...
hetkest. MRP Salajane lisaprotokoll · Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Lisaprotokolli sisu · 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääri piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. · 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. · Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult
oma. Vaenlased Nagu kõigil pisiimetajatel on ka lagritsatel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks. Levik Levinud Euroopas kuni Uuraliteni, okasmetsade vööndist kõrbeteni. Eestis levinud mandril, sagedamini esineb Lõuna-Eestis (Taevaskojas, Tartu ja Otepää ümbruses). Lagritsate levik Eestis on vähenenud ja neid kohata on suhteliselt raske. Arvukus on Lagritsal Eestis arvatavalt väga väike. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin üliharuldane. Vahemere saartel elab mitmeid alaliike, nt sitsiilia lagrits (E. q. dichrurus) ja sardiinia lagrits (E. q. sardus). Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika asurkonnad on hiljuti tunnistatud eraldi liigiks Eliomys melanurus. Kaitse Eestis Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille
tupp-villpea Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigivaene madalsoo: • kollase tarna kooslus • Peamiselt Ida-Eestis Liigirikas madalsoo • Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir • Padutarna kooslus Lääne- Eestis • Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril • Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir • Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir • Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis • Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis Õõtsik-madalsoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel Allikasoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel • tömbiõielise loa kooslus * Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir
üleujutusi Doualas, Kameruni suurimas linnas. Mullastik Kamerunis on levinud niiske kliimaga ekvatoriaalaladel tekkinud lateriit- ja troopilised punamullad. Savannis domineerivad tüüpilised punased savannimullad. Ekvatoriaalsed ürgmetsad levivad lateriitmuldadel (kohati leetunud).Lateriitmuldade tsooni põhjapiir asub umbes 5-8º põhjalaiusel. Lateriitmullad on tellispunase värvusega, tekivad sademeterohkes troopilises kliimavööndis rohkesti alumosilikaate sisaldavate kivimite murenedes (lateriidiline porsumine). Lateriitmuld tekib biogeensete tegurite kaasmõjul ja on väheviljakas muld. 4 Ekvatoriaalsete leetunud lateriitmuldade tsoonist põhja pool, kus valitseb vahelduva
oli keiser Nero(54-68), kes tappis oma naise ja ema ning hukkas hulgaliselt senaatoreid, 64.aastal( suur põleng Roomas) levisid jutud et linn pandi põlema Nero käsul, selleks et ehitada uus palee südalinna.Kogu see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist · 1.sajandi keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast · Traianuse valitsusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti: vallutati Daakia( tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates lisaks vahemeremaadele ka tänapäeva Sveitsi, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Serbia ja Bulgaaria.Piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid. Kõige paremini säilinud on keiser Hadrianuse (117-138) rajatud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal. · Rooma riik tagas kogu oma alal rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu (pax Romana) · 2. Ja 3
Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt – liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel.
Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste kühmudega, mis paiknevad samasuunaliselt oosmõhnade pikiteljel. Valdavalt paralleelse asetusega
5 "Cortland" "Sidrunkollane taliõun" "Safran - pepin" PIRNIPUU Pirnipuu on väga vana kultuurpuu, mis pärineb Kaukaasiast. Pirnipuu on kõrgem kui õunapuu ja sügavama juurestikuga. Pirnipuu annab isegi kuni 300 kilo saaki.Pirnipuu sordiaretus sarnaneb õunapuusortide aretusele. Kuid pirnipuu on õunapuust külmaõrnem ja tema massilise kasvatuse põhjapiir ei ulatu nii kaugele põhja kui õunapuul.Peale pirnide, mida saab säilitada kastides, kuivatatuna ja hoidistena, saab pirnipuult veel väärtuslikku puitu. Pirnipuu puit on tunnustatud mööblipuit, samuti kasutavad seda skulptorid puuskulptuuride valmistamiseks. Mustaks lakituna meenutab ta eebenipuud. Pirnipuu kasvab kuni 20 meetri kõrguseks. Elavad kauem kui õunapuud 200 aastaseks. Kandeiga 7 - 10 aastaselt pärast istutamisest. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg
Antud pargiosas on kohati tihedama liitusega puistuosades vedelamas prügi, ehitusjäätmeid ning vana kodutehnikat. Põhjas piirneb Jõhvi linnapark Pargi tänavaga, mille ääres asuvad erinevad kinnistud, mis on olnud kunagi hoonestatud, antud alal kasvavad nii põlispuud kui ka loodusliku tekkega uuenenud noored puud. Valdavaks puuliigiks on harilik vaher, kuid põlispuudest esineb nii harilikku pärna ja saart kui ka arukaske. Eksperthinnangul peaks pargi põhjapiir kulgema kunagise mõisapargi piiri järgivalt, mille esmaseks märgiks on pargis kasvavad põlispuud. Hetkelist olukorda arvestades jääb osa kasvavatest põlispuudest erinevatele maaüksustele. Kui need erinevatele maaüksustele jäävad puud jätta kaitse alt välja, siis lõhub see kunagise mõisapargi ühtse visuaalse ja ökoloogilise terviku. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 52 asub sügav põhja-lõunasuunaline kraav, mille ääres kasvavad tähelepanu-
nimesid Kehamõõtmed Tiiva pikkus 7...8 cm, saba on lühike. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad. Kehamass Kehamass 27...38 g. Levik Eestis on levinud lokaalselt. Tavalisem on ta Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Maailmas levinud Euraasias alates Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapani saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo-Malaisia ja Indo-Austraalia saartel. Põhjapiir Euroopas 60. laiuskraadil. Arvukus Väiksearvuline. Elupaik ja -viis Pesitseb liivakivi-, savi- ja turbajärsakutes kraabitud urgudes, mõnikord võib pesa paikneda veest eemal. Pesitsevad üksikute paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Saabub märtsis või aprilli algul. Lahkub veekogude külmumise eel, osa talvituvad lahtiste vooluvete ääres.
ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid ka patroonid. 3. Käsitöölised ja vabad talupojad 4. Proletaarid-kõige vaesemad elanikud, püsiva töö- ja elukohata, siiski Rooma kodanikud. Orjad ja vabakslastud seisusesse ei kuulunud. Rooma Impeerium Traianuse ajal- Traianuse ajal jõudis Rooma impeerium tippu, siis vallutati Dakaatia ja Mesopotaamia, mis tähendas, et Rooma õlemvõim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Pax Romana-Rooma rahu, mis tähendas Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolekut Traianuse ajal Rooma impeeriumis. Hadrianuse vall-Rooma keisri ehitatud müür Inglismaa ja sotimaa piiril inglaste kaitseks. Sõdurkeisrite aeg-võimule pääsesid ka madala päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikud, mitu tükki tuli neid korraga ja koguaeg puhkesid kodusõjad. 284. Tuli võimule keiser Diocletanius, kes suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada
vs Caesar (vallutas Gallia). Caesar hõivas Rooma ja purustas Pompeiuse. 44 eKr tapeti. Antonius vs Octavianus. 31 eKr purustati Antoniuse laevastik. 30 eKr hõivas Octavianus Egiptuse - vabariigi lõpp. Varane keisririik (30 eKr - 300 pKr). Võimul olles Octavianus = Augustus (30 ekr-14 pKr). Järjekindel ja tasakaalukas. Vabariikliku korra pooldajaskond väh. tunduvalt. Rooma välise võimsuse tipul Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) -> vallutati Daakia (Rumeenia), Mesopotaamia. Riigi põhjapiir mööda Reini ja Doonaud (Belgia, Pranstsusmaa, Sveits, Austria, Serbia, Bulgaaria). Rooma rahu - Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Augustuse võimuletulek ei täh. ametlikult vabariigi lõppu, nim. end selle taastajaks. Tegelik võim kuulus ainult talle. Oli mitmes eri ametis (senat, asevalitseja, rahvatribuun). Võttis aunim. princeps (kõige auväärsem senaator), imperaator (asevalitseja, väepealik), ka oma kasuisa - Caesari nimi -> "keiser".
Patriitsid ja plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Senatisse ja riigiametitesse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, avalikkuse ees tuntud ning kogemuste poliitilises elus , ühe sõnaga kitsas perekondade ring ehk nobiliteet. 6) Daakia ( tänapäeva Rumeenia), Mesopotaamia. Vahemere ümbritevad maad. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge: Belgia, Prantsusmaa,Sveits, Austria, Serbia ja Bulgaaria. 8) Head suhted senatiga. Käsutas sõjaväge ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse
Salajase lisaprotokolli tekst Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist Ida-Euroopas. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema
valitsemisega riigi pikale rahuperioodile, mil tugevdati siseasju ja majandust. Auguste surma järel oli enamik roomlasi võtnud omaks ainuvalitsemise. Mitmed tema järglased olid ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena (Nero), kuid see ei toonud kaasa Rooma nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad. 284-476 pKr hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal (Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile
tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68- tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. 4.Rooma ühiskonna valitsemine kuningate ajal,vabariigi ajal,keisririigi ajal.
sajandist alates. Nii on sellest kivist ehitatud Paide ja Haapsalu vanad rajatised, sealhulgas Haapsalu piiskopilinnus, aga ka paljud maaehitised. Tuntuimad paemurrud asetsevad Tallinnas (Väo), Haapsalu lähedal (Ungru ja Pusku), Märjamaa ümbruses (Orgita) ning Paides (Mündi). DEVONI LADESTU Devoni ladestu on Eesti aluspõhja noorimaks osaks. Devoni kihid levivad peamiselt Lõuna-Eestis. Nende avamus algab Ruhnu ja Kihnu saarega ning mandril Pärnu lahe ümbrusega. Avamuse põhjapiir jääb mandril umbes Pämu ja Navesti jõe ning Võrtsjärve põhjakalda-Mustvee joonele. Sellest piirist põhja pool asetseb veel terve rida avamuse jääksaari, millest kaks on suuremad -üks Tootsi ümbruses ja teine Narva jõe keskjooksul. Devoni ajastuga algas Eesti alal täiesti uus arenguetapp, rnille vältel senine mereline olustik asendus osaliselt mandrilisega. Siluri ja devoni ajastu vahetusel ca 400 milj. aastat tagasi toimus
Nüüd, kaheksa aastat pärast põhikooli lõpetamist olen taas jõudnud Varal pakutava hariduse juurde. Seekord siis lastaia õpetaja ametikohale Vara ,,Õnnetriinu" lasteaias. Tahan lugejani tuua ülevaate Vara haridusajaloost, nii palju kui oli võimalik leida vastava sisulisi materjale. 3 1. Vara vald Vara vald asub Ida-Eestis Tartu maakonna kirdeosas. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks ja idapiir ühtib Peipsi järvega. Vara vald piirneb kuue naabervallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu-Kallaste maantee. Kaugus Tartust 20 km. (14) Vara vald koos Koosa osavallaga moodustab pindalalt Tartu maakonna suurima valla 333,04 km2. Elanike arv seisuga 01.juuni 2002 on 2113, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastikust 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2. (14)
Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Rooma linna tekkimine
nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda. 4 Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013 2.2. Reseedaliblikas (Pontia edusa) Euroopas esineb neli liiki. Reseedaliblikad on levinud Euraasias, Saksamaast Kuriilide ja Jaapanini. Paljunemisala põhjapiir asub Tatra mägede lõunanõlvadel ja Valgevenes. Lõuna- ja kagutuulte toetusel rändavad nad Eestisse. Soodsatel aastatel leitakse kümneid isendeid. Tiibade sirulaius on 3,6-4,8 cm. Liblika tiibade põhivärv on valge, esitiibade tipud on mustade tähnidega mis moodustavad lihtsaid mustreid. Esitiiva ülaserva keskosas on must tähn mida poolitab valge laineline joon. Emaste isendite alatiiva servaalal esineb musti ja hallikaid laike.Mõlema
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
· Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) · Taimede kasvuperiood see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused · Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli · Välk, vulkaanid, inimtegevus · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut · Metsatulekahjud, rabapõlengud · Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi
· Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) · Taimede kasvuperiood see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused · Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli · Välk, vulkaanid, inimtegevus · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut · Metsatulekahjud, rabapõlengud · Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi
• Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist • Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) • Taimede kasvuperiood – see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C • Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk • Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid • Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused • Raskem on taluda kiireid rõhu muutusi Tuli • Välk, vulkaanid, inimtegevus • Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut • Metsatulekahjud, rabapõlengud • Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult
Seadusega kaitstud ja/ või ohustatud loomaliigid Kaljukotkas (sm, r), Välja-loorkull (ms, lamm), Soo-loorkull (ms, lamm), Kassikakk (m, r), Väikepistrik (r), Rabapistrik (r) Punajalg-pistrik Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigirikas madalsoo Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir Padutarna kooslus Lääne- Eestis Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis 7.5. Madalsoo ja kõrgsoo (raba) võrdlus. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste
mustlepikuid 10%, kaasikuid 5%. Liivastel randadel kasvab siin ja mujal kurdlehine kibuvits. See on põhjuseks, miks Kuradisaart on kutsutud ka Roosisaareks. Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud. Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab siin merikapsas, see on selle liigi absoluutne põhjapiir. Loomastik Lahemaa koos lõunas liituva Kõrvemaaga on loomadele, eriti suurimetajatele omamoodi pelgupaigaks. Esineb põtra, metskitsi, hunte, ilveseid, metssigu, karu, rebane, kährik, mäger, metsnugis, saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva. Linnuriik on mitmekesine. Huvitavaim liikidest on krüüsel, kelle pesitsuspaik on Pakri poolsaare põhjarannikul. Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut
Haukamissuised. Tagumises osas pea aheneb; kinnitub liikuvalt eesrindmikule. Eesrindmik väga liikuv. Jalad käigujalad. Ees- ja tagatiivad võrkjad ja võrdse suurusega. Tiibade alusel spetsiaalsed moodustised, mis lennu ajal tekitavad klirisevat häält. Tagakeha pikk; 10 selgestieristatavat lüli. Suguorganid üheksandal segmendil. Emastel pikk muneti. Noored vastsed punakaspruunid. Levinud kogu holarktilises vööndis. Leviku lõunapiir Mehhiko ja Taiwan, põhjapiir Lapimaa. Selts: Suurtiivalised (Megaloptera) Pikkus kuni 2 cm. Värvuselt tumedad. Pea lame, tugevasti sklerotiseerunud. Liitsilmad suured, poolkerajad. Tundlad kinnituvad vahetult silmade ette; harjasjad, pärlikee taolised; kuni 40 lüli. Mälumistüüpi
eulitoraalis. 2. Põhjapoolkera subarktika e. külm parasvööde. Ulatub Atlandi ookeani Euroopa osas Põhja Norrast, Islandist kuni Põ- Prantsusmaani. Golfi Hoovuse põhja-haru Põ-Atlandi hoovus kujutab " Põhja-Euroopa keskkütet", pöördub lõunasse Portugali ja Kanaaride haruna. Tänu soojale hoovusele on hulk Vahemere ja Aafrika looderanniku liike migreerunud pärast viimast jääaega Briti saarteni. Põhja suunas liikide arv drastiliselt väheneb. Subarktika Põhja-Atlandi regiooni põhjapiir ulatub Norra ja Teravmägede vahele, ühtides 8°C augusti isotermiga ja 0°C veebruari isotermiga. Sellesse regiooni kuulub ka Põhjameri ja sellega Taani väinade kaudu ühendatud madala soolsusega Läänemeri oma vaesunud ja kääbustunud Atlandi flooraga,millele on iseloomulik tõusu- mõõna puudumine. Enamik Euroopa ranniku külma parasvöötme, Subarktika liike, mis esinevad Põhjameres, levivad Skagerraki väinas ja Kattekatis kuid ei sisene Läänemerre, kuna soolsus on siin madal.
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9
Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Carpinus betulus L. harilik valgepöök Eesti parkides võib kohata Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa metsades kasvavat harilikku valgepööki. Areaali põhjapiir jääb Leetu, Vilniuse Klaipeda joonest lõunapoole, ning meile ei ulatu, kuid umbes 5000 aastat tagasi kui kliima oli soojem, kasvas ka Lõuna- Eestis ja saartel. Kasvab tamme- ja pöögimetsades tavaliselt II rinde puuna, mäenõlvadel moodustab ka puhtpuistuid. Talub vaevata jõgede orgudes kasvades perioodilisi üleujutusi. Tüve koor hall ja sile, vaid vananedes nõrgalt rõmeline. Vanus võib ulatuda kuni 200 aastani, harukordadel ka 300.....400 aastani
Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa 355 lõhnav käoraamat; Eurosiber 442 harilik tamm; Euraasia 200 lehitu pisikäpp; endeemid 82. Levila piir - 538 taksonit on oma levila piiril Eestis: 128 kirdepiir, 121 põhjapiir, 56 kagupiir, 52 loodepiir, 45 idapiir, 27 lõunapiir, 15 läänepiir, 11 edelapiir. Taimegeograafiline rajoneering: Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints, Emoc saarte ja ranniku valdkonna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
