Nii öelda hullud metsised on enamasti noored kuked, kes mängus löögile ei pääse, vahel võib hormonaalse tasakaalutuse esile kutsuda ka mängu pidev segamine või mängupaiga hävimine (näiteks metsa raiumise käigus). Metsise maapinnale kaabitud pesas võib olla 4–11 kreemikat muna. Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala vanustena lendu tõusma. Toitumine Metsis sööb talvepoolaastal peamiselt männiokkaid, aga ka erinevate puude ja põõsaste pungi. Suvel laieneb dieet oluliselt valgurikkamate lehtede (näiteks haab ja paju) ning võrsete poole. Metsiste pesakondi võib kõige sagedamini kohata mustika kasvukohtades, kus pojad toituvad esialgu mustikalehtedel elavatest putukavastsetest, hiljem ka mustika lehtedest ja marjadest. Koredada toidu seedimise hõlbustamiseks, on metsisel tarvis neelata väiksemaid kivikesi- gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel.
Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis
· Tõrva aetakse tõrvaahjudes vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Pigi on tõrva töötlemise jääk. · Männiõli saadakse männiokastest ja võrsetest. Okkajahu e. vitamiinijahu ja pastat kasutatakse loomasöödana. · Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noortest kasvudest tehakse tõmmiseid köha ja bronhiidi raviks ning lisatakse vannivette, et tuleks rahulik uni. · Mänd on looduses toiduks paljudele loomadele. Männiokkaid söövad putukavastsed ja metsis, koorealust osa aga kooreüraskid. Männiseemneid söövad käbilind, rähnid, oravad jt loomad. · Kaladele on toiduks veepinnale langev õietolm. Männiga koos kasvavad erinevad seened, inimesed kasutavad toiduks männiriisikat ja männipuravikku. Talvel söövad noori mände põdrad ja kahjustavad sellega puid. · Männivaigust on tekkinud ka merevaik, millest tehakse ehteid ning kasutatakse ka meditsiinis.
Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. (Eesti imetajad) Kuni paarinädalased talled suruvad hääle või puudutuse peale ennast vastu maad ja ei mõtlegi põgeneda. Selline komme saab paljudele saatuslikuks heinaniitmise aegu. ( Kuu loom metskits Rainer Kerge ) Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Talvel söövad metskitsed janu kustutamiseks kuuse-ja männiokkaid. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad) 3 Põder
Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada kobras ja euroopa kobras. Euroopa kobras üle 50 meetri pikkuse tammi väga ei ehita. Euroopa kobras 30 kg umbes kaalub. Kobras mõjutab väga palju keskkonda kus ta elab. Hakkab sigima jaanuari lõpus. Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6 isendit
klorosülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja sellel alusel uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. TÖÖ KÄIK: 1. Peenestan männiokkad Petri tassile. 2. Kaalun tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis männiokkaid 0,5 g. 3. Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali. 4. Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 5. Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. 6. Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass. KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine): 7
jpg ) 7 Metsis Metsis rahvapärased nimed on mõtus, rögiseja ja metsakulu. Metsis on meie suurim kanaline. Ta hanesuurune jässakas lind. Metsis eelsitab elupaigana vanemaid männikuid, kus inimesi liigub vähe. Ta on kasvult väga kogukas, peaaegu hane suurune. Männikud pakuvad metsisele toitu mitmel aastaajal. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ta metsamarju, talvel männiokkaid. Talveks metsis Eestist ei lahku. Emasmetsis on värvuselt pruunikirju, isametsis kevade poole mustjas, punakaspruunide tiibadega. Pesapaigaks on sageli soostuvad männikuosad. Metsise pesa esitseb maas. Mune on pesas 6-10. Nii munad kui ka pojad on pruunikirjud, nii et neid on metsa all raske märgata. Metsise põhivaenlaseks on kährik, kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Männikuid, kus inimene metsist ei häiri, on Eestis vähe järele jäänud. Seetõttu on vähene ka metsiste hulk
Põder on ka metsale suurimat kahju tegev loom. Suvel sööb põder päevas 30-40 kg, talvel 15-20 kg taimi. Põder eelistab niiskeid ja soostunud lehtmetsi, võsaga kattunud raiesmikke ning rabasid, kus elutseb suvel enamasti üksikult. Talveks kogunevad salkadesse ja siirduvad kuivematesse okas- ja segametsadesse männi- ja kuusenoorendike lähedusse. Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10-
Kiirekasvuliselt võib ta hakata kähku naabreid lämmatama, seega on soovitatav selliseid taimi istutada üksikult või grupiti murusse, et oleks ümbrust niites võimalik nende levikut kontrolli all hoida. (Risttee talu taimeaed) Levikut aitab takistada ka savikas pinnas (San Francisco Chronicle). Taime võib multsida kuni umbes 7 cm kihiga, et hoida niiskust mullas ja takistada umbrohu teket. Multsiks võib kasutada surnud lehti, männiokkaid komposti või ka muud materjali. (eHow A) Suvel õitsevatel põõsastel tekivad õiepungad sama aasta võrsetele ja neil harvendatakse varakevadel eelmise aasta oksi ning järelejäävad oksad lõigatakse tagasi 2.-3. pungale. Nii lõigatakse suvel õitsevaid pihlenelaid, millelt tahetakse saada intensiivse koorevärvusega oksi. Suurte õisikute saamiseks tuleb lõigata üheaastased oksad tagasi 2.-4. pungani. (Kull 2000) 4.15. Sorbus intermedia Pooppuu 4.15.1. Kirjeldus
annaabi.ee 
